Püsi ärkvel nagu Jeremija!
Püsi ärkvel nagu Jeremija!
„Mina [Jehoova] olen valvas oma sõna teoks tegema!” (JER. 1:12)
1., 2. Miks võib tõsiasja, et Jehoova on „valvas oma sõna teoks tegema”, näitlikustada mandlipuu abil?
LIIBANONI ja Iisraeli mäenõlvadel kasvavatest puudest on mandlipuu üks esimesi, mis õide puhkeb. Selle kauneid roosasid või valgeid õisi võib näha juba jaanuari lõpus või veebruari alguses. Mandlipuu heebreakeelne nimi tähendab sõna-sõnalt „ärkaja”.
2 Kui Jehoova määras Jeremija oma prohvetiks, viitas ta mandlipuu varasele puhkemisele, et näitlikustada üht tähtsat tõsiasja. Ta andis Jeremijale tema teenistuse algul nägemuse mandlipuu oksast. Mida see tähendas? Jehoova selgitas: „Mina olen valvas oma sõna teoks tegema!” (Jer. 1:11, 12). Nagu mandlipuu nii-öelda ärkas vara, nõnda ka Jehoova piltlikult öeldes ’tõusis vara üles’, et läkitada oma prohvetid hoiatama rahvast sõnakuulmatuse tagajärgede eest (Jer. 7:25, UM). Jehoova ei puhanud, vaid oli „valvas” ehk ärkvel, kuni ta oma prohvetliku sõna täide viis. Tema kohtuotsus tabas ärataganenud Juuda rahvast täpselt määratud ajal, aastal 607 e.m.a.
3. Milles me võime seoses Jehoovaga kindlad olla?
3 Ka praegusajal on Jehoova valvas oma tahet teoks tegema. On võimatu, et ta jätaks oma sõna täide viimata. Kuidas selline Jehoova omadus sind mõjutab? Kas sa usud, et sellel, 2011. aastal on Jehoova „valvas” oma tõotusi ellu viima? Kui meil on Jehoova tõotuste täitumise osas mingeidki kahtlusi, on nüüd aeg neist vabaneda ja vaimsest unisusest lahti saada (Rooml. 13:11). Jeremija kui Jehoova prohvet püsis ärkvel. Uurigem, mis aitas Jeremijal Jumalalt saadud ülesannet ärksa meelega täita ja mis teda ajendas. Nii mõistame paremini ka seda, kuidas me ise saame Jehoova antud tööd visalt edasi teha.
Pakiline sõnum
4. Miks polnud Jeremijal sugugi kerge ülesanne ja mille tõttu oli tema sõnum pakiline?
4 Kui Jeremija sai Jehoovalt ülesande olla vahimees, võis ta olla umbes 25-aastane (Jer. 1:1, 2). Ta tundis end liiga noorena, täiesti ebapädevana kõnelema rahva vanematega, kes olid eakad ja positsioonikad mehed (Jer. 1:6). Tal tuli kuulutada teravaid hukkamõistu- ja õudseid kohtusõnumeid, seda eeskätt preestritele, valeprohvetitele ja vürstidele, aga ka neile, kes jooksid enamusega kaasa ja olid tõrksad pöörduma (Jer. 6:13; 8:5, 6). Kuningas Saalomoni suurejooneline tempel, mis oli olnud õige jumalakummardamise keskuseks ligi nelisada aastat, pidi tehtama maatasa. Jeruusalemm ja Juuda pidi laastatama ning sealsed elanikud vangi viidama. Sõnum, mida Jeremijal tuli edastada, oli tõesti pakiline.
5., 6. a) Millise töö on Jehoova andnud Jeremija-klassile? b) Mida me nüüd vaatluse alla võtame?
5 Nüüdisajal on Jehoova armastusest inimkonna vastu seadnud võitud kristlased teenima piltlike vahimeestena, kes hoiatavad inimesi tulevase kohtumõistmise eest. Aastakümneid on see Jeremija-klass kutsunud inimesi üles pöörama tähelepanu meie aja tähendusele (Jer. 6:17). Piiblis on rõhutatud, et Jehoova peab alati oma määratud aegadest kinni, ta ei viivita. Tema päev tuleb täpselt õigel ajal, tunnil, mil inimesed seda ei oota (Sef. 3:8; Mark. 13:33; 2. Peetr. 3:9, 10).
