Vanemad – õpetage oma lapsi armastusega

„Kõik teie asjad sündigu armastuses!” (1. KORINTLASTELE 16:14)

1. Mida tunnevad vanemad lapse sünni korral?

ENAMIK vanemaid on nõus, et lapse sünd on üks rõõmsamaid sündmusi. „Kui esimest korda silmitsesin oma vastsündinud tütrekest, tundsin end väga õnnelikuna,” ütles üks ema nimega Aleah. „Minu meelest oli ta kõige ilusam laps, keda kunagi näinud olin.” Samas võib see rõõmurikas sündmus vanemaid murelikuks teha. Aleah’ abikaasa ütleb: „Muretsesin selle pärast, kas ma suudan oma tütart elukatsumusteks kohaselt ette valmistada.” Paljud vanemad tunnevad samamoodi ning nad mõistavad, et neil tuleb õpetada oma lapsi armastusega. Kristlikud vanemad, kes oma lapsi sel viisil õpetada tahavad, seisavad silmitsi raskustega. Millised on neist mõningad?

2. Milliste raskustega seisavad silmitsi lapsevanemad?

² Me elame praegu selle maailmaajastu viimsete päevade lõpus. Nagu on ennustatud, puudub inimestel meie ümber armastus. Isegi perekonnaringis on inimesed „südametud” ning „tänamatud, õelad, ... pillajad [„enesevalitsuseta”, UM], toored” (2. Timoteosele 3:1–5). Igapäevane kokkupuude sääraseid omadusi ilmutavate inimestega võib mõjutada seda, kuidas kohtlevad üksteist kristlastest perekonnaliikmed. Lisaks võitlevad lapsevanemad veel päritud kalduvusega kaotada enesevalitsus, öelda kogemata midagi mõtlematut ja langetada ebaõigeid otsuseid teistes valdkondades (Roomlastele 3:23; Jakoobuse 3:2, 8, 9).

3. Kuidas saavad vanemad kasvatada üles õnnelikud lapsed?

³ Hoolimata neist raskustest võivad vanemad kasvatada üles õnnelikud lapsed, kel on lähedased suhted Jumalaga. Kuidas? Järgides Piibli nõuannet: „Kõik teie asjad sündigu armastuses!” (1. Korintlastele 16:14). Tõesti, armastus on „täiuslik side” (Koloslastele 3:14). Uurigem kolme armastuse tahku, mida apostel Paulus kirjeldas oma esimeses kirjas korintlastele, ning vaadelgem konkreetseid mooduseid, kuidas vanemad saavad seda omadust lapsi kasvatades ilmutada (1. Korintlastele 13:4–8).

 Vajadus olla pikameelne

4. Miks peavad vanemad olema pikameelsed?

⁴ Paulus kirjutas: „Armastus on pikameelne” (1. Korintlastele 13:4). Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „pikameelne”, tähendab kannatlikkust ja seda, et ei kiputa kergesti vihastuma. Miks peavad vanemad olema pikameelsed? Enamik vanemaid leiab selleks kahtlemata küllaga põhjusi. Mõtle vaid mõne näite peale. Tavaliselt kui lapsed midagi tahavad, ei mangu nad seda ainult üks kord. Isegi kindla ei peale jätkavad nad lunimist, lootuses, et vanem annab lõpuks järele. Teismeline võib pikalt vaielda selle üle, et vanemad peaksid lubama tal teha asju, mis nende meelest on mõtlematu (Õpetussõnad 22:15). Ja just nagu me kõik, kalduvad ka lapsed varem tehtud vigu kordama (Laul 130:3).

