1., 2. Mille poole peaks iga kristlane püüdlema? Too näide.

KUI perenaine ostab turult värskeid puuvilju, ei vali ta alati kõige suuremaid või odavamaid. Pigem otsib ta küpseid puuvilju, mis oleksid hea maitse ja lõhnaga, täis tervislikke toitaineid. Ta valib sellised viljad, mis on täiesti küpsed.

² Kui inimene on pühendunud Jumalale ja lasknud end ristida, siis sellega tema areng veel ei lõppe. Tema eesmärgiks on saada küpseks jumalateenijaks. Me ei räägi muidugi füüsilisest, vaid vaimsest küpsusest. Apostel Paulus kirjutas Efesose kristlastele, et neil oleks vaja vaimselt kasvada. Ta õhutas neid püüdlema edasi, kuni nad saavutavad „ühtsuse usus ja Jumala poja põhjalikus tundmises, täiskasvanu [küpse inimese] taseme, Kristuse täielikkusele vastava kasvu”. (Efesl. 4:13, allmärkus.)

3. Mille poolest on Jehoova rahva olukord tänapäeval võrreldav olukorraga Efesose koguduses?

³ Kui Paulus selle kirja kirjutas, oli Efesose kogudus tegutsenud juba päris mitu aastat. Paljud sealsed jüngrid  olid kogenud, küpsed kristlased. Mõningatel oli aga vaja pürgida edasi küpsuse poole. Tänapäeval on olukord Jehoova tunnistajate kogudustes üsnagi sarnane. Paljud vennad ja õed on teeninud Jumalat pikka aega ja saavutanud kristliku küpsuse. Kõik aga muidugi pole veel sealmaal. Näiteks ristitakse igal aastal tuhandeid inimesi ja seega on päris paljudel vaja püüelda küpsuse poole. Kuidas on lood sinuga? (Kol. 2:6, 7.)

4., 5. Mille poolest küpsed kristlased üksteisest erinevad, ent mis on neil ühist? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁴ Kui sa uurid turul küpseid puuvilju, näed sa, et need kõik pole täpselt ühesugused. Siiski on neil ühiseid tunnusjooni, mis aitavad kindlaks teha nende küpsust. Samamoodi erinevad küpsed kristlased üksteisest rahvuse, tausta, kultuuri, tervise, vanuse, kogemuste ja isiksuse poolest. Ent neil kõigil on ka sarnaseid omadusi, mis näitavad nende küpsust. Mis omadused need on?

⁵ Küps Jehoova teenija jäljendab oma elus Jeesust, kes jättis meile eeskuju, et käiksime „hoolsalt tema jälgedes”. (1. Peetr. 2:21.) Jeesuse sõnul on kõige tähtsam armastada Jehoovat kogu südamest, hingest ja kogu oma mõistusega ning armastada ligimest nagu iseennast. (Matt. 22:37—39.) Küps kristlane püüab elada kooskõlas selle nõuandega. Tema eluviisist on näha, et kõige tähtsamaks peab ta oma suhteid Jehoovaga ning ennastohverdavat armastust inimeste vastu.

6., 7. a) Mis on mõned omadused, mis iseloomustavad küpset kristlast? b) Mida me peaksime endalt küsima?

⁶ Me aga mõistame, et armastus on vaid üks vaimu vilja tahke, mida küps kristlane ilmutab. (Gal. 5:22, 23.) Teised tahud, nagu tasadus, enesevalitsus ja kannatlikkus, on samuti olulised. Need aitavad käsitleda keerulisi olukordi ilma ärritumata ja taluda ränki pettumusi ilma lootust kaotamata. Iseseisva piibliuurimise käigus otsib küps kristlane alati pühakirja põhimõtteid, mis aitavad tal eristada õiget valest. Kui tal tuleb langetada mingi otsus, võtab ta kuulda Piibli põhjal treenitud südametunnistust ning sellest ilmneb tema kristlik küpsus. Küpse kristlase alandlikkust näitab see, et ta tunnustab, et Jehoova toimimisviisid ja standardid on alati paremad tema enda omadest. * Ta kuulutab innuga head sõnumit ja tegutseb koguduse ühtsuse nimel.

⁷ Ükskõik kui kaua me juba Jehoovat oleme teeninud, tuleks meil igaühel endalt küsida: „Kas on mingeid valdkondi, kus mul tuleks veel enam püüda Jeesust jäljendada, et võiksin vaimselt kasvada?”

