Gileadi kooli 126. lennu lõpuaktus

Kuidas olla edukas misjonär

PÕNEVIL rahvahulk kogunes Vahitorni ühingu koolituskeskusesse Pattersoni New Yorgi osariiki tähtsale sündmusele. Laupäeval, 14. märtsil 2009 toimus Vahitorni ühingu Gileadi piiblikooli 126. lennu lõpuaktus. Peagi pärast seda läkitati lõpetajad 22 maale kuulutama Jumala Kuningriigi head sõnumit (Matteuse 24:14).

Õpilased olid just lõpetanud viiekuulise intensiivse piiblikursuse, mille eesmärk oli aidata neil saada edukateks kristlikeks misjonärideks. Koolilõpupäeval oli neil veel viimane võimalus terve kursusena kokku saada ja kuulata tarku nõuandeid, kuidas misjonitööd hästi teha.

Aktuse juhataja Anthony Morris Jehoova tunnistajate juhtivast kogust meenutas, et Gileadi kool hakkas misjonäridele andma väljaõpet 1943. aastal. Sellest ajast peale on kooli lõpetanud misjonäridel olnud ülemaailmses kuulutustöös väga oluline roll.

Kõneleja täheldas, et kuigi kirjatundjad ja variserid suhtusid põlglikult Jeesuse apostlitesse, kes olid nende silmis „koolitamata ja tavalised inimesed”, pidid need vastupanijad siiski möönma, et apostlid olid kartmatud seetõttu, et nad olid olnud koos Jeesusega (Apostlite teod 4:13). Väljaõpe aitab õpilastel kartmatult kõnelda.

Juhtiva kogu kirjutuskomitee abiline Robert Ciranko kõneles teemal „Ärgem tehkem vahet isikute vahel”. Ta tõi välja, et peagi kohtuvad õpilased inimestega, kes on pärit täiesti teistsugusest kultuurist ning kel on teistsugused kombed. Kui õpilased võtavad omaks Jehoova suhtumise inimestesse, ei ole neil siiski raske sellistele inimestele kuulutada. „Jumal ei ole erapoolik”, see tähendab, et ta ei eelista üht teisele (Apostlite teod 10:35). „Kui järgite Jumala meelelaadi ja peate igaüht oma territooriumil potentsiaalseks Jumalale meelepäraseks inimeseks, olete misjonäridena kindlasti edukad,” ütles vend Ciranko.

„Teil on olemas kõik vajalik, et olla edukad”

„Mõnede silmis pole kaamel kuigi kaunis loom,” sõnas juhtiva kogu liige Samuel Herd, „samas sobib ta ideaalselt eluks kõrbes.” Samamoodi on uutel misjonäridel olemas kõik vajalik, et olla edukad neile määratud territooriumil. Viis asja on neile abiks.

1. Armastus Jehoova vastu (Matteuse 22:37, 38). Õpilased on juba näidanud valmisolekut teenida Jehoovat.

2. Varutud on teadmisi Jumala Sõnast. Kaameli toiduvarud paiknevad tema küürurasvas. Samas ei jäta ta kasutamata võimalust süüa ega jää lootma oma „hädaabivarule”. Samamoodi peaksid misjonärid mitte jääma lootma pelgalt teadmistele, mida nad on omandanud Gileadi koolis, vaid neil tuleks pidevalt vaimselt toituda.

3. Armastus inimeste vastu (Matteuse 22:39). Lõpetajad on inimeste vastu kaastundlikud.

4. Teenistusvalmidus (Laul 110:3). Kui misjonärid on justkui energiast tühjaks imetud, annab Jehoova neile palju jõudu (Jesaja 40:29).

 5. Noorusjõud. Nii nagu kaamel kannab ratsanikku läbi kõrbe, tuleb misjonäril vahel „kanda” kaaskristlast, kes on Jehoovat teenides sattunud raskustesse. See nõuab palju jõudu, kuid misjonäride eeliseks on noorusjõud.

Aktuse teisi erijooni

Jaakob saatis Egiptuse valitsejale maa parimate andide seas ka mandleid, märkis Gileadi kooli õpetaja Michael Burnett (1. Moosese 43:11). Pisikesed mandlid sisaldavad rohkelt toitaineid. Õpilased on kooli vältel palju vaimseid „mandleid” süüa saanud. Üks tähtsamaid asju, mida misjonärid peaksid meeles pidama, on see, kui oluline on olla rahul Jehoova hoolitsusega ja õppida armastama uut ümbruskonda.

Mark Noumair, kes on samuti Gileadi kooli õpetaja, selgitas, et Jumala Sõna on nagu „tarkuse kukkur” (Iiob 28:18). Meil on vaja see kukkur avada ja selles leiduvat kasutada. Juhul kui misjoniteenistus ei vasta õpilaste ootustele, oleks hea mõelda apostel Pauluse eeskujule. Jeesuse jüngrid saatsid ta tagasi oma kodulinna, mis oli tema tugipunktiks järgmised üheksa aastat. Paulus ei mõelnud, et „valitud anumana” peaks ta kuskil mujal teenima, vaid töötas usinalt kõikjal, kus ta parasjagu viibis (Apostlite teod 9:15, 28–30). Jehoova valikutega võib-olla raske nõustuda. Veel üks inimene, kes nendega nõustus, oli Joonatan. Ta mõistis, et Taavet on Jehoova valitud kuningas, ning oli meeleldi valmis teda toetama.