5. Mis aitab vanematel olla pikameelne?

⁵ Mis aitaks vanematel olla lastega pikameelsed ja kannatlikud? Kuningas Saalomon kirjutas: „Arukus teeb inimese pikameelseks” (Õpetussõnad 19:11). Vanemate arukus ilmneb näiteks sellest, kui nad meenutavad aegu, mil nad ise ’rääkisid nagu väeti laps, mõtlesid nagu väeti laps’ (1. Korintlastele 13:11). Lapsevanem, kas sul tuleb meelde, kui sa tüütasid oma ema ja isa, et nad annaksid järele sinu lapsikutele nõudmistele? Kui olid teismeline, kas sa mõtlesid, et su vanemad lihtsalt ei mõista sinu tundeid ja probleeme? Kui jah, siis tõenäoliselt saad aru, miks sinu lapsed käituvad just nii, nagu nad käituvad, ning miks on vaja neile pidevalt ja kannatlikult sinu otsuseid meelde tuletada (Koloslastele 4:6). Väärib märkimist, et Jehoova ütles Iisraeli lapsevanematele, et neil tuleb ’kinnitada’ tema käsusõnu oma lastesse (5. Moosese 6:6, 7). Heebrea sõna, mis on tõlgitud „kinnita”, tähendab ’kordama’, ’ütlema ikka ja jälle’, ’rõhutama’. See annab mõista, et vanematel tuleb korrata samu asju palju kordi, enne kui laps õpib lõpuks järgima Jumala seadusi. Niisugust kordamist läheb sageli tarvis ka teisi eluks vajalikke asju õpetades.

6. Miks pole pikameelne lapsevanem kõikelubav?

⁶ Pikameelne lapsevanem pole kõikelubav lapsevanem. Jumala Sõna hoiatab: „Poiss, kellele on antud vaba voli, teeb oma emale häbi” (UM). Sellise tagajärje vältimiseks tuleb teha nii, nagu ütleb sama piiblisalm: „Vits ja noomimine annavad tarkust” (Õpetussõnad 29:15). Mõnikord võib lastele tunduda, et nende vanematel pole õigust neid noomida. Kristlikus peres aga ei peaks valitsema demokraatia, otsekui sõltuks vanemate õigus kehtestada reegleid mingil moel nende laste heakskiidust. Pigem on Jehoova – kõige kõrgem perekonnas – andnud vanematele õiguse õpetada ja distsiplineerida oma lapsi armastavalt (1. Korintlastele 11:3; Efeslastele 3:15; 6:1–4). Tegelikult on distsiplineerimine tihedalt seotud järgmise Pauluse mainitud armastuse tahuga.

Kuidas distsiplineerida armastavalt?

7. Miks armastavad vanemad distsiplineerivad oma lapsi ning mida see endast hõlmab?

⁷ Paulus kirjutas, et „armastus on täis heldust” (1. Korintlastele 13:4). Tõeliselt armastavad lapsevanemad distsiplineerivad lapsi järjekindlalt. Nõnda nad jäljendavad Jehoovat. „Keda Issand armastab, seda ta karistab,” kirjutas Paulus. Pane aga tähele, et Piiblis mainitud karistamine ei tähenda karmi kohtlemist. See kannab endas mõtet õpetamisest ja kasvatustööst. Mis eesmärk on sellisel karistamisel ehk distsiplineerimisel? Paulus ütleb: „Pärast toob see neile, kes sellega on õpetatud, õiguse rahuvilja” (Heebrealastele 12:6, 11). Kui vanemad kasvatavad  oma lapsi heldusega Jumala tahte järgi, annavad nad neile võimaluse saada rahuarmastavateks ja õiglasteks täiskasvanuteks. Kui lapsed võtavad vastu „Jehoova karistuse”, saavad nad tarkust, teadmisi ja vahetegemisvõimet – väärtusi, mis on palju hinnalisemad kui kuld ja hõbe (Õpetussõnad 3:11–18).

8. Mis tavaliselt kaasneb sellega, kui vanemad ei distsiplineeri oma lapsi?

⁸ Teisalt pole sugugi armastav, kui vanemad oma lapsi üldse ei distsiplineeri. Jehoova inspireeris Saalomoni kirjutama: „Kes vitsa ei tarvita, vihkab oma poega, aga kes teda armastab, karistab teda aegsasti!” (Õpetussõnad 13:24). Lapsed, keda pole järjepidevalt distsiplineeritud, on tõenäoliselt enesekesksed ja õnnetud. Teisest küljest lapsed, kelle vanemad on osavõtlikud, kuid samas säilitavad kindlad piirid, on koolis paremad õpilased, paremate suhtlemisoskustega ning üldiselt õnnelikud. Tõepoolest, vanemad, kes distsiplineerivad oma lapsi, näitavad, et nende armastus on täis heldust.

