’Vaim uurib Jumala sügavusi’

„Vaim uurib kõike, koguni Jumala sügavusi.” (1. KOR. 2:10)

1. Millisest püha vaimu rollist räägib Paulus kirjakohas 1. Korintlastele 2:10 ja millised küsimused seoses sellega kerkivad?

KUI tänulikud me võime küll olla Jehoova püha vaimu tegutsemise eest! Piibel räägib pühast vaimust kui aitajast, kingitusest, tunnistajast ja eestkostjast (Joh. 14:16; Ap. t. 2:38; Rooml. 8:16, 26, 27). Apostel Paulus rõhutas veel üht püha vaimu tähtsat rolli, kui ütles: „Vaim uurib kõike, koguni Jumala sügavusi” (1. Kor. 2:10). Jah, Jehoova ilmutab oma vaimu kaudu sügavaid vaimseid tõdesid. Mida me teaksime Jehoova eesmärkidest ilma niisuguse abita? (Loe 1. Korintlastele 2:9–12.) Sellega seoses kerkivad aga mõned küsimused. Kuidas vaim „Jumala sügavusi” uurib? Kelle kaudu Jehoova oma sügavusi esimesel sajandil avaldas? Kuidas ja kelle kaudu uurib vaim Jumala sügavusi meie päevil?

2. Millisel kahel viisil püha vaim tegutseb?

² Jeesus osutas kahele viisile, kuidas püha vaim tegutseb. Veidi enne oma surma ütles ta apostlitele: „Aitaja, püha vaim, mille Isa saadab minu nimel, see õpetab teile kõike ja tuletab teile meelde kõik, mis ma olen teile rääkinud” (Joh. 14:26). Nõnda siis pidi püha vaim olema õpetaja ja meeldetuletaja. Õpetajarollis aitab ta kristlastel aru saada asjadest, mida nad pole varem mõistnud. Meeldetuletajana aitab ta  neil meenutada ja õigesti kohaldada mõtteid, mida on juba selgitatud.

Esimesel sajandil

3. Millised Jeesuse sõnad näitavad, et „Jumala sügavused” pidid saama aegamööda üha selgemaks?

³ Jeesus avaldas oma jüngritele palju uusi tõdesid. Ometi oli neil veel hulga õppimist. Jeesus ütles apostlitele: „Mul on teile veel palju öelda, aga te ei suuda seda kõike praegu vastu võtta. Ent kui tuleb tema, tõe vaim, siis juhatab ta teile kätte kogu tõe” (Joh. 16:12, 13). Nende sõnadega ta näitas, et püha vaimu kaudu saavad sügavad vaimsed tõed aegamööda üha selgemaks.

4. Kuidas tegutses püha vaim 33. aasta nädalatepühal õpetaja ja meeldetuletajana?

⁴ Nädalatepüha päeval aastal 33 tuligi „tõe vaim”, kui see valati välja umbes 120 kristlase peale, kes olid kogunenud Jeruusalemmas. Selle kohta oli nii nähtavaid kui ka kuuldavaid tõendeid (Ap. t. 1:4, 5, 15; 2:1–4). Jüngrid hakkasid rääkima eri keeltes „Jumala suurepärastest tegudest” (Ap. t. 2:5–11). Kätte oli jõudnud aeg avaldada midagi uut. Prohvet Joel oli sellist püha vaimu väljavalamist ennustanud (Joel 3:1–5). See ennustus täitus nüüd viisil, mida keegi pealtnägijaist polnud osanud oodata, ja apostel Peetrus võttis sõna, et asja selgitada. (Loe Apostlite teod 2:14–18.) Püha vaim tegutses õpetajana, tehes Peetrusele selgeks, et see, mida jüngrid olid kogenud, viis täide ammuse prohvetiennustuse. Vaim tegutses ka meeldetuletajana, kuna Peetrus tsiteeris lisaks Joeli sõnadele veel mõtteid kahest Taaveti laulust (Laul 16:8–11; 110:1; Ap. t. 2:25–28, 34, 35). Kokkutulnud inimesed nägid ja kuulsid tõesti Jumala sügavusi.

5., 6. a) Millised uue lepinguga seotud tähtsad küsimused tuli pärast 33. aasta nädalatepüha lahendada? b) Kes need küsimused üles tõstis ja kuidas tehti otsus?

