1., 2. Millise näitliku õppetunni andis Jeesus apostlitele oma maapealse elu viimasel õhtul?

ON JEESUSE maapealse elu viimane õhtu ja ta veedab selle Jeruusalemmas ühe maja ülemises toas koos oma apostlitega. Millalgi õhtusöögi ajal tõuseb Jeesus püsti ja võtab pealisriided seljast. Ta seob rätiku endale vööle. Seejärel valab ta kaussi vett, hakkab pesema jüngrite jalgu ja neid rätikuga kuivatama. Siis paneb ta pealisriided tagasi selga. Miks tegi Jeesus sellise alandlikkust nõudva teo? (Joh. 13:3—5.)

² Jeesus ise selgitas: „Kas te saate aru, mida ma olen teile teinud? . . . Kui nüüd mina, ehkki ma olen Isand ja Õpetaja, teie jalgu pesin, siis peaksite teiegi üksteise jalgu pesema. Sest ma olen näidanud teile eeskuju, et teiegi teeksite just nii, nagu mina teile tegin” (Joh. 13:12—15). Oma valmisolekuga teha sellist lihtsat tööd andis Jeesus apostlitele näitliku õppetunni, mis jäi neile kahtlemata eredalt meelde ning innustas neid olema alandlikud ajal, mis neid ees ootas.

3. a) Too kaks näidet selle kohta, kuidas Jeesus rõhutas alandlikkuse tähtsust. b) Mida selles artiklis käsitletakse?

³ Kui Jeesus pesi apostlite jalgu, polnud see esimene kord, mil ta tõstis esile alandlikkuse väärtuslikkust. Ühel varasemal juhtumil, kui mõned apostlitest ilmutasid võistlusvaimu, seadis Jeesus ühe väikse lapse enda kõrvale ja ütles neile: „Kes võtab vastu selle lapse minu nimel, võtab vastu ka minu, ja kes võtab vastu minu, võtab vastu ka selle, kes on mu saatnud. Sest kes käitub vähemana teie kõigi seas, see on suur” (Luuka 9:46—48). Hiljem oma teenistuse ajal ütles Jeesus variseridele, kes tahtsid teiste seas silma paista: „Igaüht,  kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse” (Luuka 14:11). Ilmselgelt soovib Jeesus, et tema järelkäijad oleksid alandliku vaimuga ning poleks uhked ega ülbed. Uurigem hoolega tema alandlikkuse eeskuju, et võiksime teda jäljendada. Samuti vaadelgem, kuidas alandlikkus tuleb kasuks mitte ainult sellele, kes seda omadust ilmutab, vaid ka teistele.

4. Mil moel näitas Jumala ainusündinud Poeg alandlikkust enne inimeseks saamist?

⁴ Jumala ainusündinud Poeg ilmutas alandlikkust isegi enne seda, kui ta maa peale tuli. Enne inimeseks saamist veetis Jeesus lugematuid aastaid koos oma taevase Isaga. Jesaja raamat Piiblis kirjeldab Poja lähedasi suhteid Isaga, öeldes: „Issand Jehoova on mulle andnud õpilaste keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel! Issand Jehoova avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole mitte taganenud!” (Jes. 50:4, 5). Jumala Poeg oli alandliku meelelaadiga ja pani hoolega tähele, mida Jehoova talle õpetas. Ta oli innukalt valmis õppima tõeliselt Jumalalt. Kuivõrd lähedalt oli Jeesusel võimalik näha Jehoova alandlikkust, kui ta Isa tegeles halastavalt patuse inimkonnaga!

5. Millest ilmnes Jeesuse kui peaingli alandlikkus ja tagasihoidlikkus, kui ta tegeles Kuradiga?

⁵ Mitte kõik taevased loodud polnud sama hoiakuga nagu Jumala ainusündinud Poeg. Ingel, kes sai Kurat-Saatanaks, ei tahtnud Jehoovalt õppida, vaid lasi end mõjutada omadustel, mis on alandlikkuse vastandid — eneseimetlusel ja uhkusel —, ning hakkas Jehoova vastu isegi mässama. Jeesus seevastu oli oma positsiooniga taevas rahul ega soovinud enda võimu kuritarvitada. Jeesus kui peaingel Miikael ei ületanud oma võimupiire, kui „ta oli eriarvamusel Kuradiga . . . Moosese keha pärast”. Jumala Poeg ilmutas hoopis alandlikkust ja tagasihoidlikkust. Ta laskis meeleldi Jehooval, universumi kõrgeimal kohtumõistjal, käsitleda asju omal ajal ja viisil. (Loe Juuda 9.)

6. Miks võib öelda, et Jeesus ilmutas alandlikkust, kui võttis vastu ülesande teenida Messiana?

⁶ Enne inimesena sündimist oli Jeesus kahtlemata detailselt kursis prohvetiennustustega, mis rääkisid Messia elust maa peal. Seega teadis ta ilmselt, et teda ootavad ees ebameeldivad olukorrad. Sellegipoolest võttis Jeesus vastu ülesande tulla maa peale ja surra tõotatud Messiana. Miks? Tõstes esile Jumala ainusündinud Poja alandlikkust, kirjutas Paulus: „Kuigi ta oli Jumala sarnane, ei kavatsenud [ta] haarata võimu, et olla Jumalaga võrdne. Ei, ta hoopis loobus kõigest, mis tal oli, ja võttis orja kuju ning sai selliseks nagu inimesed” (Filipl. 2:6, 7).