9. Mida õpetavad kristlikud lapsevanemad oma lastele ja kuidas peaksid lapsed suhtuma neisse nõuetesse?

⁹ Mida on lapsevanematel veel tarvis teha, et distsiplineerida lapsi helduse ja armastusega? Vanematel on tarvis oma lastega selgelt arutada, mida neilt oodatakse. Näiteks õpetavad kristlased oma lastele juba väiksest peale peamisi Piibli põhimõtteid ja ka vajadust osaleda erinevates õige jumalateenimise valdkondades (2. Moosese 20:12–17; Matteuse 22:37–40; 28:19; Heebrealastele 10:24, 25). Lapsed peavad teadma, et need nõuded on vaieldamatud.

10., 11. Miks võiksid vanemad kodureegleid kehtestades võtta arvesse laste arvamusi?

¹⁰ Siiski soovivad vanemad mõnikord arutada koos lastega kodureeglite kehtestamist. Kui noored saavad osaleda vestlustes, kus arutatakse kodureeglite üle, on nad paremini meelestatud neid järgima. Näiteks, kui vanemad otsustavad kehtestada kojutulekuaja, võivad nad lasta ka lastel välja pakkuda aja ja põhjused, miks nad seda eelistavad. Seejärel mainivad vanemad oma aja ja selgitavad, miks on see nende arvates mõistlik. Mida aga teha siis, kui ollakse eri meelt, mida tõenäoliselt ka ette tuleb? Mõnel juhul võivad vanemad otsustada arvestada laste sooviga, kui see ei lähe vastuollu Piibli põhimõtetega. Kas see tähendab, et lapsevanemad loobuvad oma autoriteedist?

¹¹ Et sellele küsimusele vastata, mõtle, kuidas Jehoova kasutas armastavalt oma  autoriteeti Loti ja tema perega tegeledes. Kui inglid olid Loti, tema naise ja tütred Soodomast välja saatnud, ütlesid nad talle: „Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!” Lott aga vastas: „Ei mitte, ma palun, Issand!” (P 1938–40). Seejärel pakkus Lott välja teise variandi: „Vaata, see linn taamal on nii ligidal, et sinna võiks põgeneda ja on pisitilluke! Kui ma ometi sinna pääseksin.” Mida vastas Jehoova? Ta ütles: „Vaata, ma võtan sind kuulda ka selles asjas.” (1. Moosese 19:17–22.) Kas Jehoova ütles lahti oma autoriteedist? Muidugi mitte! Sellegipoolest ta arvestas Loti sooviga ja otsustas olla tema vastu eriliselt lahke. Kui oled lapsevanem, kas kodureegleid kehtestades võtad vahel arvesse oma laste arvamusi?

12. Mis aitab lapsel tunda end turvaliselt?

¹² Muidugi peaksid lapsed teadma lisaks reeglitele ka seda, millised on karistused, kui reegleid rikutakse. Kui karistuste üle on arutatud ja need on arusaadavad, siis tuleb reeglitest kinni pidada. Vanemad ei toimi sugugi armastavalt, kui nad pidevalt hoiatavad teenitud karistuste eest, aga kunagi ei toimi oma sõnade järgi. „Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha!” ütleb Piibel (Koguja 8:11). Tõsi, vanem võib hoiduda karistamast last avalikult või eakaaslaste juuresolekul, et mitte seada teda piinlikku olukorda. Kuid lapsed tunnevad end palju turvalisemana ning neis kasvab austus ja armastus oma vanemate vastu, kui nad teavad, et vanemate „jah” on jah ning „ei” on ei – isegi siis, kui see tähendab karistamist (Matteuse 5:37, P 1997).

13., 14. Kuidas võivad vanemad lapsi õpetades Jehoovat jäljendada?

¹³ Et karistus oleks armastav, peaksid karistus ja karistamisviis olema kohandatud vastavalt lapsele. „Meie kaks last vajasid erisugust distsiplineerimist,” meenutab Pam. „See, mis toimis ühe lapse puhul, ei toiminud teise puhul.” Tema abikaasa Larry selgitab: „Meie vanem tütar oli tahtejõuline ja paistis, et talle mõjus ainult range distsiplineerimine. Samas meie nooremale tütrele piisas kindlatest sõnadest ja isegi karmist pilgust.” Tõepoolest, armastavad vanemad püüavad mõista, milline distsiplineerimine annab iga lapse puhul parimaid tulemusi.

