1. Mis on üks üldtuntud tõde seoses millegi omamisega?

PALJUD on kuulnud mõtet, et me mõistame millegi väärtust alles siis, kui oleme selle kaotanud. Kas sina tunned vahel samamoodi? Kui mõnel lapsel on hästi palju asju, siis on üsnagi tõenäoline, et ta ei hinda neid kõiki vääriliselt. Näiteks kui keegi on kasvanud üles jõukas peres, võib ta suhtuda endastmõistetavalt sellesse, et tal on kõike rohkesti. Sarnases olukorras võivad olla noored, kes oma väheste kogemuste tõttu veel ei mõista, mis on elus tõeliselt väärtuslik.

2., 3. a) Mille suhtes tuleb kristlikel noortel olla ettevaatlik? b) Mis aitab meil hinnata seda, mis meil on?

² Kui sa oled noor, võib-olla teismeline või 20. aastates, siis mis on sulle oluline? Paljudele on tähtis, et neil oleks hea palk, ilus maja ja moodsaim tehnika. Ent kui meie elu keerleb vaid nende asjade ümber, on puudu midagi väga olulist — vaimne rikkus. Kahjuks ei tunne miljonid inimesed mingit vajadust vaimsete asjade järele. Teil, noored,  kes olete kasvanud üles kristlikus peres, tuleb olla ettevaatlik, et te ei minetaks seda vaimset pärandit, mis te olete saanud (Matt. 5:3). Sellel võivad olla kurvad tagajärjed ja see võib mõjutada kogu ülejäänud elu.

³ Kuid neid kurbi tagajärgi on võimalik vältida. Mis siis aitaks sul pidada kalliks oma vaimset pärandit? Uurime mõningaid Piibli näiteid, millest ilmneb, miks on tark seda teha. Need aitavad mitte ainult noortel, vaid kõigil kristlastel pidada kalliks seda, mis neil on.

4. Mida näitab Saamueli poegade kohta 1. Saamueli 8:1—5?

⁴ Piiblist võib leida näiteid nendest, kes said rikkaliku vaimse pärandi, kuid ei pidanud seda kalliks. Nii oli see prohvet Saamueli poegadega. Ta ise teenis Jehoovat noorusest alates ja tal oli Jumala silmis hea maine (1. Saam. 12:1—5). Saamuel oli oma poegadele Joelile ja Abijale heaks eeskujuks, kuid need ei hinnanud seda ja pöördusid halvale teele. Piibel ütleb, et erinevalt oma isast nad „väänasid õigust”. (Loe 1. Saamueli 8:1—5.)

5., 6. Milline erinevus oli Joosija ning tema järeltulijate vahel?

⁵ Midagi sarnast juhtus kuningas Joosija poegadega. Joosija oli eeskujulik Jehoova teenija. Kui leiti Jumala seaduse raamat ja seda Joosijale ette loeti, püüdis ta siiralt Jehoova juhiseid ellu rakendada. Ta kõrvaldas maalt ebajumalakummardamise ja spiritismi ning innustas rahvast Jehoovale kuuletuma. (2. Kun. 22:8; 23:2, 3, 12—15, 24, 25.) Tema pojad said tõesti rikkaliku vaimse pärandi. Kolm nendest ja üks pojapoeg said aja jooksul kuningateks, kuid ükski neist ei hinnanud seda, mis nad temalt olid saanud.

⁶ Joosija poeg Jooahas sai pärast oma isa kuningaks, kuid ta „tegi kurja Jehoova silmis”. Ta valitses vaid kolm kuud, enne kui Egiptuse vaarao ta vangistusse viis ja seal ta ka suri. (2. Kun. 23:31—34.) Tema vend Joojakim, kes oli troonil 11 aastat, ei pidanud samuti kalliks seda, mis ta oma isalt sai. Joojakimi halbade tegude tõttu ennustas Jeremija tema kohta: „Teda maetakse nagu eeslit” (Jer. 22:17—19). Joosija teised järeltulijad, tema poeg Sidkija ja pojapoeg Joojakin, polnud paremad: kumbki neist ei järginud Joosija eeskuju (2. Kun. 24:8, 9, 18, 19).