7., 8. Mil viisil ilmutas Jeesus alandlikkust lapsepõlves ja oma maise teenistuse jooksul?

⁷ Paulus kirjutas Jeesuse kohta: „Kui ta leidis end olevat inimese välimusega, alandas ta ennast ja jäi kuulekaks koguni surmani, jah, surmani piinapostil” (Filipl. 2:8). Juba lapsepõlvest peale andis Jeesus alandlikkuses eeskuju. Kuigi Jeesust kasvatasid ebatäiuslikud vanemad Joosep ja Maarja,  allus ta neile alandlikult (Luuka 2:51). Milline hea eeskuju noortele, keda Jumal kindlasti õnnistab, kui nad alluvad meeleldi oma vanematele!

⁸ Täisealisena näitas Jeesus alandlikkust sellega, et seadis elus esikohale Jehoova tahte, mitte iseenda oma (Joh. 4:34). Enda teenistuse jooksul kasutas Jeesus Kristus Jumala nime ja aitas siirastel inimestel omandada täpseid teadmisi Jehoova omadustest ja tema eesmärgist inimkonnaga. Jeesus ka elas kooskõlas sellega, mida ta õpetas Jehoova kohta. Näiteks esimene asi, mida Jeesus näidispalves mainis, oli: „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi” (Matt. 6:9). Sellega õpetas Jeesus oma järelkäijaid pidama Jehoova nime pühitsemist oma elus kõige tähtsamaks. Ta ise elas nii. Oma maapealse teenistuse lõpupoole võis Jeesus palves Jehoovale öelda: „Ma olen andnud neile [apostlitele] teada sinu nime ja annan veelgi seda teada” (Joh. 17:26). Lisaks, kogu oma teenistuse jooksul andis Jeesus maa peal kordasaadetu eest au Jehoovale (Joh. 5:19).

9. Mida ennustas Sakarja seoses Messiaga ja kuidas see Jeesuse puhul täitus?

⁹ Seoses Messiaga kirjutas Sakarja prohvetlikult: „Ole üpris väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas!” (Sak. 9:9). See täitus siis, kui Jeesus tuli Jeruusalemma enne paasapüha aastal 33. Rahvas laotas tee peale oma pealisriideid ja puuoksi. Tegelikult pani tema saabumine kogu linna kihama. Isegi siis, kui rahvas tervitas Jeesust hõisates kui kuningat, jäi ta alandlikuks (Matt. 21:4—11).

10. Mida Jeesus surmani kuulekaks jäädes tõestas?

¹⁰ Jeesus Kristus jäi alandlikuks ja kuulekaks kuni oma surmani piinapostil. Nii tõestas ta ilma igasuguse kahtluseta, et inimestel on võimalik  jääda Jehoovale ustavaks, isegi kui nad kogevad äärmuslikke katsumusi. Samuti tõendas Jeesus, et Saatana väide, justkui teeniksid inimesed Jehoovat isekatel põhjustel, on vale (Iiob 1:9—11; 2:4). Jäädes täiuslikult laitmatuks, näitas Kristus ka seda, et toetab Jehoovat kui universumi õiguspärast ja õiglast suverääni. Jehoova kindlasti rõõmustas, kui nägi oma alandliku Poja vankumatut ustavust. (Loe Õpetussõnad 27:11.)

11. Millise võimaluse avas Jeesus Kristuse lunastusohver neile, kes temasse usku ilmutavad?

¹¹ Samuti maksis Jeesus oma surmaga piinapostil lunastushinna inimkonna eest (Matt. 20:28). See andis patustele inimestele väljavaate elada igavesti ja vastas õigusnõuetele. Paulus kirjutas: „Nii saavad ka ühe õigeksmõistmiseni viinud teo tulemusena igasugused inimesed õigeks mõistetud eluks” (Rooml. 5:18). Jeesuse surm avas vaimuga võitud kristlastele võimaluse saada surematus taevas ja „teistele lammastele” väljavaate elada igavesti maa peal (Joh. 10:16; Rooml. 8:16, 17).

12. Milles ilmnesid Jeesuse alandlikkus ja tasadus, kui ta tegeles ebatäiuslike inimestega?

¹² Jeesus kutsus enda juurde kõiki, kes ’rügasid ja olid koormatud’. Ta ütles: „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, sest mina olen tasase meelega ja südamelt alandlik, ja te leiate kosutust oma hingele” (Matt. 11:28, 29). Alandlikkus ja tasadus ajendasid Jeesust olema lahke ja erapooletu ebatäiuslike inimestega tegeledes. Ta oli mõistlik selles, mida ta oma jüngritelt ootas. Jeesus kiitis ja julgustas neid. Ta ei tekitanud neis saamatuse või väärtusetuse tunnet. Kindlasti polnud Jeesus karm ega rõhuv. Vastupidi, ta kinnitas oma järelkäijatele, et kui nad tulevad tema ligi ja elavad tema õpetuste järgi, siis nad leiavad kosutust, kuna tema ike on meeldiv ja tema kandam on kerge. Nii mehed kui ka naised, noored kui ka vanad tundsid end tema seltsis hästi (Matt. 11:30).

