Sa ei tea, mis õnnestub!

„Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub.” (KOG. 11:6)

1. Miks tekitab kasvuprotsess hämmastust ja sunnib alandlikkusele?

PÕLLUMEES peab olema kannatlik (Jak. 5:7). Külvanud seemne maha, tuleb tal oodata, et see tärkaks ja kasvaks. Soodsate tingimuste korral tärkabki tasapisi mullapõuest oras. Seejärel hakkab see kõrt ja hiljem pead looma. Lõpuks võib põllul alata lõikus. Kas pole hämmastav näha kõrvalt sellist kasvamise imet! Ja kas ei tee see meid ka alandlikuks, kui mõistame, kes on selle kasvu taga. Inimene saab seemne eest hoolitseda, näiteks ta võib kastmises osaleda, aga ainult Jumal võib panna selle kasvama. (Võrdle 1. Korintlastele 3:6.)

2. Mida õpetas Jeesus vaimse kasvu kohta eelmises artiklis käsitletud tähendamissõnade kaudu?

² Eelmises artiklis oli juttu sellest, et Jeesus võrdles Kuningriigi kuulutustööd põllumehe seemnekülvamisega. Tähendamissõnas erinevatest pinnastest rõhutas Jeesus, et kuigi põllumees külvab head seemet, sõltub ikkagi igaühe südameseisundist, kas seeme saavutab küpsuse või mitte (Mark. 4:3–9). Tähendamissõnas külvajast, kes magab, toonitas Jeesus, et põllumees ei mõista täielikult kasvuprotsessi. Seda sellepärast, et kasv ei sõltu inimeste pingutustest, vaid Jumala väest (Mark. 4:26–29). Käsitlegem nüüd veel kolme Jeesuse tähendamissõna, millest üks räägib sinepiivakesest, teine haputainast ja kolmas noodast. *

Tähendamissõna sinepiivakesest

3., 4. Milliseid Kuningriigi sõnumi tahke rõhutab tähendamissõna sinepiivakesest?

³ Tähendamissõna sinepiivakesest, mis on samuti kirjas Markuse 4. peatükis, rõhutab kaht asja: esiteks, Kuningriigi sõnumi harukordset kasvu; teiseks, sõnumi vastuvõtjatele osaks saavat kaitset. Jeesus lausus: „Millega võiksime võrrelda Jumala riiki? Või missuguse tähendamissõnaga me seda tähendame? Sinepiivakesega, mis on, kui see maha külvatakse, väiksem kui kõik muud seemned maa peal, aga kui see on külvatud, tõuseb ta ning saab suuremaks kõigist taimedest ja kasvatab suured oksad, nõnda et taeva linnud võivad pesitada ta varju all” (Mark. 4:30–32).

⁴ Siin kujutatakse „Jumala riigi” kasvu, mille tõenduseks on Kuningriigi sõnumi levik ja kristliku koguduse kasv alates nelipühast aastal 33. Sinepiseeme on hästi  tilluke, mis sobib seetõttu kujutama midagi väga väikest. (Võrdle Luuka 17:6.) Sinepitaim võib aga kasvada 3–5 meetri kõrguseks ja kuna tal on toekad varreharud, on ta otsekui puu (Matt. 13:31, 32).

5. Milline kasv leidis aset kristlikus koguduses esimesel sajandil?

⁵ Kristlik kogudus sai alguse väikesest hulgast inimestest aastal 33, kui umbes 120 jüngrit võiti püha vaimuga. Üsna pea sai sellest väikesest jüngrite kogudusest tuhandetesse kuuluv usklike hulk. (Loe Apostlite teod 2:41; 4:4; 5:28; 6:7; 12:24; 19:20.) Kolmekümne aastaga oli lõikustööliste arv kasvanud sedavõrd suureks, et apostel Paulus võis Kolossa kogudusele öelda, et head sõnumit on juba „kuulutatud kõigele loodule taeva all” (Kol. 1:23). Milline tähelepanuväärne kasv!