6 Jah, Jehoova on ärkvel ja rajab õiglase uue maailma õigeaegselt. See teadmine peaks tiivustama Jeremija-klassi liikmeid ja ka nende pühendunud kaaslasi kuulutama ärksalt sõnumit, mis muutub järjest pakilisemaks. Kuidas see peaks sind mõjutama? Jeesus ütles, et kõigil tuleb võtta seisukoht kas Jumala kuningriigi poolt või vastu. Vaadelgem nüüd, millised kolm omadust aitasid Jeremijal ja aitavad ka meil oma ülesannet ärksa meelega täita.
Armastus kaasinimeste vastu
7. Miks võib öelda, et see oli armastus, mis ajendas Jeremijat tegema kuulutustööd hoolimata keerulistest oludest?
7 Mis ajendas Jeremijat tegema kuulutustööd hoolimata keerulistest oludest? Ta armastas kaasinimesi. Jeremija teadis, et paljuski on inimeste hädades süüdi nende reeturlikud karjased (Jer. 23:1, 2). See teadmine aitas tal teha oma tööd armastuse ja kaastundega. Ta tahtis, et tema kaasmaalased kuuleksid Jumala sõnu ja võiksid elada. Ta koguni nuttis õnnetuse pärast, mis neid ees ootas. (Loe Jeremija 8:21, 23.) Nutulaulude raamatust ilmneb selgelt, kuivõrd Jeremija armastas Jehoova nime ja rahvast ning mõlema pärast muret tundis (Nutul. 4:6, 9). Kui sina näed inimesi, kes on „vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast”, kas ei soovi sa jagada nendega lohutavat sõnumit Jumala kuningriigist? (Matt. 9:36.)
8. Millest on näha, et kannatused ei kibestanud Jeremijat?
8 Jeremija kannatas nende inimeste käe läbi, keda ta aidata soovis, kuid ta ei maksnud neile kätte ega kibestunud. Ta oli pikameelne ja lahke, seda isegi põhimõttelageda kuninga Sidkija vastu. Jeremija anus Sidkijat Jehoova häält kuulda võtma koguni pärast seda, kui kuningas oli ta surmata andnud (Jer. 38:4, 5, 19, 20). Kas meie armastus inimeste vastu on sama tugev, nagu oli Jeremijal?
Julgus Jumalalt
9. Kust me teame, et Jeremija julgus lähtus Jumalalt?
9 Kui Jehoova esimest korda Jeremijaga rääkis, püüdis see ülesannet tagasi lükata. Sellest nähtub, et julgus ja kindlameelsus, mida ta edaspidi ilmutas, polnud talle sugugi kaasa sündinud. Jeremija erakordne sitkus kogu tema prohvetiteenistuse vältel tulenes hoopis sellest, et ta toetus täielikult Jumalale. Jah, Jehoova oli selle prohvetiga „nagu võimas kangelane”, ta toetas Jeremijat ja andis talle jõudu ülesandega toime tulla (Jer. 20:11). Jeremija sai oma julguse ja vapruse poolest sedavõrd kuulsaks, et hiljem pidasid mõned Jeesust surnuist ellu ärganud Jeremijaks (Matt. 16:13, 14).
10. Miks võib öelda, et võitute jääk on pandud „rahvaste ja kuningriikide üle”?
10 Jehoova, „rahvaste kuningas”, läkitas Jeremija rääkima kohtusõnumit rahvastele ja kuningriikidele (Jer. 10:6, 7). Kuid mis mõttes on võitute jääk pandud „rahvaste ja kuningriikide üle”? (Jer. 1:10.) Nagu vanaaja prohvet, nii on ka Jeremija-klass saanud oma ülesande kõiksuse Ülemvalitsejalt. Jumala võitud teenijatel on niisiis täisvolitused kuulutada hukkamõistusõnumeid rahvastele ja kuningriikidele kogu maailmas. Kõigekõrgema Jumala volitusel ja tema inspireeritud Sõna selget väljenduslaadi kasutades kuulutab Jeremija-klass, et praegusaja rahvad ja kuningriigid kitkutakse välja ja hävitatakse Jumala määratud ajal ja Tema valitud viisil (Jer. 18:7–10; Ilm. 11:18). Jeremija-klass täidab vankumatu meelekindlusega Jehoovalt saadud ülesannet kuulutada tema kohtusõnumeid üle kogu maa.