7., 8. a) Miks võib öelda, et Saalomon lasi oma vaimsel pärandil raisku minna? b) Mille poolest on need, kes ei hinnanud oma vaimset pärandit, meile hoiatavaks näiteks?

⁷ Kuningas Saalomon õppis Jehoova teenimise kohta palju oma isalt Taavetilt. Kuigi Saalomonil oli hea usuline kasvatus ja ta alustas hästi, ei pidanud ta hiljem õigel teel käimist enam kalliks. „See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate järele; ta süda ei olnud siiras Jehoova, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda” (1. Kun. 11:4). Viimaks kaotas Saalomon Jehoova soosingu.

⁸ Kui kurb, et need mehed, kel oli hea võimalus õppida Jehoovat tundma ja teha seda, mis on õige, lasid sel raisku minna. Ent siiski polnud see nii kõigi noorte puhul piibliaegadel ega ole ka tänapäeval. Vaatame nüüd näiteid mõnest tublist jumalateenijast, keda praegusaja noored saavad jäljendada.

9. Milles on Noa pojad meile suurepäraseks eeskujuks? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁹ Noa pojad on meile suurepäraseks eeskujuks. Nende isale anti käsk ehitada laev ja minna sellesse koos perega. Ilmselgelt mõistsid Noa pojad, kui tähtis on täita Jehoova tahet. Nad tegid oma isaga koostööd, aitasid tal ehitada ja läksid hiljem üheskoos laeva. (1. Moos. 7:1, 7.) Mis oli nende eesmärk? 1. Moosese 7:3 selgituse kohaselt võtsid nad laeva loomi, „et nende sugu jääks elama kogu maa peale”. Samuti pääsesid inimesed, kes läksid laeva. Kuna Noa pojad hindasid seda, mis nad oma isalt olid saanud, oli neil auline võimalus aidata päästa inimsugu ja taastada puhastatud maal jumalateenimine. (1. Moos. 8:20; 9:18, 19.)

10. Millest ilmnes, et neli heebrea noormeest hindasid tõdesid, mida neile oli õpetatud?

¹⁰ Sajandeid hiljem näitasid neli heebrea noormeest, et nad mõistavad, mis on tõeliselt tähtis. Hananja, Miisael, Asarja ja Taaniel viidi aastal 617 e.m.a Babüloni. Nad olid hea välimusega arukad noored mehed, kes oleks võinud kergesti sulanduda Babüloni ühiskonda. Kuid nad ei teinud seda. Nende tegudest ilmneb, et neil oli meeles, mida neile oli õpetatud, ja nad hindasid oma pärandit. Neid õnnistati rikkalikult, sest nad ei unustanud seda vaimset juhatust, mida nad noorena olid saanud. (Loe Taaniel 1:8, 11—15, 20.)

11. Kuidas tuli teistele kasuks Jeesuse vaimne pärand?

¹¹ Meie arutelu heade eeskujude üle oleks puudulik, kui me ei pööraks tähelepanu Jumala pojale Jeesusele. Tema õppis palju oma taevaselt isalt ja pidas õpitut kalliks. See ilmneb tema sõnadest: „[Ma] räägin just nii, nagu Isa on mind õpetanud” (Joh. 8:28). Jeesuse sooviks oli jagada seda, mida ta oli saanud. Ta ütles rahvahulgale: „Ma pean ka teistele linnadele kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist, sest selleks on mind saadetud” (Luuka 4:18, 43). Ta aitas oma kuulajail mõista, et nad ei tohi kuuluda maailma, mis üldiselt ei väärtusta vaimseid asju (Joh. 15:19).

12. a) Miks võib öelda, et paljude tänapäeva noorte kohta käivad sõnad tekstis 2. Timoteosele 3:14—17? b) Millele peaksid kristlikud noored mõtlema?