6., 7. a) Milline kasv on toimunud alates aastast 1914? b) Milline kasv ootab veel ees?

⁶ Alates Jumala Kuningriigi rajamisest taevas aastal 1914 on „sinepipuu” oksad enneolematult kasvanud. Jumala rahvas on näinud, kuidas on sõna otseses mõttes täitunud Jesaja kirja pandud ennustus: „Kõige pisemast saab tuhatkond ja kõige väetimast vägev rahvas!” (Jes. 60:22). 20. sajandi hakul Kuningriigi tööd teinud väike rühm võituid ei osanud aimatagi, et aastaks 2008 osaleb selles töös umbes seitse miljonit tunnistajat enam kui 230 maal. Tõesti hämmastav kasv, mida võib võrrelda sinepiivakese kasvuga Jeesuse tähendamissõnas!

⁷ Kuid kas sellega kasv piirdubki? Ei. Jumala Kuningriigi alamad täidavad lõpuks kogu maa. Kõik vastased on siis kõrvaldatud. See ei sünni mitte inimeste ponnistuste tulemusel, vaid tänu sellele, et maa asjadesse sekkub kõigekõrgem Issand Jehoova. (Loe Taaniel 2:34, 35.) Sel ajal me näeme, kuidas täitub lõplikult veel üks Jesaja kirja pandud ennustus: „Maa on täis Jehoova tundmist – otsekui veed katavad merepõhja!” (Jes. 11:9).

8. a) Keda kujutavad linnud Jeesuse tähendamissõnas? b) Mille eest me oleme juba nüüd kaitstud?

⁸ Jeesus ütles, et taeva linnud leiavad selle Kuningriigi varju all endale pesapaiga. Need linnud ei kujuta Kuningriigi vaenlasi, kes püüavad head seemet ära süüa, nagu linnud tähendamissõnas mehest, kes külvas seemet mitmesugusele pinnasele (Mark. 4:4). Selles tähendamissõnas kujutavad linnud hoopis tõemeelseid inimesi, kes otsivad kaitset kristlikust kogudusest. Juba nüüd on nad kaitstud vaimselt rüvetavate harjumuste ja praeguse kurja maailma ebapuhaste tavade eest. (Võrdle Jesaja 32:1, 2.) Nõndasamuti võrdles Jehoova  Messia Kuningriiki puuga ja ütles prohvetlikult: „Iisraeli kõrgele mäele ma istutan selle: see ajab oksi ja kannab vilja ning saab toredaks seedriks! Selle alla asuvad kõik linnud, kõik, kel on tiivad, elavad selle okste varjus!” (Hes. 17:23).

Tähendamissõna haputainast

9., 10. a) Millist mõtet rõhutas Jeesus tähendamissõnas haputainast? b) Mida Piiblis sageli haputainaga tähistatakse ja millist küsimust me seoses Jeesuse viitega haputainale hakkame arutama?

⁹ Kasv ei ole inimsilmale alati nähtav. Just seda mõtet rõhutabki Jeesus järgmises tähendamissõnas: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!” (Matt. 13:33). Mida tähistab haputainas ja kuidas on see seotud Kuningriigi kasvuga?

¹⁰ Piiblis tähistab haputainas sageli pattu. Apostel Paulus viitas haputainale just selles tähenduses, kui ta rääkis, millist halba mõju avaldas patustaja muistsele Korintose kogudusele (1. Kor. 5:6–8). Kas Jeesus kujutas siin haputaina abil millegi negatiivse kasvu?

11. Kuidas kasutati vanas Iisraelis haputainast?

¹¹ Enne kui sellele küsimusele vastame, pangem tähele kolme põhitõde. Esiteks, Jehoova ei lubanud haputainast kasutada paasapüha ajal, kuid muul ajal võis talle tuua ohvreid, mis sisaldasid haputainast. Haputainast kasutati seoses kiituse-tänuohvriga, mille andja vabatahtlikult tõi, et tänada Jehoovat paljude õnnistuste eest. See oli rõõmus söömaaeg (3. Moos. 7:11–15).