11. Mis aitab meil ka rasketes oludes edasi kuulutada?
11 Selles pole midagi harukordset, kui me inimeste vastuseisu või ükskõiksuse või muude raskuste tõttu vahel mõnevõrra masendume (2. Kor. 1:8). Kuid rühkigem ikka edasi nagu Jeremija. Ärgem heitkem meelt! Otsigem aina abi Jumalalt teda anudes ja talle toetudes ning ’võtkem julgus kokku’ (1. Tess. 2:2). Jehoova teenijatena peame olema kogu aeg ärksad täitma temalt saadud kohustusi. Me ei tohiks lakata kuulutamast ristiusu kiriku hävingut, mille eelpildiks oli ustavusetu Jeruusalemma hukk. Jeremija-klass ei kuuluta mitte ainult „Jehoova meelepärast aastat”, vaid ka „meie Jumala kättemaksu päeva” (Jes. 61:1, 2; 2. Kor. 6:2).
Sügav rõõm
12. Millest võib järeldada, et Jeremija jäi oma töös rõõmsaks, ning millel oli seejuures tähtis roll?
12 Jeremija tundis oma tööst rõõmu. Ta ütles Jehoovale: „Kui leidus su sõnu siis ma neelasin neid ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, et mulle on pandud sinu nimi, Jehoova” (Jer. 15:16). Jeremija silmis oli auasi esindada tõelist Jumalat ja kuulutada tema sõna. Väärib märkimist, et kui Jeremija pööras liigset tähelepanu inimeste pilgetele, kaotas ta rõõmu. Kui ta aga keskendus oma sõnumi ilule ja tähtsusele, sai ta rõõmu tagasi (Jer. 20:8, 9).
13. Miks on rõõmu hoidmiseks tarvis piiblitõdesid süvitsi uurida?
13 Et meie võiksime kuulutustöös rõõmsaks jääda, tuleb meil toita end „tahke toiduga” – Jumala Sõna sügavate tõdedega (Heebr. 5:14). Süvauurimine kasvatab usku (Kol. 2:6, 7). Selline uurimine aitab meil aduda, kui väga meie teod Jehoovale korda lähevad. Kui meil on raske Piibli lugemiseks ja uurimiseks aega leida, peaksime oma ajakava läbi vaatama. Isegi pisut aega uurimist ja mõtisklemist iga päev lähendab meid Jehoovaga ning aitab tunda „lusti ja südamerõõmu”, nagu tundis Jeremija.
14., 15. a) Millised tulemused olid sellel, et Jeremija jäi ustavalt oma ülesande juurde? b) Mida mõistavad nüüdisaja jumalateenijad kuulutustöö kohta?
14 Jeremija kuulutas küll lakkamata Jehoova hoiatus- ja kohtusõnumeid, kuid täitis südamega ka oma ülesannet ’ehitada ja istutada’ (Jer. 1:10). Tema ehitus- ja istutustöö andis tulemusi. Mõned juudid ja ka mittejuudid jäid ellu, kui Jeruusalemm 607. aastal e.m.a hävitati. Me teame, et eluga pääsesid reekablased, Ebed-Melek ja Baaruk (Jer. 35:19; 39:15–18; 43:5–7). Need Jeremija ustavad, jumalakartlikud sõbrad on võrreldavad tänapäeva maise lootusega kristlastega, kes Jeremija-klassi aitavad. Jeremija-klass tunneb siirast heameelt, et saab seda „suurt rahvahulka” usus üles ehitada (Ilm. 7:9). Võitute ustavad kaaslased omakorda leiavad sügavat rahuldust sellest, et saavad aidata ausameelsetel inimestel tõde tundma õppida.