⁵ Esimese sajandi kristlased vajasid selgitusi veel paljude asjade kohta. Näiteks tekitas neis küsimusi uus leping, mis oli nädalatepühal jõustunud. Kas see leping hõlmab vaid juute ja juudiusku pöördunuid? Või võetakse ka paganaid uude lepingusse ja võitakse püha vaimuga? (Ap. t. 10:45.) Kas mittejuudi mehed peaksid kõigepealt laskma end ümber lõigata ja hakkama kinni pidama Moosese seadusest? (Ap. t. 15:1, 5.) Need olid tähtsad küsimused. Nende sügavate tõdede uurimiseks oli tarvis Jehoova vaimu. Kelle kaudu aga vaim tegutses?

⁶ Vastutavad vennad olid need, kes arutlust vajavad küsimused üles tõstsid. Peetrus, Paulus ja Barnabas olid juhtiva kogu koosolekul, kus ümberlõikamisküsimust arutleti, ning jutustasid, kuidas Jehoova oli tegelenud ümberlõikamata mittejuutidega (Ap. t. 15:7–12). Kui nende toodud tõendeid oli heebrea Pühakirja valguses ja püha vaimu abil kaalutud, tegi juhtiv kogu otsuse ja andis selle kogudustele kirja teel teada. (Loe Apostlite teod 15:25–30; 16:4, 5; Efesl. 3:5, 6.)

7. Mille kaudu sügavaid tõdesid avaldati?

⁷ Paljud teised tõed said selgemaks tänu sellistele Jumala inspireeritud kirjutistele nagu Johannese, Peetruse, Jaakobuse ja Pauluse kirjad. Kui Pühakirja kreekakeelne osa valmis sai, kadus prohvetlikult rääkimise ja teadmiste imepärase saamise and (1. Kor. 13:8). Kas aga püha vaim pidi endist viisi olema õpetaja ja meeldetuletaja? Kas pidi see aitama kristlastel edaspidigi Jumala sügavusi uurida? Prohvetiennustus oli teada andnud, et nii see on.

 Lõpuajal

8., 9. Kes on need mõistlikud, kes lõpuajal „säravad”?

⁸ Rääkides lõpuajast, kuulutas ingel ette: „Siis paistavad [„säravad”, UM] mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti! ... ja arusaamine kasvab” (Taan. 12:3, 4). Kes on need mõistlikud ja kes säravad? Jeesuse piltlik näide nisust ja umbrohust annab meile selle mõistmiseks võtme. „Selle ajastu lõpulejõudmisest” rääkides ütles Jeesus: „Sel ajal löövad õiged särama nagu päike oma Isa kuningriigis” (Matt. 13:39, 43). Jeesus selgitas, et need „õiged” on „kuningriigi pojad”, võitud kristlased (Matt. 13:38).

⁹ Kas kõik võitud kristlased pidid ’särama’? Teatud mõttes jah, sest nad kõik pidid kuulutama, tegema inimesi jüngriteks ning innustama üksteist koosolekutel, andes sellega teistele kristlastele eeskuju (Sak. 8:23). Kuid peale selle pidi lõpuajal avaldatama Jumala sügavusi. Taanieli kirjapandud prohvetikuulutus jäi seniks „pitseriga kinnipanduks” (Taan. 12:9). Kuidas ja kelle kaudu pidi püha vaim lõpuajal Jumala sügavusi uurima?

10. a) Kelle kaudu vaim viimseil päevil sügavaid tõdesid avaldab? b) Kuidas Jehoova suurt vaimset templit puudutavad tõed on selginenud?

 ¹⁰ Kui meie päevil saabub aeg mingit vaimset tõde täpsustada, aitab püha vaim peakorteris olevatel vastutavatel vendadel, kes esindavad „ustavat ja arukat orja”, saada aru sügavatest tõdedest, mida varem pole mõistetud (Matt. 24:45; 1. Kor. 2:13). Juhtiv kogu tervikuna arutab, kas mõnd varasemat selgitust tuleks täpsustada (Ap. t. 15:6). Seejärel teeb ta otsuse ja avaldab selle vajaduse korral trükis kõigi kasuks (Matt. 10:27). Aja möödudes võib tekkida vajadus edasiste täpsustuste järele ning ustav ori selgitab neid ausalt. (Vaata kasti  „Kuidas püha vaim avaldas vaimse templi tähenduse”.)