12. Mida me võime õppida sellest, kuidas Piiblis kasutatakse kujundlikke võrdlusi?

¹² Teiseks, kui mõnel asjal on Pühakirjas ühes kontekstis negatiivne tähendus, siis teises kontekstis võib seesama asi kujutada midagi positiivset. Näiteks piiblisalmis 1. Peetruse 5:8 võrreldakse Saatanat lõviga, piltlikustades nõnda tema ohtlikku ja tigedat loomust. Kuid Ilmutuse 5:5 kõrvutatakse lõviga Jeesust, öeldes, et ta on „lõukoer Juuda suguharust”. Tema puhul sümboliseerib lõvi seda, et ta seisab julgelt õigluse eest.

13. Mida näitab Jeesuse tähendamissõna haputainast vaimse kasvu kohta?

¹³ Kolmandaks, Jeesus ei öelnud tähendamissõnas, et haputainas oleks jahu ära rikkunud ja kasutuskõlbmatuks muutnud. Ta mainis lihtsalt tavalist leivategu. Perenaine lisas haputainast meelega ning tulemus oli positiivne. Haputainas segati jahu hulka, mistõttu käärimisprotsess jäi perenaise silmale varjatuks. See meenutab meile meest, kes külvas seemet ja magas öösel. Jeesus ütles, et „seeme tärkab ja sirgub, nõnda et ta [mees] isegi ei tea kuidas” (Mark. 4:27). Kui lihtne viis piltlikustada, mismoodi kulgeb silmale nähtamatu vaimne kasv! Me ei pruugi kasvu alguses üldse näha, aga lõpuks saavad tulemused ilmsiks.

14. Millist tahku kuulutustöö juures kujutab tõik, et haputainas paneb kogu taina hapnema?

 ¹⁴ Lisaks sellele, et niisugune kasv on inimsilmale nähtamatu, see ka levib kõikjale. See on teine tahk, mida rõhutab tähendamissõna haputainast. Haputainas paneb hapnema kogu taina, kõik „kolm vakka jahu” (Luuka 13:21). Just nagu haputainas, on Kuningriigi kuulutustöö, mis on toonud vaimse kasvu, levinud nii kaugele, et praegu räägitakse Kuningriigist „ilmamaa äärteni” (Ap. t. 1:8, P 1997; Matt. 24:14). On tõesti suurepärane eesõigus osaleda Kuningriigi töö imetlusväärses laienemises!

Noot

15., 16. a) Võta kokku tähendamissõna noodast. b) Mida kujutab noot ja millist Kuningriigi kasvu tahku see esile tõstab?

¹⁵ Oluline pole niivõrd see, kui palju on neid, kes peavad end Jeesus Kristuse jüngriks, vaid see, millised nad on. Jeesus tõstab esile Kuningriigi kasvu seda tahku, kui jutustab tähendamissõna noodast. Ta sõnab: „Taas on taevariik nooda sarnane, mis merre heideti ja kokku vedas kõiksugu kalu” (Matt. 13:47).

¹⁶ Noot, mis kujutab Kuningriigi kuulutustööd, veab kokku igasuguseid kalu. Jeesus jätkab: „Ja kui see täis sai, veeti ta randa, ja istuti maha ning koguti head astjatesse, aga halvad visati ära. Nõnda sünnib maailma-ajastu lõpul [„lõpetuse ajal”, UM]: inglid väljuvad ja eraldavad kurjad õigete hulgast ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine” (Matt. 13:48–50).

17. Millisel ajaperioodil toimub eraldamine, millest räägib tähendamissõna noodast?

¹⁷ Kas see eraldamine viitab lõplikule lammaste ja sikkude üle kohtumõistmisele, mis toimub Jeesuse sõnul siis, kui ta tuleb oma auhiilguses? (Matt. 25:31–33.) Ei. Lõplik kohtumõistmine leiab aset Jeesuse tulemises suure viletsuse ajal. Seevastu see eraldamine, millest räägib tähendamissõna noodast, sünnib „maailma-ajastu lõpul” ehk lõpetuse ajal. * See on praegune aeg – aeg, mille järel saabub suur viletsus. Mismoodi siis toimub praegu eraldustöö?

