Kasuta internetti targalt

TRÜKIKUNSTI leiutamine sajandeid tagasi tõi muutuse inimestevahelisse suhtlemisse. Samaväärne mõju on olnud interneti leiutamisel tänapäeval. Seda kasulikku tööriista on õigustatult nimetatud üleilmseks suhtlusvahendiks. Sel infokiirteel reisides on võimalik leida fakte, statistikat ja arvamusi paljude eri teemade kohta.

Suhtlemisvõime on imeline and meie Loojalt. Tänu sellele saame üksteisega mõtteid vahetada ja informatsiooni jagada. Jehoova oli esimene, kes inimestega suhtles, andes neile selget ja ühetimõistetavat teavet selle kohta, kuidas mõttekat elu elada (1. Moos. 1:28–30). Kuid juba inimajaloo alguses sai selgeks, et suhtlemisandi saab ka vääriti kasutada. Saatan andis Eevale täiesti valet informatsiooni. Eeva uskus seda ja edastas ka Aadamale, kes omakorda inimkonna viletsuse teele tõukas (1. Moos. 3:1–6; Rooml. 5:12).

Mida öelda interneti kohta? See võib pakkuda väärt teavet, säästa meie aega ja olla muidu abiks, ent võib ka väärinfot anda, ülemäära aega neelata ja meid moraalselt laostada. Uurigem, kuidas kasutada seda mitmekülgset tööriista nii, et see meile kasu tooks.

Kas õige või väär info?

Ära kunagi eelda, et kõik teave internetis on hea ja kasulik. Interneti otsingumootoreid võiks võrrelda suure hulga seenelistega, kes väsimatult ja valimatult nii söödavaid kui ka mürgiseid seeni korjavad, need ühte anumasse kokku viskavad ja siis neid meile söögiks pakuvad. Kas sa sööksid neid seeni, ilma et igaüht neist esmalt hoolikalt uuriks? Muidugi mitte! Interneti otsingumootorid koguvad oma saagi suurest hulgast arvutitest ning korjavad infot miljarditelt veebilehtedelt, millede sisu on seinast seina. Meil tuleb vahet teha kõlbliku ja kõlbmatu vahel, et oma meeli väärinfoga mitte mürgitada.

Aastal 1993 oli ühes tuntud ajakirjas karikatuur kahest koerast arvuti ees. Üks koer selgitas teisele: „Netis ei tea keegi, et sa oled koer.” Muiste varjas Saatan end mao taha, kui ütles Eevale, et see võib saada Jumala sarnaseks. Samamoodi varjavad tänapäeval paljud internetis oma tegelikku isikut. Igaüks, kellel on internetiühendus, võib  esineda asjatundjana, teeseldes mingi teemaga kursis olemist, ilma et peaks oma nimegi avaldama. Pole mingeid reegleid selle kohta, kes võib internetti ideid, teavet, pilte või soovitusi üles panna.

Ära ole internetti kasutades Eeva kombel naiivne. Pigem ole info suhtes kriitiline ja umbusklik. Kõigepealt küsi endalt: 1) Kes selle avaldas? Milline on autori pädevus? 2) Miks on see avaldatud? Mis on kirjutaja ajendid? Kas ta on erapoolik? 3) Kust see info pärineb? Kas autor on avaldanud allikmaterjalid, nii et infot on võimalik kontrollida? 4) Kas teave on ajakohane? Esimesel sajandil andis apostel Paulus Timoteosele nõuande, mis kehtib ka tänapäeval. Ta kirjutas: „Hoia sinu hoolde antud vara, pöördu ära tühjadest juttudest, mis on lugupidamatud pühade asjade vastu, ja selle vastuoludest, mida vääralt „teadmisteks” nimetatakse” (1. Tim. 6:20).

Kas säästab või neelab aega?

Kui internetti targalt kasutada, võib see kahtlemata säästa meie aega, energiat ja raha. Ostude tegemine on hõlbus, kuna me ei pea selleks koduntki lahkuma. Me saame kergesti hindu võrrelda ja nii raha kokku hoida. Internetipangandus on teinud paljude inimeste elu lihtsamaks; rahaasju võib ajada igal ajal ja seda mugavalt oma kodus. Internet võimaldab sobiva ja soodsa reisimarsruudi paika panna ning aitab teha vajalikud broneeringud. Samuti saab vähese vaevaga üles otsida telefoninumbreid ja aadresse ning leida eri võimalusi soovitud sihtkohta jõudmiseks. Jehoova tunnistajate harubürood kogu maailmas kasutavad paljusid nendest teenustest, et hoida kokku aega, tööjõudu ja raha.