Kuidas me võime püha vaimu rollist kasu saada

11. Kuidas saavad kõik tänapäeva kristlased kasu sellest, et püha vaim avaldab Jumala sügavusi?

¹¹ Kõik ustavad kristlased saavad kasu sellest, et püha vaim Jumala sügavusi avaldab. Nagu esimese sajandi kristlased, nii ka meie tänapäeval uurime ja pärast meenutame ning rakendame tõdesid, mida püha vaim aitab meil mõista (Luuka 12:11, 12). Meie väljaannetes olevate sügavate vaimsete tõdede mõistmiseks pole vaja põhjalikku kooliharidust (Ap. t. 4:13). Kuidas me aga võime Jumala sügavustest paremini aru saada? Järgnevalt mõned soovitused.

12. Millal peaksime Jehoovalt püha vaimu paluma?

¹² Palu Jehoovalt püha vaimu. Enne Pühakirjal põhineva materjali uurimist peaksime paluma, et püha vaim meid juhataks. See on oluline isegi siis, kui uurime omaette või lühikest aega. Selline alandlik palve kindlasti soojendab meie taevase Isa südant. Nagu Jeesus ütles, annab Jehoova meile siira palumise peale heldelt oma püha vaimu (Luuka 11:13).

13., 14. Kuidas koosolekuteks valmistumine aitab meil Jumala sügavusi mõista?

¹³ Valmistu koosolekuteks. Me saame orjaklassi kaudu „toitu õigel ajal”. „Ori” täidab seda ülesannet sel moel, et annab meile Piiblil põhinevaid väljaandeid ning koostab uurimis- ja koosolekuprogrammid. Sellel, et „kogu vennaskonnal” palutakse mingit kindlat materjali uurida, on hoolikalt läbimõeldud põhjused (1. Peetr. 2:17; Kol. 4:16; Juuda 3). Kui järgime meile antud soovitusi nii hästi kui võimalik, teeme püha vaimuga koostööd (Ilm. 2:29).

¹⁴ Kristlikeks koosolekuteks valmistudes oleks hea viidatud kirjakohad Piiblist järele vaadata ja mõelda, kuidas iga tekst käsilolevat teemat toetab. Nii süveneb järk-järgult meie arusaamine Piiblist (Ap. t. 17:11, 12). Kui kirjakohad järele vaatame, jääb neist meie mällu jälg ning püha vaim saab aidata meil neid mõtteid hiljem  meenutada. Kui lugeda teksti otse Piiblist, siis aitab ka silmamälu seda hiljem üles leida.

15. Miks me peaksime värsked väljaanded läbi lugema, ning kuidas see sinul õnnestub?

¹⁵ Loe läbi värsked väljaanded. Mõningaid väljaandeid ei käsitleta koosolekutel, kuid ometi on need valmistatud meie hüvanguks. Ka üldsusele pakutavad ajakirjad on koostatud meid silmas pidades. Praegusaja elu virvarr sunnib meid tihti kedagi või midagi ootama. Sellisteks puhkudeks võiksime võtta kaasa väljaande, mida me pole jõudnud veel läbi lugeda. Mõned hoiavad end avaldatuga kursis nii, et kuulavad väljaannete salvestisi, kui kõnnivad või sõidavad kuhugi. Meie väljaannetes olev teave on hoolika uurimistöö tulemus, samas kirjutatud tavalugejale mõnusas stiilis. Kogu see materjal süvendab meie hindamist vaimsete tõdede vastu. (Hab. 2:2.)

16. Mis kasu on sellest, kui me tekkinud küsimused üles märgime ja neid uurime?

¹⁶ Mõtiskle. Kui loed Piiblit või sellel põhinevaid väljaandeid, võta aega loetu üle mõtisklemiseks. Hoolikalt mõttekäiku jälgides võib sul tekkida küsimusi. Sa võiksid need üles märkida ja hiljem neid uurida. Tihti on nii, et just huvipakkuvat teemat uurides kaevume kõige sügavamale. Nõnda teadmisi süvendades täidame oma vaimset varakambrit, kust hiljem võtta, mida vaja (Matt. 13:52).

