Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Esiletõstetud kohti Nahumi, Habakuki ja Sefanja raamatust

Esiletõstetud kohti Nahumi, Habakuki ja Sefanja raamatust

Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti Nahumi, Habakuki ja Sefanja raamatust

ASSÜÜRIA maailmariik on juba purustanud Samaaria, kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi pealinna. Assüüria on pikka aega ähvardanud ka Juudat. Juuda prohvetil Nahumil on sõnum Assüüria pealinna Niinive kohta. See pandi kirja enne aastat 632 e.m.a Piiblisse Nahumi raamatusse.

Järgmisena kerkis esile Babüloonia impeerium, mida valitsesid mõnikord ka Kaldea kuningad. Habakuki raamat, mis lõpetati oletatavasti aastal 628 e.m.a, ennustas, kuidas Jehoova kasutab seda maailmariiki tööriistana oma kohtuotsuste täideviimiseks, ning annab teada, mis saab lõpuks Babülonist.

Juuda prohvet Sefanja tegutses nii enne Nahumit kui Habakukki. Ennustades prohvetlikult rohkem kui 40 aastat enne Jeruusalemma hävitamist aastal 607 e.m.a, kuulutab ta Juudale nii hävingu- kui lootusesõnumit. Piibli Sefanja raamat sisaldab otsuseid ka teiste rahvaste kohta.

„HÄDA VERESÜÜGA LINNALE”

(Nahum 1:1–3:19)

„Ennustus Niinive kohta” on Jehoova Jumalalt, kes on „pika vihaga [„aeglane vihastuma”, UM] ja rammult suur”. Kuigi Jehoova on „varjupaik hädaajal” neile, kes otsivad tema juures pelgupaika, Niinive hävitatakse (Nahum 1:1, 3, 7).

„Jehoova taastab Jaakobi suuruse.” Assüüria on terroriseerinud Jumala rahvast nagu ’lõukoer, kes murrab’. Jehoova ’põletab [Niinive] sõjavankrid suitsuks, mõõk hävitab ta noored lõukoerad’ (Nahum 2:3, 13, 14). „Häda veresüüga linnale” – Niinivele. ’Kõik, kes kuulevad temast sõnumit, plaksutavad tema pärast käsi’ ja rõõmustavad (Nahum 3:1, 19).

Vastused piiblilistele küsimustele:

1:9 – Mida tähendab Niinive lõpp Juudale? See tähendab täielikku vabanemist assüürlaste käest; „häda ei tule teist korda”. Rääkides, otsekui Niinivet poleks enam, kirjutab Nahum: „Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, kes kuulutab rahu! Pühitse, Juuda, oma pühi!” (Nahum 2:1.)

2:7 – Mis jõeväravad avatakse? Need väravad, mis avatakse, viitavad Tigrise jõe tekitatud avausele Niinive linnamüüris. Aastal 632 e.m.a, kui babüloonlaste ja meedlaste ühisväed tulid Niinive vastu, ei tundnud see linn, et teda ähvardaks eriline oht. Tundes end kaitstuna oma kõrgete müüride taga, pidas see linn end läbitungimatuks. Ent tugevate vihmasadudega hakkas Tigris üle ujutama. Ajaloolase Diodorose järgi see „uputas osa linnast üle ja murdis maha suure osa müürist”. Sel moel avati jõeväravad ning nagu ennustatud, vallutati Niinive nii kiiresti, nagu tuli hävitab kuivanud kõrred (Nahum 1:8–10).

3:4 – Kuidas oli Niinive otsekui prostituut? Niinive pettis rahvaid, lubades neile sõprust ja abi, kuid tegelikult pani nende peale hoopis rõhuva ikke. Näiteks andis Assüüria Juuda kuningale Ahasele mõningast abi Süüria ja Iisraeli salasepitsuse vastu. Lõpuks tuli aga „Assuri kuningas ... [Ahase] vastu ja kimbutas teda” (2. Ajaraamat 28:20).

Õpetus meile:

1:2–6. See, et Jehoova maksab kätte oma vaenlastele, kes keelduvad talle „jagamatult andumast” (1:2, UM), näitab, et ta ootab oma teenijatelt jagamatut andumust (2. Moosese 20:5, UM).

1:10. Sadade tornidega massiivsed müürid ei takistanud Jehoova sõna täideminekut Niinive vastu. Jehoova rahva vaenlased tänapäeval ei pääse Jumala hukkamõistvast kohtuotsusest (Õpetussõnad 2:22; Taaniel 2:44).

