Lootkem Jehoovale, „kogu lohutuse Jumalale”

„Õnnistatud olgu meie Issanda Jeesus Kristuse Jumal ja Isa, hella halastuse Isa ja kogu lohutuse Jumal.” (2. KOR. 1:3)

1. Mida inimesed sõltumata vanusest vajavad?

SÜNNIST saati tunneme vajadust lohutuse järele. Beebi annab sellest vajadusest teada valjuhäälselt. Võib-olla ta soovib, et keegi võtaks teda sülle, või ehk on ta näljane. Ka täiskasvanueas vajame sageli tröösti. Iseäranis peab see paika siis, kui meil on elus rasked ajad.

2. Millise kinnituse annab Jehoova selle kohta, et ta lohutab neid, kes tema peale loodavad?

² Pereliikmed ja sõbrad saavad meile tihti mõningal määral lohutust pakkuda. Vahel aga võime olla sellises kitsikuses, et teiste inimeste võimuses ei ole meid aidata. Ainult Jumal saab trööstida meid olukorrast sõltumata. Tema Sõna kinnitab: „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, ... ja ta kuuleb nende kisendamist” (Laul 145:18, 19). Jah, „Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole” (Laul 34:16). Kuid selleks, et Jumalalt tuge ja lohutust saada, peame panema oma lootuse tema peale. Laulik Taavet väljendas seda mõtet väga selgelt, kui laulis: „Nõnda on Jehoova kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal! Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Jehoova!” (Laul 9:10, 11).

3. Millised näited tõi Jeesus selle kohta, kuidas Jehoova oma teenijaid armastab?

³ Jehoovale on tema teenijad kallid. See ilmneb hästi Jeesuse sõnadest „Eks viis varblast müüda kahe väikse väärtusega mündi eest? Siiski pole ükski neist unustatud Jumala ees. Aga isegi kõik juuksekarvad teie peas on ära loetud. Ärge kartke, teie olete rohkem väärt kui palju varblasi” (Luuka 12:6, 7). Prohvet Jeremija kaudu ütles Jehoova oma muistsele rahvale: „Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga!” (Jer. 31:3).

4. Miks me võime uskuda, et Jehoova täidab oma tõotused?

⁴ Usaldus Jehoova vastu ja veendumus selles, et ta täidab oma tõotused, pakub meile hädaajal lohutust. Meie usaldus Jumala vastu peab olema samasugune nagu Joosual, kes ütles: „Ei ole langenud tühja ainustki sõna kõigist neist häist sõnadest, mis Jehoova, teie Jumal, teile on rääkinud: kõik on teil täide läinud, ei ole neist ainustki langenud tühja!” (Joosua 23:14). Kui meid vahel katsumused räsivad, võime olla kindlad, et „Jumal on ustav” ega hülga kunagi oma truusid teenijaid. (Loe 1. Korintlastele 10:13.)

5. Kuidas on meil võimalik teisi lohutada?

⁵ Apostel Paulus räägib Jehoovast kui „kogu lohutuse Jumalast”. Kedagi lohutada tähendab tema hingevalu või muret leevendada. Seda saab teha, kui kergendada tema kannatusi või leina ja pakkuda talle tröösti. Jehoova kahtlemata teeb seda. (Loe 2. Korintlastele 1:3, 4.) Meie taevast Isa ei piira miski ega keegi ja seepärast on tal  olemas kõik vajaminev, et lohutada neid, kes teda armastavad. Meie omakorda suudame lohutada oma usukaaslasi „mis tahes raskustes”. Me saame seda teha „selle lohutusega, millega Jumal meid endid lohutab”. Kui hästi väljendab see küll Jehoova võrreldamatut võimet lohutada neid, kes on ahastuses!

Toimetulek hädaajal

6. Mis näiteks võib hingevalu põhjustada?

⁶ Me vajame lohutust eri põhjustel. Väga suurt hingevalu toob lähedase inimese surm, eriti kui selleks oli armas abikaasa või laps. Keegi võib vajada lohutust seetõttu, et ta on diskrimineerimise või eelarvamuste ohver. Kehv tervis, kõrge iga, vaesus, abieluprobleemid ja ahastust tekitav olukord maailmas võivad panna inimest tundma vajadust lohutuse järele.