¹² Nagu neid noori mehi, kellest me eelnevalt rääkisime, on võib-olla ka sind kasvatanud vanemad, kes on pühendud Jehoovale. Sel juhul võib sinu puhul öelda sama, mida pühakiri ütleb Timoteose kohta. (Loe 2. Timoteosele 3:14—17.) Tänu oma vanematele oled sa õppinud tundma tõelist Jumalat ja elama temale meelepärast elu. Nad on ehk sulle seda õpetanud väiksest peale. See on kindlasti aidanud palju kaasa sellele, et sul on tarkust pääste saamiseks, mille toob usk Kristus Jeesusesse, ja see aitab sul olla igati pädev Jumala teenistuses. Kuid nüüd on tähtis mõelda sellele, kas sa pead kalliks seda, mida oled saanud. Vastuse leidmiseks on tarvis end analüüsida. Mõtle näiteks, kuidas sa suhtud sellesse, et oled üks ustavatest Jehoova teenijatest, kelle hulk on läbi kogu ajaloo aina kasvanud. Või mida sa arvad sellest, et oled nende suhteliselt väheste seas tänapäeval, keda Jumal tunneb. Kas sa pead kalliks suurepärast ja ainulaadset võimalust teada tõde?

13., 14. Millist kiusatust on mõned kristlikud noored tundnud, kuid miks pole tark sellele järele anda? Too näide.

 ¹³ Mõned noored, kes on kasvanud kristlikus peres, ei pruugi näha teravat kontrasti meie praeguse vaimse paradiisi ja Saatana tumeda maailma vahel. Mõnel on olnud isegi kiusatus proovida, milline on elu selles maailmas. Ent kas sa jookseksid auto ette lihtsalt selleks, et saada teada, kui valus on auto alla jääda või kas see võib isegi surmaga lõppeda? Muidugi mitte! Samamoodi pole mingit vajadust proovida, mis tunne on joosta selle maailma kõlvatuse teel, et saada teada, kui piinavat valu see võib meile põhjustada (1. Peetr. 4:4).

¹⁴ Aasias elav Gener kasvas üles kristlikus peres. Ta käis ristimisel 12-aastaselt. Kuid teismelise noormehena hakkas teda köitma ilmalik eluviis. Ta räägib: „Ma soovisin kogeda „vabadust”, mida maailm pakub.” 15-aastaselt hakkas Gener elama kaksikelu ja võttis omaks kaaslaste halvad kombed. Ta hakkas tarvitama alkoholi ja vanduma nagu nemad. Tihti mängis ta sõpradega piljardit ja vägivaldseid arvutimänge ning jõudis seetõttu koju väga hilja. Ent aja möödudes ta mõistis, et selle maailma ahvatlustele järeleandmine ei too tõelist rahuldust, vaid hoopis tühjustunde. Ta ütleb, mida ta tunneb pärast kogudusse tagasi tulemist: „Ka praegu pole ahvatlused kuhugi kadunud, kuid Jehoovalt tulevad õnnistused ületavad kaugelt kõik, mida see maailm suudab pakkuda.”

15. Millele me kõik võiksime mõelda, isegi kui me pole kasvanud kristlikus peres?

¹⁵ Muidugi on koguduses ka noori, kes pole kasvanud kristlikus peres. Kui sina oled üks neist, siis mõtle, kui imeline on see, et sa võid tunda ja teenida Loojat! Tõeline rõõm on olla nende seas, keda Jehoova on tõmmanud enda ligi ja kellele ta on andnud teada Piibli tõe (Joh. 6:44, 45). Maa peal on miljardeid inimesi, kuid vaid umbes üks tuhandest teab, mis on tõde, ja sina oled üks neist. Kas pole meil põhjust olla rõõmsad, sõltumata sellest, kuidas me oleme tõde õppinud? (Loe 1. Korintlastele 2:12.) Gener ütleb:  „Mul tõusevad ihukarvad püsti, kui sellele mõtlen. Kes olen mina, et Jehoova, kellele kuulub kogu universum, mind tunneb!” (Laul 8:5.) Üks kristlik õde samast piirkonnast sõnab: „Õpilane on uhke, kui õpetaja teda paljude teiste õpilaste hulgast mäletab. Kui palju suurem au on see, et mind tunneb Jehoova, ülim õpetaja!”