8. Mida on teada selle kohta, kui hästi tundis ja mõistis pühakirja Jeesus?

⁸ Jeesus Kristus tundis pühakirja väga hästi. Juba 12-aastasena suutis ta õpetajatega templis pühakirja üle arutleda. „Kõik, kes teda kuulasid, imestasid  tema arusaamisvõime ja vastuste üle.” (Luuka 2:46, 47.) Hiljem oma maise teenistuse ajal pani Jeesus oskuslikult Jumala sõna käsitledes vastased vaikima. (Matt. 22:41—46.)

9. a) Millised piibliuurimisharjumused on tähtsad, et vaimselt kasvada? b) Mis on meie piibliuurimise eesmärk?

⁹ Jeesuse eeskujul ei rahuldu kristlane, kes soovib vaimselt kasvada, vaid pinnapealsete teadmistega Piiblist. Ta kaevub sügavamale pühakirja, mõistes, et „küpsete inimeste jaoks on tahke toit”. (Heebr. 5:14.) Tõepoolest, küps kristlane soovib õppida Jumala poega põhjalikult tundma. (Efesl. 4:13.) Kas sina loed iga päev kavakindlalt Piiblit? Kas sa uurid seda korrapäraselt ja kas võtad iga nädal aega pere piibliõhtuks? Kui uurid Jumala sõna, siis pane tähele pühakirja põhimõtteid, mis aitavad sul selgemalt mõista Jehoova suhtumist ja mõtteviisi. Seejärel püüa Piibli põhimõtteid rakendada, toetudes neile oma otsustes ja saades nii Jehoovaga veel lähedasemaks.

10. Kuidas mõjutavad Piibli põhimõtted küpse kristlase elu?

¹⁰ Küps kristlane mõistab, et teadmistest üksi ei piisa. Teadmistele lisaks on tähtis, kui palju ta armastab seda, mida ta on õppinud Jumala toimimisviiside ja põhimõtete kohta. Tema armastus avaldub näiteks selles, et ta viib oma prioriteedid kooskõlla Jehoova tahtega, mitte ei pea tähtsamaks omaenda soove. Lisaks on ta näinud vaeva, et „heita endalt” endised hoiakud ja käitumine. Kui kristlane teeb selliseid muudatusi, riietub ta uude  kristlikku isiksusse, „mis on loodud Jumala tahte järgi ja on kooskõlas tõelise õiguse ja ustavusega”. (Loe Efeslastele 4:22—24.) Piibel on kirja pandud Jumala püha vaimu juhtimisel. Kui kristlane süvendab oma teadmisi ja armastust Piibli põhimõtete vastu, laseb ta pühal vaimul mõjutada oma südant ja mõistust. See aitab tal vaimselt kasvada.

11. Mida koges Jeesus maa peal olles?

¹¹ Kui Jeesus elas täiusliku inimesena maa peal, ümbritsesid teda ebatäiuslikud inimesed. Teda kasvatasid ebatäiuslikud vanemad ja ta elas aastaid koos ebatäiuslike sugulastega. Ka tema lähedasi järelkäijaid mõjutas neid ümbritsev auahne ja omakasupüüdlik vaim. Näiteks Jeesuse hukkamise eelõhtul „tõusis nende keskel äge vaidlus selle üle, kes on nende seas suurim”. (Luuka 22:24.) Jeesus oli aga kindel, et tema ebatäiuslikud järelkäijad kasvavad vaimselt ja moodustavad ühtse koguduse. Samal õhtul palvetas Jeesus oma apostlite ühtsuse eest, paludes oma taevaselt isalt: „Et nad kõik oleksid üks, nii nagu sina, isa, kuulud ühte minuga ja mina sinuga, et nemadki kuuluksid ühte meiega ... et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks.” (Joh. 17:21, 22.)

12., 13. a) Kuidas tõstab Efeslastele 4:15, 16 esile vajadust edendada koguduse ühtsust? b) Mis aitas ühel vennal saada üle oma kalduvusest ärrituda ja õppida tegutsema ühtsuse nimel?

¹² Küps jumalateenija aitab kaasa koguduse ühtsusele. (Loe Efeslastele 4:1—6, 15, 16.) Meie eesmärk on, et Jumala rahvas oleks „kooskõlaliselt kokku liidetud” ja et kõik koguduseliikmed teeksid omavahel koostööd. Piibel näitab, et sellise ühtsuse saavutamiseks on vaja alandlikkust. Küps vend või õde töötab teistega alandlikult ühtsuses ka siis, kui puutub kokku nende ebatäiuslike kalduvustega. Kuidas sina sellises olukorras reageerid? Mis siis, kui keegi on koguduses sinu vastu eksinud? Kas sul on kalduvus või isegi harjumus ehitada enda ja sellise inimese vahele müür? Või püüad hoopis ehitada silda, et ületada teid eraldav lõhe? Küps kristlane soovib ja lausa püüab ehitada silda, mitte müüri.