7. a) Millist lohutust me rasketel aegadel vajame? b) Mida võib Jehoova teha, et parandada „murtud ja purukslöödud südant”?

⁷ Hädaajal võime vajada tröösti, mis rahustaks meie südant, meelt ja tundeid ning kosutaks meid nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Jumala Sõna näiteks ütleb, et süda võib olla ’murtud ja puruks löödud’ (Laul 51:19). Jehoova kahtlemata suudab sellise olukorraga toime tulla, kuna „ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad” (Laul 147:3). Kui me palvetame Jumala poole kindlas usus ja peame kinni tema käskudest, saab ta tuua meie valutavale südamele kergendust, isegi kui meie olukord on väga raske. (Loe 1. Johannese 3:19–22; 5:14, 15.)

8. Kuidas võib Jehoova meid psüühilise pinge korral aidata?

⁸ Kuna katsumustega võib kaasneda suur psüühiline pinge, siis sageli vajame lohutust oma meelele. Tõenäoliselt ei suudaks me usku proovilepanevate raskustega omal jõul toime tulla. Laulik ütles: „Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu [Jehoova] troostid rõõmustasid mu hinge!” (Laul 94:19). Ja Paulus kirjutas: „Ärge muretsege millegi pärast, vaid tehke kõiges oma palved Jumalale teatavaks palumise, anumise ja tänuga; ja Jumala rahu, mis ületab kõik mõtted, kaitseb teie südant ja mõistust Kristus Jeesuse kaudu” (Filipl. 4:6, 7). Pühakirja lugemine ja selle üle mõtisklemine on suureks abiks, et psüühilise pingega toime tulla (2. Tim. 3:15–17).

9. Kuidas tulla toime negatiivsete tunnetega?

⁹ Vahel võime sedavõrd masenduda, et meil on oht anda alla oma negatiivsetele tunnetele. Võib-olla tunneme, et me ei suuda täita mõnd kohustust, mis meil Pühakirja järgi on, või saada hakkama mõne teenistusülesandega. Ka sellises olukorras võib Jehoova meid lohutada ja aidata. Toome näite. Kui Joosua sai käsu juhtida iisraellasi võitluses vägevate vaenlasrahvaste vastu, ütles Mooses iisraellastele: „Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge tundke hirmu nende ees, sest Jehoova, su Jumal, käib ise ühes sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha!” (5. Moos. 31:6). Jehoova toetusel suutis Joosua viia Jumala rahva Tõotatud Maale ja võita ära kõik vaenlased. Varem oli Mooses Punase mere ääres samasugust Jumala tuge kogenud (2. Moos. 14:13, 14, 29–31).

10. Millest võib olla abi, kui masendus meie tervisele liiga teeb?

¹⁰ Mured võivad mõjuda halvasti ka meie füüsilisele tervisele. Abi võib olla õigest toitumisest, piisavast puhkusest ja liikumisest ning puhtuse hoidmisest. Meie füüsisele võib avaldada head mõju ka vaimselt kosutav lootus, millest Piibel räägib. Niisiis aitab meid murede küüsis olles see, kui peame meeles Pauluse läbielamisi ja tema  julgustavaid sõnu „Meid rõhutakse igal viisil, aga me pole nurka surutud; me oleme segaduses, aga mitte täielikult ilma väljapääsuta; meid kiusatakse taga, aga me pole hätta jäetud; meid paisatakse maha, aga me pole hävitatud” (2. Kor. 4:8, 9).

11. Kuidas kaitsta oma vaimsust?

¹¹ Mõned raskused võivad mõjuda kahjulikult meie vaimsusele. Ka selles asjas saab Jehoova meile appi tulla. Tema Sõna kinnitab: „Jehoova toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud!” (Laul 145:14). Kui meie vaimsus on tõsiselt kahju saanud, peaksime otsima abi kristlikelt kogudusevanematelt (Jaak. 5:14, 15). Meil aitab usu tuleproovides vastu pidada ka see, kui meie mõtteis on Pühakirjal põhinev igavese elu lootus (Joh. 17:3).