Osas „Jumala teenijad kõnelevad julgelt” lavastasid õpilased mõningaid kogemusi kuulutustöölt kooli ajal. Mitmed alustasid piibliuurimisi. Järgmises osas „Väljaõpe Jehoova organisatsioonilt” intervjueeriti kolme kauaaegset misjonäri. Nad selgitasid, kuidas neile antud väljaõpe on aidanud neil Jehoova organisatsiooniga koostööd teha.

„Olge õnnelikud misjonärid”

Gerrit Lösch juhtivast kogust esitas seejärel peakõne teemal „Olge õnnelikud misjonärid”. Ta märkis, et paljud nii-öelda lahedad tegevused ei tee inimesi tegelikult õnnelikuks (Õpetussõnad 14:13; Koguja 2:10, 11). Et püsivalt õnne maitsta, tuleb meil teha Jumala tahtmist, isegi kui see tundub vahel raske. Gileadi koolis õppimine oli tõsine töö, kuid see pakkus suurt rahuldust.

Tõsikristlasi teevad õnnelikuks mitmed asjaolud. Nad kummardavad õnnelikku Jumalat (Laul 33:12; 1. Timoteosele 1:11). Nad elavad vaimses paradiisis, lisaks kinnitab Piibel, et peagi saab maa otseses mõttes paradiisiks. Nad on leidnud elu mõtte – teenida Jehoovat ja tuua talle ülistust. Veelgi enam, Jehoova ja Jeesus armastavad neid.

Kõnepidaja jätkas: „Te olete õnnelikud misjonärid, kui õpite rahulolemise kunsti.” Samuti aitab õnnelik olla see, kui armastada teisi ja tunda end armastatuna. Kõneleja andis nõu katta teiste eksimused kinni, mitte tõsta neid esile, teha teistele head, aidata nõrku ja jagada häid kogemusi (Laul 41:2, 3; Apostlite teod 20:35). Õnne toob ka see, kui  anda kuulutustööl olles endast parim (Luuka 11:28).

Vend Lösch lõpetas oma kõne sõnadega: „Rühkige edasi õnnelike misjonäridena, kes hoiavad meelelahutust parajuse piires, kuid kelle elu keskmes on ülistada meie õnnelikku Jumalat Jehoovat ja teha õnnelikuks ka paljusid teisi.”

Kui Anthony Morris oli ette lugenud teistelt maadelt saabunud tervitused, andis ta lõpetajatele üle diplomid. Seejärel luges 126. lennu esindaja ette kirja, milles õpilased väljendasid juhtivale kogule oma tänu Gileadi koolis õppimise eest.

Lõpetuseks mainis aktuse juhataja, et keha ühendavad „liigesed ja sidemed” sarnanevad vahendite ja korraldustega, mida „ustav ja arukas ori” kasutab, et pakkuda Jehoova rahvale vaimset toitu ja juhatust (Koloslastele 2:18, 19; Matteuse 24:45). Kui Gileadi kooli lõpetajad teevad Jumala määratud esindajatega kõigiti koostööd, suudavad nad edukalt ’osaleda teenistuses täiel määral’ (2. Timoteosele 4:5).

[Kast lk 30]

LENNU ANDMED

Esindatud maid: 6

Maade arv, kuhu lõpetajad on määratud: 22

Õpilasi: 56

Abielupaare: 28

Keskmine vanus: 32,8

Keskmiselt aastaid tões: 17,9

Keskmiselt aastaid täisajalises teenistuses: 13,5

KUHU LÕPETAJAD MÄÄRATI

Maad, kuhu lõpetajad määrati: Benin, Boliivia, Bulgaaria, Burkina Faso, Costa Rica, Ghana, Guatemala, Honduras, Kamerun, Kenya, Libeeria, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Mosambiik, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Rumeenia, Sierra Leone, Togo ja Uganda.

[Pilt lk 31]

Vahitorni ühingu Gileadi piiblikooli 126. lend

Read on nummerdatud eest tahapoole ja nimed loetletud vasakult paremale.

1) K. Kirchhoff; C. Nichols; Y. Guzmán; H. Coil; O. Becker; A. De Simone 2) A. Manzanares; E. Bouvier; J. Peddle; H. Mason; J. Braz 3) J. Lee; A. Forte; T. Boucher; A. Marsh; S. Leighton; M. Glover 4) H. Kambach; T. Jones; A. Ferreira; J. Morales; S. Chicas; B. Davis; E. Dormanen 5) B. Dormanen; J. Nichols; T. Pacho; L. Titmas; E. Bouvier; A. Kirchhoff 6) G. Leighton; A. Pacho; B. Van Campen; A. Manzanares; A. Rivard; Y. Lee; L. Titmas 7) M. Boucher; K. Coil; C. Marsh; J. Guzmán; W. Jones; J. Kambach 8) A. Glover; G. Ferreira; E. Mason; D. Forte; N. Davis; O. Chicas; Y. Rivard 9) D. Braz; D. Van Campen; A. Morales; M. De Simone; M. Becker; D. Peddle.