„ÕIGE ELAB”

(Habakuk 1:1–3:19)

Habakuki raamatu esimesed kaks peatükki on vestlus prohveti ja Jehoova Jumala vahel. Õnnetuna selle pärast, mis on toimunud Juudaga, küsib Habakuk Jumalalt: „Miks sa lased mind näha nurjatust ja vaatad ise seda õnnetust pealt?” Jehoova vastab: „Ma lasen tõusta kaldealased, kibeda ja tormaka rahva.” Prohvet väljendab imestust selle üle, et Jumal kasutab Juuda karistamiseks „uskmatuid” ehk neid, „kes pettust teevad” (P 1945) (Habakuk 1:3, 6, 13). Habakuk saab kinnitust, et õiged jäävad elama, kuid vaenlased ei pääse karistusest. Lisaks kuulutab Habakuk viis korda „häda” vaenlasele Kaldeale (Habakuk 2:4).

Paludes halastust, räägib Habakuk „kaebelaulude kujul” neist Jehoova üleva väe avaldustest, mis leidsid aset Punases meres, kõrbes ja Jeerikos. Prohvet ennustab samuti, et Jehoova asub Harmagedooni ajal tegutsema oma hävitavas vihas. Tema palve lõpeb sõnadega: „Issand Jehoova on minu jõud! Tema teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind käima mu kõrgustikel!” (Habakuk 3:1, 19.)

Vastused piiblilistele küsimustele:

1:5, 6 – Miks võis kaldealaste tõus Jeruusalemma vastu paista juutidele uskumatu teona? Ajaks, mil Habakuk hakkas prohvetlikult kuulutama, oli Juuda sattunud Egiptuse vägeva mõjuvõimu alla (2. Kuningate 23:29, 30, 34). Kuigi babüloonlased olid muutumas järjest vägevamaks, polnud nende armee suutnud lüüa vaarao Nekot (Jeremija 46:2). Lisaks sellele oli Jehoova tempel Jeruusalemmas ning Taaveti valitsejasugu oli sealt segamatult valitsenud. Jumala „tegu” lasta kaldealastel hävitada Jeruusalemm võis tolle aja juutidele tunduda mõeldamatu. Hoolimata sellest, kui uskumatult võisid Habakuki sõnad neile kõlada, läks nägemus Jeruusalemma hävingust babüloonlaste käe läbi kindlalt täide aastal 607 e.m.a (Habakuk 2:3).

2:5 – Kes on see „mees” ja miks ta „ei jõua sihile”? Babüloonlased, kes kasutasid oma sõjapidamisoskusi rahvaste vallutamiseks, moodustasid selle „mehe”. Võidu maitsmine tegi selle rahva otsekui veinist joobnuks. Tal ei õnnestunud aga koguda enda alla kõiki rahvaid, sest Jehoova kasutas meedlasi ja pärslasi tema kukutamiseks. Tänapäeval moodustavad selle „mehe” poliitilised jõud. Ka nemad on joobnud enesekindlusest ja ülbusest ning neil on täitmatu himu oma võimupiire laiendada. Kuid nad ei saavuta oma eesmärki ’koguda enese juurde kõik rahvad’. Vaid Jumala Kuningriik ühendab inimkonna (Matteuse 6:9, 10).

Õpetus meile:

1:1–4; 1:12–2:1. Habakuk esitas siiraid küsimusi ja Jehoova vastas talle. Tõeline Jumal kuulab oma ustavate teenijate palveid.

2:1, UM. Habakuki sarnaselt peaksime ka meie jääma vaimselt erksaks ja aktiivseks. Samuti peaksime olema valmis kohandama oma mõtteviisi kooskõlas iga „etteheite” ehk parandusega, mis meile võidakse teha.

2:3; 3:16. Oodates usus saabuvat Jehoova päeva, ärgem kaotagem pakilisustunnet.

2:4. Et jääda ellu tulevasel Jehoova kohtupäeval, peame jääma talle ustavaks (Heebrealastele 10:36–38).

2:6, 7, 9, 12, 15, 19. Häda tabab kindlasti inimest, kes ahnitseb ebaausat kasu, armastab vägivalda, elab ebamoraalselt või on seotud ebajumalateenistusega. Me peame olema valvel, et vältida selliseid kalduvusi ja tavasid.

2:11. Kui meie ei paljasta selle maailma kurjust, siis hakkaks ’kivi müüris kisendama’. On tähtis, et kuulutaksime Kuningriigi sõnumit julgelt edasi!

3:6. Miski ei suuda peatada Jehoovat, kui ta viib täide oma kohtuotsust, isegi mitte inimeste organisatsioonid, mis näivad nii püsivad nagu mäed ja künkad.

3:13. Me võime olla kindlad, et Harmagedoonis toimuv hävitustöö pole juhuslik. Jehoova päästab oma ustavad teenijad.

3:17–19. Kuigi meil võib ette tulla raskusi nii enne Harmagedooni kui selle ajal, võime olla kindlad, et Jehoova annab meile „jõudu”, kui jätkame rõõmsalt tema teenimist.