¹³ Mõelgem näiteks Uwele. Varem kippusid usukaaslaste ebatäiuslikud kalduvused teda ärritama. Siis otsustas ta Piibli ja piiblientsüklopeedia „Insight” abil Taaveti elu uurida. Miks just Taaveti? Uwe selgitab: „Taavet oli kogenud nii mõnegi usukaaslase halba kohtlemist. Näiteks püüdis kuningas Saul teda tappa, mõned inimesed tahtsid ta kividega surnuks visata ja isegi Taaveti enda naine pilkas teda. (1. Saam. 19:9—11; 30:1—6; 2. Saam. 6:14—22.) Ent Taavet ei lasknud kunagi teiste käitumisel summutada oma armastust Jehoova vastu. Lisaks oli Taavet väga halastav — see on omadus, mida ka minul tuli arendada. See, mida ma uurimise käigus õppisin, muutis mu suhtumist oma usukaaslaste ebatäiuslikkusesse. Ma ei pea enam arvet teiste eksimuste üle. Pigem püüan aidata kaasa koguduse ühtsusele.” Kas ka sinul on eesmärk edendada koguduse ühtsust?

14. Milliseid inimesi valis Jeesus oma sõpradeks?

¹⁴ Jeesus Kristus oli inimeste vastu sõbralik. Igasugused inimesed — nii mehed kui ka naised, noored ja vanad ning isegi lapsed — tundsid end tema seltsis hästi. Ent lähedasi sõpru valis Jeesus endale hoolikalt. Ta ütles oma ustavatele apostlitele: „Te olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.” (Joh. 15:14.) Jeesus valis need sõbrad nende hulgast, kes talle ustavalt järgnesid ja kes Jehoovat kogu südamest teenisid. Kas sina valid samamoodi endale lähedasi sõpru nende hulgast, kes teenivad Jehoovat kogu hingest? Miks see on tähtis?

15. Millist kasu toob noortele küpsete kristlastega seltsimine?

¹⁵ Paljud viljad küpsevad kõige paremini sooja päikesevalguse käes. Samamoodi aitab meie vennaskonnas valitsev soe õhkkond sul pürgida küpsuse poole. Võib-olla oled sa noor, kes püüab otsustada, mida oma eluga peale hakata. Kui nii, siis oleks tark käia läbi selliste usukaaslastega, kel on palju kogemusi Jehoova teenistuses ja kes edendavad koguduse ühtsust. Aastate jooksul on neil elus olnud ilmselt nii tõuse kui ka mõõnu ning võib-olla isegi Jehoova teenistuses mingeid raskusi. Sellised inimesed võivad aidata sul valida parima elutee. Kui seltsid selliste südamlike ustavate vendade ja õdedega, aitab see sul langetada tarku otsuseid ja pürgida küpsuse poole. (Loe Heebrealastele 5:14.)

16. Kuidas aitasid küpsed usukaaslased üht noort õde?

¹⁶ Helga meenutab, et tema viimasel kooliaastal arutasid tema klassikaaslased oma tulevikusihte. Suur osa neist soovis saada ülikooliharidust, mis oleks hüppelaud eduka karjääri tegemiseks. Helga arutas oma plaane sõpradega koguduses. Ta jutustab: „Paljud neist olid minust vanemad ja nad olid mulle suureks abiks. Nad julgustasid mind alustama täisajalist teenistust. Nii teenisingi ma viis aastat pioneerina. Nüüd, aastaid hiljem, olen õnnelik, et keskendusin noorena Jehoova teenimisele. Mul ei ole midagi kahetseda.”

17., 18. Kuidas aitab vaimne küpsus meil saavutada oma eesmärke?

¹⁷ Kui püüame järgida oma elus Jeesuse eeskuju, aitab see meil vaimselt edeneda. Me saame Jehoovaga lähedasemaks ja meie soov teda teenida kasvab. Jumalateenija saab anda Jehoovale oma parima, kui ta on saanud vaimselt täiskasvanuks, küpseks kristlaseks. Jeesus õhutas oma järelkäijaid: „Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja ülistaksid teie taevast isa.” (Matt. 5:16.)

¹⁸ Nagu me nägime, avaldab küps kristlane kogudusele head mõju. Selline vaimne küpsus avaldub selles, kuidas kristlane kasutab oma südametunnistust. Kuidas aitab südametunnistus meil langetada tarku otsuseid? Ja kuidas me saame näidata, et austame usukaaslaste otsuseid, mida nad oma südametunnistuse põhjal teevad? Neid mõtteid arutame järgmises artiklis.