¹⁴ Jehoova annab lapsevanematele eeskuju selles, et ta teab iga oma teenija tugevaid ja nõrku külgi (Heebrealastele 4:13). Kõigele lisaks pole Jehoova kunagi karistades  ülemäära karm ega liiga leebe. Ta distsiplineerib oma rahvast alati õiglaselt (Jeremija 30:11). Lapsevanemad, kas teie teate oma laste tugevusi ja nõrkusi? Kas saaksite neid teadmisi lapsi õpetades tõhusalt ja armastavalt kasutada? Kui jah, siis näitate, et armastate oma lapsi.

Innusta avameelselt suhtlema

15., 16. Kuidas võivad vanemad julgustada oma lapsi avameelselt rääkima ja millised meetodid on kristlike lapsevanemate arvates selles osas tõhusad olnud?

¹⁵ Veel üks armastuse tahk on see, et „ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega” (1. Korintlastele 13:6). Kuidas saavad vanemad õpetada oma lapsi armastama seda, mis on õige ja tõde? Kõige tähtsam on innustada oma lapsi väljendama oma tundeid ausalt, ja isegi siis, kui vanematel on raske sellega nõustuda. On arusaadav, et vanemad rõõmustuvad, kui lapsed väljendavad mõtteid ja tundeid kooskõlas õiglaste põhimõtetega. Teinekord aga võivad lapse siirad, südamesttulevad mõtteavaldused paljastada tema vääri kalduvusi (1. Moosese 8:21). Kuidas peaksid lapsevanemad sellele reageerima? Tavaliselt kipuvad nad lapse peale pahandama, kui laps selliseid mõtteid avaldab. Kui vanemad nõnda toimivad, võib juhtuda, et varsti õpivad lapsed vanematele rääkima vaid seda, mida vanemad nende arvates tahavad kuulda. Muidugi tuleks lugupidamatut kõnet koheselt parandada, kuid sellel on suur vahe, kas me õpetame lapsi, kuidas viisakalt suhelda, või dikteerime, mida nad peavad ütlema.

¹⁶ Kuidas võivad vanemad innustada oma lapsi avameelselt suhtlema? Aleah, keda alguses mainisime, ütleb: „Oleme loonud suhtlemiseks avatud õhkkonna nii, et püüame mitte ärrituda, kui lapsed ütlevad asju, mis meile ei meeldi.” Üks isa nimega Tom ütleb: „Me julgustasime oma tütart ennast väljendama isegi siis, kui ta ei nõustunud meie mõtteviisiga. Meile tundus, et alati, kui me teda katkestasime ja sundisime peale oma tahtmise, oli ta nördinud ega öelnud välja, mis oli tegelikult tema südames. Teisest küljest, kui me kuulame teda, siis on ka tema valmis meid kuulama.” Loomulikult peavad lapsed kuuletuma oma vanematele (Õpetussõnad 6:20). Kuid avameelne suhtlemine annab vanematele võimaluse aidata oma lastel arendada arutlemisvõimet. Nelja lapse isa Vincent ütleb: „Sageli me arutasime olukorra plusside ja miinuste üle, nii et lapsed nägid, milline on nende jaoks parim tulemus. See aitas neil arendada mõtlemisvõimet.” (Õpetussõnad 1:1–4.)

17. Milles võivad vanemad kindlad olla?

¹⁷ Muidugi mõista ei suuda ükski vanem lastekasvatamisel Piibli nõuandeid täiuslikult ellu rakendada. Kuid sa võid kindel olla, et lapsed hindavad sügavalt su püüdeid õpetada neid pikameelselt, heldusega ja armastavalt. Pole kahtlustki, et Jehoova õnnistab sinu pingutusi selles vallas (Õpetussõnad 3:33). Lõppkokkuvõttes tahavad ju kõik lapsevanemad õpetada oma lapsi armastama Jehoovat, nii nagu nad seda ise teevad. Kuidas võivad vanemad sellise ülla eesmärgini jõuda? Järgmises artiklis arutame mõnda konkreetset meetodit.

Kas sa mäletad?

• Kuidas võib arukus aidata vanematel olla pikameelsed?

• Kuidas on omavahel seotud armastus ja distsiplineerimine?

• Miks on tähtis, et vanemad ja lapsed suhtleksid omavahel ausalt?

[Küsimused]

[Pildid lk 23]

Vanemad, kas te mäletate, mida tähendab olla laps?

[Pilt lk 24]

Kas sa innustad oma lapsi ausalt ja avameelselt suhtlema?