Näiteid sellest, kuidas Jumal lohutas

12. Kirjelda, kuidas Jehoova Aabrahami lohutas.

¹² Laulukirjutaja ütles püha vaimu mõjul: „Tuleta meelde sõna oma sulase kohta, mille peale sa [Jehoova] mind oled pannud lootma! See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab!” (Laul 119:49, 50). Meil tänapäeval on olemas Jehoova kirjalik Sõna, kus on palju näiteid selle kohta, kuidas Jumal oma teenijaile tröösti pakkus. Näiteks võis Aabraham olla üsna suures meeleheites, kui kuulis, et Jehooval on mõttes hävitada Soodoma ja Gomorra linn. See ustav patriarh küsis Jumalalt: „Kas tahad tõesti hävitada õige ühes õelaga?” Jehoova lohutas Aabrahami, kinnitades talle, et kui Soodoma linnas leidub kas või viiskümmend õiget, ei hävita ta seda. Aabraham aga palus Jehoovat veel viis korda: mis siis kui linnas on vaid nelikümmend viis õiget? aga nelikümmend? kolmkümmend? kakskümmend? kümme? Iga kord kinnitas Jehoova Aabrahamile väga kannatlikult ja lahkelt, et sellisel juhul annab ta Soodomale armu. Ehkki seal kandis polnud isegi mitte kümmet õiget, päästis Jehoova Loti ja tema tütred (1. Moos. 18:22–32; 19:15, 16, 26).

13. Kuidas ilmnes, et Hanna lootis Jehoovale?

¹³ Elkana naine Hanna soovis väga last saada. Kuid ta oli viljatu ja see tegi talle meelekibedust. Ta palvetas oma mures Jehoova poole, misjärel ülempreester Eeli ütles talle: „Küll Iisraeli Jumal täidab su palve.” See lohutas Hannat ja „ta nägu ei  olnud enam kurb” (1. Saam. 1:8, 17, 18). Hanna lootis Jehoovale ja jättis asja usaldavalt tema kätesse. Kuigi ta ei teadnud, milline on lõpptulemus, tundis ta sisemist rahu. Aja jooksul vastas Jehoova tema palvele. Hanna jäi lapseootele ja tõi ilmale poja, kellele ta pani nimeks Saamuel (1. Saam. 1:20).

14. Miks vajas Taavet lohutust ja kelle poole ta selle saamiseks pöördus?

¹⁴ Muistse Iisraeli kuningas Taavet on veel üks näide inimesest, keda Jumal lohutas. Kuna Jehoova „näeb, mis südames”, teadis ta Taavetit Iisraeli tulevaseks kuningaks valides, et see on siiras ja õigele jumalakummardamisele pühendunud (1. Saam. 16:7; 2. Saam. 5:10). Hiljem aga rikkus Taavet Batsebaga abielu ning, üritades oma pattu varjata, lasi naise abikaasa tappa. Kui Taavet mõistis, kui ränk tema patt oli, palvetas ta Jehoova poole: „Kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda! Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust! Sest ma tunnen oma üleastumisi ja mu patt on alati mu ees!” (Laul 51:3–5). Taaveti kahetsus oli tõeline ja Jehoova andestas talle. Küll pidi aga Taavet seisma silmitsi oma üleastumise tagajärgedega (2. Saam. 12:9–12). Siiski oli Jehoova halastus tema alandlikule teenijale suureks lohutuseks.

15. Kuidas aitas Jehoova Jeesust enne tema surma?

¹⁵ Maa peal elades kohtas Jeesus paljusid katselepanevaid olukordi. Jumal lubas neid usuproove ning Jeesus jäi täiusliku mehena laitmatuks, usaldas Jehoovat ja toetas tema ülemvõimu. Enne kui Jeesus reedeti ja hukati, palvetas ta Jehoova poole: „Ärgu sündigu minu, vaid sinu tahe.” Seejärel ilmus Jeesuse juurde ingel ja kinnitas teda (Luuka 22:42, 43). Jumal trööstis, tugevdas ja toetas Jeesust, mida viimane tol ajal väga vajas.