17. Mida sina perekondlikul või isiklikul uurimisel käsitled?

¹⁷ Määra aeg perekondlikuks jumalakummardamiseks. Juhtiv kogu ergutab meid kõiki eraldama ühe õhtu või muu aja nädalas selleks, et uurida omaette või koos perega. Koosolekute kavas tehtud muudatus annab meile selleks võimaluse. Mida sina jumalakummardamise õhtutel uurid? Mõned loevad Piiblit ja uurivad kirjakohti, mis neis küsimusi tekitavad, ning teevad siis oma Piiblisse lühikesi märkmeid. Paljud pered kasutavad seda õhtut muu hulgas selleks, et kohaldada uuritud materjali oma perekonna vajadustele. Mõned perepead valivad materjali, mis nende arvates oleks perele vajalik või kus käsitletakse teemat või küsimusi, mida pereliikmed on palunud arutluse alla võtta. Kindlasti tuleb sul aja jooksul mõttesse mitmeid teemasid, mida võiksid uurida. *

18. Miks me ei peaks kõhklema Jumala Sõna sügavamaid tõdesid uurida?

¹⁸ Jeesus ütles, et püha vaim aitab meid. Seega ei peaks me kõhklema uurida Jumala Sõna sügavamaid tõdesid. Sellised tõed annavad kallihinnalisi teadmisi Jumalast ja meid kutsutakse üles neid uurima. (Loe Õpetussõnad 2:1–5.) Need avaldavad palju selle kohta, „mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad”. Kui pingutame, et õppida Jehoova Sõna paremini tundma, siis püha vaim aitab meid, sest „vaim uurib kõike, koguni Jumala sügavusi” (1. Kor. 2:9, 10).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Millisel kahel viisil aitab püha vaim meil uurida „Jumala sügavusi”?

• Kelle kaudu püha vaim avaldas sügavaid tõdesid esimesel sajandil?

• Kuidas püha vaim meie päevil vaimsete tõdede kohta lisaselgust annab?

• Mida peaksime tegema, et püha vaimu rollist kasu saada?

[Küsimused]

[Kast lk 22]

 Kuidas püha vaim avaldas vaimse templi tähenduse

Esimesel sajandil avaldatud „Jumala sügavuste” hulgas oli arusaam, et kogudusetelk ja hilisem tempel tähendasid ette midagi palju suuremat, mida Paulus nimetas „tõeliseks telgiks, mille on püstitanud Jehoova ja mitte inimene” (Heebr. 8:2). See on suur vaimne tempel, Jumalale lähenemise korraldus Jeesus Kristuse lunastusohvri ja preestriteenistuse alusel.

„Tõeline telk” tuli olemasollu 29. aastal, kui Jeesus ristiti ja Jehoova tunnustas teda kui isikut, kes saab täiuslikuks ohvriks (Heebr. 10:5–10). Pärast surma ja ülesäratamist sisenes Jeesus vaimse templi kõige pühamasse paika ja esitas oma ohvri väärtuse „Jumala palge ees” (Heebr. 9:11, 12, 24).

Ühes teises kirjas märkis apostel Paulus võitud kristlaste kohta, et nad ’kasvavad pühaks templiks Jehoovale’ (Efesl. 2:20–22). Kas see tempel on sama mis „tõeline telk”, mida Paulus hiljem oma kirjas heebrealastele kirjeldas? Aastakümneid arvasid Jehoova teenijad, et on. Tundus, et võitud kristlasi valmistatakse maa peal ette saama Jehoova taevase templi „kivideks” (1. Peetr. 2:5).

Enne aastat 1971 aga hakkasid orjaklassi vastutavad liikmed aru saama, et tempel, millest Paulus räägib oma kirjas efeslastele, ei saa olla Jehoova suur vaimne tempel. Kui „tõeline telk” koosneks ülesäratatud võitud kristlastest, siis oleks see tulnud olemasollu alles pärast nende ülesäratamise algust „Issanda juuresoleku” ajal (1. Tess. 4:15–17). Kuid Paulus kirjutas kogudusetelgile viidates: „Seesama telk on piltlik näide määratud ajaks, mis on nüüd käes” (Heebr. 9:9).

Nende ja teiste pühakirjatekstide hoolikal võrdlemisel sai selgeks, et vaimne tempel pole alles ehitusjärgus ja et võitud kristlased pole „kivid”, mida maa peal vormitakse, et neid siis templiga liita. Võitud kristlased teenivad hoopis vaimse templi õues ja pühas paigas, tuues iga päev „Jumalale kiitusohvrit” (Heebr. 13:15).

[Pilt lk 23]

Kuidas „Jumala sügavustest” paremini aru saada?