15 Jumala teenijad mõistavad, et hea sõnumi kuulutamine pole pelgalt teenistus nende inimeste heaks, kes neid kuulavad, vaid see on ka jumalakummardamise osa. Kuulutustööl olles osaleme Jehoova pühas teenistuses ja see toob meile võrratut rõõmu, olenemata sellest, kas inimesed meid kuulavad või mitte. (Laul 71:23; loe Roomlastele 1:9.)
’Olgem valvsad’ oma ülesannet täitma
16., 17. Kuidas näitavad kirjakohad Ilmutus 17:10 ja Habakuk 2:3, et me elame pakilisel ajal?
16 Meie aja pakilisust toonitab prohvetikuulutus, mis on kirjas Ilmutuse 17:10. Seitsmes kuningas, Inglise-Ameerika maailmavõim, on juba olemasollu tulnud. Kirjakoht ütleb: „Kui ta [seitsmes maailmavõim] tuleb, peab ta jääma natukeseks ajaks.” Nüüdseks peab see „natuke aega” olema lõpukorral. Prohvet Habakuk kinnitab selle kurja maailma lõpu kohta: „Nägemus ootab veel määratud aega ... Oota seda, sest see läheb kindlasti täide. See ei jää hiljaks” (Hab. 2:3, UM).
17 Kas sinu elust ilmneb, et mõistad praeguse aja pakilisust? Kas su elulaadist on näha, et arvad lõpu varsti saabuvat? Või kas näitavad su otsused ja prioriteedid pigem seda, et sa ei oota lõppu veel niipea, või koguni, et sa pole kindel, kas see üldse tuleb?
18., 19. Miks pole meil praegu aeg sammu aeglustada?
18 Vahimeheklassi töö pole veel tehtud. (Loe Jeremija 1:17–19.) Millist rõõmu küll toob meile see, et võitute jääk seisab vankumatult nagu „raudsammas” ja „kindlustatud linn”! Nende ’niuded on vöötatud tõega’, mis tähendab, et nad lasevad Jumala Sõnal end tugevdada, kuni on oma ülesande lõpule viinud (Efesl. 6:14). Samasugune meelekindlus iseloomustab suurt rahvahulka, kes Jeremija-klassi tema jumaliku ülesande täitmisel innukalt toetab.
19 Praegu pole aeg kuningriigitöös sammu aeglustada; meil tuleb hoopis mõista Jeremija 12:5 sõnade tähendust (loe). Kõik me kohtame katsumusi, milles meil on tarvis vastu pidada. Neid usukatseid võib võrrelda „jalameestega”, kellega tuleb võidu joosta. On aga ootuspärane, et „suure viletsuse” lähenedes muutub elu raskemaks (Matt. 24:21). Eesootavate rängemate probleemidega rindapistmine saab olema nagu ’võistlemine hobustega’. Kappavate hobustega sammupidamine nõuaks väga suurt vastupidavust. Järelikult tuleb meile kasuks, kui peame vastu oma praegustes raskustes; see võib valmistada meid ette katsumusteks, mis ootavad ees.
20. Mida sa oled otsustanud teha?
20 Me kõik võime Jeremijast eeskuju võtta ja täita edukalt oma kuulutustööülesannet. Armastus, julgus ja rõõm tiivustasid Jeremijat tema 67 aasta pikkuses ustavas teenistuses. Kaunis mandlipuuõis tuletab meile meelde, et Jehoova on „valvas” oma sõna teoks tegema. Meilgi tuleb ärkvel püsida. Seda tegi Jeremija ja suudame ka meie.
Kas sa mäletad?
• Kuidas aitas armastus Jeremijal ärksalt oma ülesannet täita?
• Miks me vajame julgust Jumalalt?
• Mis aitas Jeremijal rõõmsaks jääda?
• Miks püsida ärkvel?
[Küsimused]
[Pildid lk 31]
Kas sa jätkad kuulutustööd vastuseisust hoolimata?