16. Kuidas Jehoova meid aitab, kui me oma laitmatuse tõttu surmaga silmitsi seisame?

¹⁶ Isegi siis, kui me peaksime oma kindla kristliku seisukoha tõttu surmaga silmitsi seisma, suudab Jehoova aidata meil laitmatuks jääda ja tõesti ka teeb seda. Liiatigi lohutab meid ülestõusmislootus. Ja kuidas me küll ootame päeva, kui „viimse vaenlasena peab kõrvaldatama surm”! (1. Kor. 15:26.) Jumala ustavad teenijad, kes on surnud, ja ka paljud teised inimesed on Jumala eksimatus mälus ja äratatakse üles (Joh. 5:28, 29; Ap. t. 24:15). Veendumus selles, et Jehoova täidab oma ülesäratamistõotuse, pakub meile tagakiusamise ajal lohutust ja annab kindla lootuse.

17. Mis on meile lohutuseks armsa inimese surma korral?

¹⁷ Kui lohutav on teada, et meile armsad inimesed, kes praegu surmavallas puhkavad, saavad jätkata oma elu imelises uues maailmas, kus pole enam praegusaegseid kannatusi! Ja milline au saab olema Jehoova teenijatest „suurel rahvahulgal”, kes elab üle selle kurja maailma lõpu, võtta vastu ja õpetada neid, kes maa peale üles äratatakse! (Ilm. 7:9, 10.)

Toeks on Jumala igavesed käsivarred

18., 19. Kuidas on Jumala teenijad tagakiusamise ajal lohutust saanud?

¹⁸ Mooses kinnitas Iisraeli rahvale võimsas  ja südantsoojendavas laulus: „Varjupaigaks on iidne Jumal, kes sirutab välja igavesed käsivarred!” (5. Moos. 33:27). Hiljem ütles prohvet Saamuel iisraellastele: „Ärge taganege Jehoova järelt, vaid teenige Jehoovat kõigest südamest! ... Jehoova ei jäta maha oma rahvast oma suure nime pärast” (1. Saam. 12:20–22). Kui hoiame Jehoovast kinni teda õigesti teenides, ei hülga ta meid iial. Ta annab meile alati vajalikku tuge.

¹⁹ Kahtlemata aitab ja lohutab Jumal oma rahvast neil kriitilistel viimsetel päevadel. Rohkem kui sajandi vältel on tuhandeid meie usukaaslasi üle maailma taga kiusatud ja vangi pandud kõigest jumalateenimise pärast. Nende kogemused kinnitavad, et hädaajal Jehoova tõepoolest trööstib oma teenijaid. Näiteks mõisteti üks meie vend endises Nõukogude Liidus oma usu pärast 23 aastaks vangi. Kuid siiski õnnestus tal saada vaimutoitu, mis teda tugevdas ja lohutas. Ta ütles: „Kõigi nende aastate jooksul õppisin Jehoovale lootma ja sain temalt jõudu.” (Loe 1. Peetruse 5:6, 7.)

20. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova ei hülga meid?

²⁰ Mida tahes elu meile ka ei tooks, on meil hea pidada meeles lauliku lohutavaid sõnu „Jehoova ei tõuka ära oma rahvast” (Laul 94:14). Ehkki me ise vajame lohutust, on meil ka imeline võimalus pakkuda tröösti teistele. Nagu näeme järgmisest artiklist, võime lohutada neid, kes on kurvad selles muresid täis maailmas.

Kuidas sa vastaksid?

• Mis näiteks võib meile hingevalu tuua?

• Kuidas Jehoova oma teenijaid lohutab?

• Mis on meile lohutuseks, kui seisame silmitsi surmaga?

[Küsimused]

[Kast/pildid lk 25]

KUIDAS TULLA TOIME KATSUMUSTEGA, MILLEL ON MÕJU MEIE . . .

▪ südamele Laul 147:3; 1. Joh. 3:19–22; 5:14, 15

▪ meelele Laul 94:19; Filipl. 4:6, 7

▪ tunnetele 2. Moos. 14:13, 14; 5. Moos. 31:6

▪ füüsilisele tervisele 2. Kor. 4:8, 9

▪ vaimsusele Laul 145:14; Jaak. 5:14, 15