16. Mida on kristlikel noortel tark teha?

¹⁶ Olles nüüd mõelnud sellele, milline au on olla Jehoova teenija, on meie otsus hoida Jumala rahva ligi kahtlemata veelgi tugevam. Nii tehes on meil oma koht suures jumalateenijate peres. Kui rumal oleks lihtsalt minna kaasa enamiku noortega, kes mõtlematult sammuvad koos praeguse maailmaga hävingu poole (2. Kor. 4:3, 4).

17.—19. Miks on tark maailmast erineda?

¹⁷ Muidugi pole alati kerge maailmast erineda. Ent me mõistame, kui tark on seda teha. Mõtleme näiteks sportlasele, kes valmistub olümpiamängudeks. Et olla vajalikul tasemel, peab ta tegutsema teistmoodi kui teised. Tal tuleb loobuda paljudest asjadest, mis võiksid röövida tema aega ja tähelepanu ning takistaksid tema treeninguid. Kui ta on valmis oma eakaaslastest erinema, võimaldab see tal treenida rohkem ja jõuda oma eesmärgini.

¹⁸ Paljude inimeste tegudest ilmneb aga lühinägelikkus. Kui sina vaatad kaugemale tulevikku, erined maailmast ning hoidud selle laastavatest teguviisidest, siis on sul võimalik „haarata kõvasti kinni tõelisest elust” (1. Tim. 6:19). Varem mainitud õde ütleb: „Kui toimid kindlalt selle järgi, mida sa usud, tunned end iga päeva lõpus suurepäraselt. See on tõendiks, et sul on jõudu mitte minna kaasa Saatana maailma vooluga. Kuid kõige olulisem on teada, et Jehoova on sinu üle uhke ja otsekui naeratab sind vaadates. Nii mõeldes mõistad, kui hea on erineda sellest maailmast!”

¹⁹ Kui inimene keskendub vaid sellele, mida ta praegu võib saavutada, on tema elu tühine (Kog. 9:2, 10). Kui oled noor ja mõistad, mis on elu eesmärk ja et võid elada igavesti, siis mõistad ka seda, kui tark on hoiduda käimast „nii, nagu rahvad käivad” (Efesl. 4:17; Mal. 3:18).

20., 21. Milline tulevik on meie ees, kui teeme õigeid otsuseid, kuid mida Jehoova meilt ootab?

²⁰ Kui me teeme õigeid otsuseid, võime tunda rahulolu juba praegu ning olla tulevikus nende seas, kes „pärivad maa” ja elavad seal igavesti. Jehooval on meile tulevikuks varuks imelisi õnnistusi, mida me ei kujuta ettegi! (Matt. 5:5; 19:29; 25:34.) Ent ta ei anna kõike seda automaatselt, vaid ootab, et ka meie midagi teeksime. (Loe 1. Johannese 5:3, 4.) See, mida ta meile pakub, on kindlasti väärt pingutusi teda ustavalt teenida.

²¹ Jehoova on juba praegu meile nii palju andnud. Meil on teadmised tema Sõnast, me teame, milline Jumal ta on, ja meil on selge arusaamine tema eesmärkidest. Meil on au kanda tema nime ja olla tema tunnistajad. Jumal on meile lubanud, et ta toetab meid (Laul 118:7). Pidagem siis kõik, nii noored kui ka vanad, kalliks oma vaimset pärandit, elades oma elu viisil, milles väljendub siiras soov tuua Jehoovale au igavesti! (Rooml. 11:33—36; Laul 33:12.)