18., 19. a) Mismoodi toimub praegu eraldustöö? b) Millise sammu peaksid astuma siirad inimesed? (Vaata ka allmärkust lk 21.)

¹⁸ Nüüdisajal on inimmerest veetud kokku sõna-sõnalt miljoneid piltlikke kalu, kellele meeldib Jehoova kogudus. Ühed käivad mälestusõhtul, teised koguduse koosolekutel ja kolmandad uurivad rõõmuga Piiblit. Kuid kas neist kõigist saavad ka tõelised kristlased? Neid on küll ’veetud randa’, ent Jeesuse sõnul kogutakse üksnes head astjatesse, mis tähendavad kristlikke kogudusi. Sümboolsed halvad  kalad visatakse ära, lõpuks heidetakse nad piltlikku tuleahju, mis kujutab tulevast hävingut.

¹⁹ Halbade kalade sarnased on ka paljud, kes varem koos Jehoova rahvaga Piiblit uurisid, kuid nüüd seda enam ei tee. Mõned, kes on sündinud kristlikku perre, pole õigupoolest kunagi tahtnud saada Jeesuse järelkäijaks. Neil pole olnud erilist soovi teha kindel otsus Jehoovat teenida või kui nad ongi teda mõnda aega teeninud, on nad sellest loobunud (Hes. 33:32, 33). * Seega on tungivalt vaja, et kõik siirad inimesed laseksid endid koguda astjasarnastesse kogudustesse ja jääksid turvapaika, enne kui saabub viimne kohtumõistmise päev.

20., 21. a) Mida õpetavad meile kasvu kohta käivad Jeesuse tähendamissõnad? b) Mida oled sina võtnud nõuks teha?

²⁰ Niisiis, mida me oleme kasvu kohta õppinud, käsitledes lühidalt Jeesuse tähendamissõnu? Esiteks, nii nagu sinepiivake kasvab, on ka Kuningriigi sõnumit kuulda võtnud inimeste arv enneolematult kasvanud. Mitte miski ei saa tõkestada Jehoova töö levikut! (Jes. 54:17.) Lisaks pakutakse vaimset kaitset neile, kes on tulnud selle „puu” varju. Teiseks, see on Jumal, kes laseb kasvada. Nii nagu jahu hulka segatud haputainas levib salamisi kõikjale tainasse, ei ole ka seda kasvu alati kerge märgata või mõista, aga kasv toimub ikka! Kolmandaks, mitte kõik, kes sõnumile hästi reageerivad, ei osutu kõlblikuks. Mõned on nagu halvad kalad Jeesuse tähendamissõnas.

²¹ Sellegipoolest on julgustav näha, et Jehoova on tõmmanud enda juurde nii palju kõlblikke! (Joh. 6:44.) Selle tulemusena on ühes riigis teise järel olnud märkimisväärne kasv. Kogu au kasvu eest läheb Jehoova Jumalale. Selle tunnistajatena peaks meil igaühel olema suur soov järgida sajandeid tagasi kirja pandud üleskutset: „Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtlaselt head!” (Kog. 11:6).

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Mida õpetab meile Jeesuse tähendamissõna sinepiivakesest Kuningriigi kasvu ja vaimse kaitse kohta?

Mida kujutab Jeesuse tähendamissõnas haputainas ja millist tõde Kuningriigi kasvu kohta Jeesus rõhutab?

• Millist Kuningriigi kasvu tahku tõstab esile tähendamissõna noodast?

• Kuidas tagada, et jääme ikka nende hulka, kes on kogutud astjatesse?

[Küsimused]

[Pildid lk 18]

Mida õpetab meile Kuningriigi kasvu kohta tähendamissõna sinepiivakesest?

[Pilt lk 19]

Mida õpetab meile tähendamissõna haputainast?

[Pilt lk 21]

Mida kujutab hea ja halva kala eraldamine?