Teisest küljest aga võib internet ka palju aega neelata. Mõnele on see pigem mängukann kui tarvilik tööriist. Nad kulutavad ülemäära aega netis mängimisele, šoppamisele, jutlemisele, meilimisele, info otsimisele ja surfamisele. Lõpuks võivad neil jääda unarusse tähtsamad asjad, mis on seotud pere, sõprade ja kogudusega. Interneti kasutamisest võib saada isegi sõltuvus. Näiteks annab üks 2010. aasta uurimus teada, et 18,4 protsenti Korea hilisteismelisi kannatab internetisõltuvuse all. Saksa uurijad märkisid, et „üha enam naisi kurdab oma partneri sõltuvuse üle”. Üks naine kaebas, et internetisõltuvus on tema abikaasat tundmatuseni muutnud ja seetõttu nende abielu lõhki ajanud.

Üks Jehoova tunnistajate harubüroo sai kirja mehelt, kes nimetas end netisõltlaseks. Mõnikord oli ta kuni kümme tundi päevas internetis. Ta ütles, et „esialgu tundus kõik nii süütu”, kuid lisas: „Mõne aja pärast ei käinud ma enam kõigil koosolekutel ja lõpetasin palvetamise.” Ja kui ta koosolekule läkski, polnud ta selleks ette valmistanud ning tema mõtted olid kodus ja keerlesid selle ümber, millal saab jälle arvutisse logida. Õnneks ta mõistis oma olukorra tõsidust ja võttis asja parandamiseks midagi ette. Ärgu meiega kunagi juhtugu,  et me netikasutajast netisõltlaseks saame!

Kas sünnis või vääritu sisu?

Kirjakoht 1. Tessalooniklastele 5:21, 22 ütleb: „Uurige kõigi asjade paikapidavust; hoidke kõvasti kinni sellest, mis on hea. Hoiduge igasugusest kurjusest.” Me peame kindlad olema, et see, mida me internetist vaatame, oleks Jumala heakskiidu vääriline ja vastaks tema kõrgetele normidele. See peaks olema moraalselt laitmatu ja kristlasele sobiv. Internetipornograafia on nii levinud, et kui me pole ettevaatlikud, võib see meid kergesti oma lõksu meelitada.

Oleks tark mõelda, kas vaatad netist vahel sellist materjali, mida sa kiiresti peidaksid oma abikaasa, vanemate või kristlike vendade eest, kui nad peaksid tuppa astuma. Kui see on nii, võiksid kasutada internetti ainult teiste juuresolekul. Internet on tõepoolest muutnud seda, kuidas inimesed suhtlevad ja sisseoste teevad. Ning see on avanud täiesti uue viisi ’rikkuda abielu oma südames’ (Matt. 5:27, 28).

Kas saata edasi või mitte?

Interneti kasutamine hõlmab informatsiooni saamist ja ka selle levitamist. Ehkki meil on vabadus nii infot saada kui ka seda jagada, on meil samuti vastutus kontrollida selle tõelevastavust ja sündsust. Enne kui me teistele midagi kirjutame või edasi saadame, võiksime esitada endale järgmised küsimused. Kas ma suudan tõendada selle info täpsust? Kas mul on õigus seda edasi saata? * Kas see on väärt info ja ülesehitav? Millised on mu ajendid, kui ma seda avalikustan? Kas tahan lihtsalt teistele muljet avaldada?

Kui meilivahetust arukalt pidada, võib sellest palju kasu olla. Kuid meilid võivad meid ka infoga üle ujutada. Kas meil on kombeks saata suurele hulgale tuttavatele viimaseid uudiseid ja tühja-tähja ning neid sel viisil koormata ja vahest ka nende väärtuslikku aega raisata? Enne „saada”-nupule vajutamist võiksime mõelda, mis ajendil ja põhjusel me seda meili saata tahame. Varem saatsid inimesed kirju selleks, et rääkida pereliikmetele ja sõpradele oma elust ja tegemistest. Kas see ei peaks olema kesksel kohal ka meie meilides? Milleks saata kellelegi edasi midagi, mille tõesust me ei saa kinnitada?

Kuidas me siis peaksime internetti suhtuma? Kas meil tuleks selle kasutamisest üldse loobuda? Mõnel juhul võib see vajalik olla. Varemmainitud netisõltlane tegi just nii, et oma aastatepikkusest pahest vabaneda. Teisalt, kui laseme ’otsustusvõimel enda üle valvata ja mõistusel end kaitsta’, võib internetist meile palju abi olla (Õpet. 2:10, 11).

[Allmärkus]

[Pilt lk 4]

Kuidas hoiduda langemast pettuse ohvriks?

[Pilt lk 5]

Millele peaks mõtlema enne meili ärasaatmist?