13. Millest oli näha, et Jeesus tundis hädasolijatele kaasa?

¹³ Jeesus tundis Iisraeli lihtrahvale nende halva olukorra tõttu kaasa, pööras neile armastavalt tähelepanu ja aitas neid. Jeeriko lähedal kohtas ta pimedat kerjust Bartimeust ja tema kaaslast, kes oli samuti pime. Nad hüüdsid järelejätmatult, et Jeesus aitaks neid, kuid rahvahulk käskis neil vait jääda. Kui kerge oleks olnud ignoreerida nende pimedate meeste palvet! Jeesus  aga palus, et nad toodaks tema juurde, ja kaastundest ajendatuna taastas ta nende nägemise. Jah, Jeesus jäljendas oma isa Jehoovat, ilmutades alandlikkust ja halastust alandliku meelega patuste vastu (Matt. 20:29—34; Mark. 10:46—52).

14. Millist kasu on Jeesuse alandlikkus toonud?

¹⁴ See, et Jeesus Kristus ilmutas alandlikkust, toob paljudele rõõmu ja õnnistusi. Jehoova rõõmustas, kui nägi, et tema armas Poeg oli alandlikult valmis tema tahet täitma. Jeesuse tasadus ja alandlikkus tõid kosutust tema apostlitele ja jüngritele. Tema eeskuju, õpetused ja soojad kiitusesõnad ajendasid neid vaimselt kasvama. Jeesuse alandlikkus tõi kasu lihtinimestele, kuna nad said temalt abi, õpetust ja julgustust. Tegelikult toob Jeesuse lunastusohver igavesi õnnistusi kõigile inimestele, kes temasse usuvad.

15. Kuidas on Jeesuse alandlikkus talle endale kasuks tulnud?

¹⁵ Mida öelda Jeesuse kohta? Kas tema alandlikkus on talle endale kasuks tulnud? On küll. Ta ütles oma jüngritele: „Kes ennast ise alandab, seda ülendatakse” (Matt. 23:12). Need sõnad on tema puhul tõeks osutunud. Paulus selgitab: „Sel põhjusel ülendaski Jumal ta kõrgemale positsioonile ja andis lahkelt talle nime, mis on üle kõigi teiste nimede, nii et Jeesuse nime tõttu painduks iga põlv nii taevas, maa peal kui ka maa all, ja iga keel tunnistaks avalikult, et Jeesus Kristus on Isand — Jumala, Isa auks.” Kuna Jeesus oli maa peal elades alandlik ja ustav, ülendas Jumal Jehoova oma Poja, andes talle võimu kõigi loodute üle nii taevas kui ka maa peal (Filipl. 2:9—11).

16. Mis näitab, et alandlikkus iseloomustab edaspidigi Jumala Poja tegevust?

¹⁶ Alandlikkus iseloomustab edaspidigi Jumala Poja tegevust. Laulik ennustas, kuidas Jeesus astub oma ülendatud taevaselt positsioonilt vaenlaste vastu välja: „Oma hiilguses tungi edasi! Astu sõjavankrisse tõe eest ja õiguse ning alandlikkuse eest” (Laul 45:5). Ühes tõe ja õigusega asub Jeesus Kristus Harmagedoonis võitlusse alandlikkuse nimel. Ja mis juhtub tema tuhandeaastase valitsuse lõpus, kui Messias-Kuningas „on kõrvaldanud kogu valitsuse ja kogu võimu ja väe”? Kas ta ilmutab ka sel ajal alandlikkust? Jah, kuna siis „annab ta kuningriigi üle oma Jumalale ja Isale”. (Loe 1. Korintlastele 15:24—28.)

17., 18. a) Miks on Jehoova teenijatel tähtis järgida Jeesuse eeskuju ja olla alandlikud? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁷ Kuidas on lood meiega? Kas me järgime oma eeskuju Jeesust ja oleme alandlikud? Kuidas käib meie käsi, kui kuningas Jeesus Kristus tuleb Harmagedoonis kohtuotsust täide viima? Kuna ta võitleb alandlikkuse ja õiguse nimel, päästab ta üksnes need, kes ilmutavad selliseid omadusi. Niisiis on alandlikkus meie ellujäämiseks ülitähtis. Ja nii nagu Jeesus Kristuse alandlikkus tõi kasu talle endale ja ka teistele, nii on see meiegi puhul.

¹⁸ Mis aitab meil järgida Jeesuse eeskuju? Kuidas me võime jääda alandlikuks, isegi kui see on raske? Nende küsimuste üle arutletakse järgmises artiklis.