„JEHOOVA PÄEV ON LIGIDAL”

(Sefanja 1:1–3:20)

Juudas lokkab Baali kummardamine. Jehoova ütleb oma prohveti Sefanja kaudu: „Ma sirutan oma käe Juuda vastu ja kõigi Jeruusalemma elanike vastu.” Sefanja hoiatab: „Jehoova päev on ligidal.” (Sefanja 1:4, 7, 14.) Vaid need, kes täidavad Jumala nõudeid, ’leiavad varju’ sel päeval (Sefanja 2:3).

„Häda ... linnale, kes on rõhuja” – Jeruusalemmale! „Oodake mind, ütleb Jehoova, päeva, mil ma tõusen kui tunnistaja! Sest minu õigus on koguda rahvaid, ... et valada nende peale oma meelepaha.” Ent Jumal tõotab: „Ma teen teid kuulsaiks ja ülistatuiks kõigi maa rahvaste seas, kui ma teie eneste nähes pööran teie saatuse.” (Sefanja 3:1, 8, 20.)

Vastused piiblilistele küsimustele:

2:13, 14 – Kes „huikavad” täiesti mahajäetud Niinives? Kuna Niinivest pidi saama metsloomade ja lindude asupaik, viitab see linnulaulule ja võib-olla ka mahajäetud hoonete akendes vihisevale tuulele.

3:9, UM – Mis on see „puhas keel” ja kuidas seda räägitakse? See on tõde Jumalast, mis on kirjas tema Sõnas Piiblis. See sisaldab kõiki Piibli õpetusi. Me räägime seda, kui usume tõde, õpetame tõeseid õpetusi teistele ja elame kooskõlas Jumala tahtega.

Õpetus meile:

1:8. Sefanja päevil otsisid mõned inimesed ilmselt ümbritsevate rahvaste heakskiitu, ’pannes selga võõramaised riided’. Kui rumal oleks küll Jehoova teenijal tänapäeval püüda sarnasel viisil sobituda selle maailmaga!

1:12; 3:5, 16. Jehoova saatis prohveteid hoiatama oma rahvast tema kohtuotsuste eest. Ta tegi seda hoolimata sellest, et paljud juudid olid tardunud nagu pärm veinitõrre põhjas ning suhtusid sõnumisse apaatselt. Jehoova suure päeva liginedes ei tohiks me inimeste ükskõiksuse tõttu lasta oma ’kätel lõtvuda’, vaid meil tuleb lakkamata kuulutada Kuningriigi sõnumit.

2:3. Vaid Jehoova saab meid päästa oma vihapäeval. Et jääda tema soosingusse, peame ’otsima Jehoovat’, uurides hoolikalt tema Sõna Piiblit, paludes temalt juhatust ja püüdes saada temaga järjest lähedasemaks. Me peame ’otsima õiglust’, elades moraalselt puhast elu. Ning me peame ’otsima alandlikkust’, arendades alandlikku ja allaheitlikku suhtumist.

2:4–15; 3:1–5. Jehoova kohtumõistmispäeval ootab ristiusumaailma ja kõiki rahvaid, kes on rõhunud Jumala rahvast, samasugune lõpp nagu muistset Jeruusalemma ja seda ümbritsevaid rahvaid (Ilmutuse 16:14, 16; 18:4–8). Me peaksime kartmatult jätkama Jumala kohtuotsuste teadaandmist.

3:8, 9Jehoova päeva oodates valmistume ellujäämiseks, kui õpime rääkima „puhast keelt” (UM) ja Jumalale pühendudes „hüüame Jehoova nime”. Me teenime Jehoovat „õlg-õla kõrval”, kui käime läbi tema rahvaga ja toome talle tänuanniks „kiitusohvrit” (Heebrealastele 13:15).

See „ruttab väga”

Laulik ütles: „Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil!” (Laul 37:10.) Kui mõtiskleme selle üle, mida on ennustatud Niinive kohta Nahumi raamatus ning Babüloni ja ärataganenud Juuda kohta Habakuki raamatus, siis pole meil mingit kahtlust laulukirjutaja sõnade täideminekus. Aga kui palju me peame veel ootama?

„Ligidal on Jehoova suur päev,” ütleb Sefanja 1:14. „See on ligidal ja ruttab väga.” Sefanja raamat näitab samuti, kuidas me võime sel päeval leida varju ja mida peame tegema praegu, et valmistuda pääsemiseks. Tõepoolest, „Jumala sõna on elav ja vägev” (Heebrealastele 4:12).

[Pildid lk 8]

Niinive massiivsed müürid ei takistanud Nahumi prohvetikuulutuse täitumist

[Allikaviide]

Randy Olson/National Geographic Image Collection