Seda ei saa säästa, seega kasuta seda targalt

„AEG on raha” – nõnda kõlab tuntud ütlus. Tegelikult on aga aeg hoopis teistsugune kui raha või miski muu materiaalne. Aega ei saa tuleviku tarbeks kõrvale panna, nagu võib teha raha, toidu, kütte või paljude teiste asjadega. Aja kasutamata jätmine ei säästa seda. Mis juhtub, kui sa oled maganud kaheksa tundi ning püüad siis ülejäänud päeva säästa sel moel, et ei tee mitte midagi? Päeva lõpuks on kasutamata tunnid igaveseks möödas.

Aega võiks võrrelda suure kiirevoolulise jõega. See voolab lakkamata, seda ei saa peatada ega kasutada sellest viimast kui üht piiska. Juba aastasadu tagasi hakati jõekallastele vesirattaid ehitama. Nende abil rakendati voolava vee energia veskikivide, saeveskite, pumpade ja sepavasarate töölepanekuks. Sinagi võid sarnasel moel panna aja enda kasuks tööle: mitte püüdes seda säästa, vaid kasutades seda millegi hea kordasaatmiseks. Et seda teha, tuleb sul võidelda kahe ajaröövliga – edasilükkamise ja asjade rohkusega. Võtkem esmalt arutluse alla edasilükkamine.

Hoidu edasilükkamisest

Tuntud vanasõna ütleb: „Tänasida toimetusi ära viska homse varna.” Mõnele meeldib see aga ümber sõnastada ja öelda: „Tuleva nädala toimetusi ära viska homse varna.” Kui niisugusel inimesel tuleb täita mõni pingutust nõudev ülesanne, läheb ta sageli kergema vastupanu teed – lükkab alustamise edasi. Mõnel inimesel on edasilükkamine saanud harjumuseks. Pinge kasvades leiab ta kergendust sellest, kui lükkab ülesande täitmise tagaplaanile ja seejärel naudib tekkinud „vaba aega”, kuni pinge kasvab taas.

Vahel võib meie füüsiline ja emotsionaalne seisund nõuda seda, et teeme osa tööst või ka kogu töö hiljem. Lisaks on igaühel vaja aeg-ajalt igapäevarutiinist välja pääseda. Jumala Poegki ei olnud selles suhtes erand. Jeesus osales palju teenistuses, kuid ta lubas endale ja oma jüngritele ka puhkeaega (Markuse 6:31, 32). Puhkepausid on vajalikud. Edasilükkamine tähendab aga hoopis midagi muud, ja tavaliselt on see kahjulik. Mõtle järgmisele näitele.

Teismelisel koolitüdrukul on matemaatika eksamiks valmistumiseks aega kolm nädalat. Tal tuleb palju märkmeid läbi vaadata ja õpikuid  lugeda. Pinge aina kasvab. Tal on kiusatus õppimist edasi lükata ja ta langebki sellesse lõksu. Selle asemel et õppida, vaatab ta hoopis telekat. Päev päeva järel lükkab tüdruk eksamiks valmistumist edasi. Kui jõuab kätte eksami eelõhtu, tuleb tal kogu materjal ühekorraga läbi võtta. Tüdruk istub laua taha ning otsib välja oma märkmed ja õpikud.

Mööduvad tunnid. Sel ajal kui teised pereliikmed magavad, näeb tüdruk kõvasti vaeva, et end eksamimaterjalist läbi närida ning jätta meelde võrrandid, koosinused ja ruutjuured. Järgmisel päeval koolis maadleb ta ülesannetega, mida tema väsinud pea pole suuteline lahendama. Eksami tulemus on kehv ning ta kukub läbi. Ta peab uuesti õppima ning võib juhtuda, et ta ei pääsegi järgmisesse klassi.

Sellele õpilasele läks edasilükkamine väga kalliks maksma. Seevastu üks Piibli põhimõte aitab vältida niisugusesse olukorda sattumist. „Vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks,” kirjutas apostel Paulus (Efeslastele 5:15, 16). Paulus ergutas kristlasi kasutama aega targalt, vaimseid huve silmas pidades, ent seda põhimõtet võib rakendada ka muude oluliste tegevuste puhul. Kuna me võime tavaliselt ise otsustada, millal mingit ülesannet täitma asume, on tulemused paremad ja ka töö saab rutem tehtud, kui alustame siis, kui selleks on kõige parem aeg. See näitab, et me elame „kui targad”, nagu Piibel ütleb.

Millal oleks õpilasel hea hakata matemaatika eksamiks õppima? Vahest võiks ta igal õhtul umbes 15 minuti jooksul mingi osa materjalist läbi vaadata. Siis ei peaks ta viimasel õhtul tuupima neil tundidel, mil oleks targem hoopis magada. Eksami päeval oleks ta puhanud ja hästi ette valmistanud ning tõenäoliselt läheks tal hästi.

Seega, kui sulle on antud mingi ülesanne, otsusta, millal oleks hea sellega alustada ning asu asja kallale. Nii väldid langemast edasilükkamise lõksu ning sa ei koge sellest tulenevaid halbu tagajärgi. Samuti võid tunda rahulolu hästi tehtud tööst. See on eriti oluline, kui ülesanne mõjutab teisi inimesi, nagu näiteks ülesannete puhul, mis meil on kristlikus koguduses.

Vähenda tarbetuid asju

Uurigem nüüd teist ajaraiskajat, mida varem mainisime. Selleks et oma kallist aega hästi kasutada, on väga oluline end asjadega mitte üle koormata. Me kõik teame, et asjade kasutamine, korrastamine, puhastamine, hoidmine ja hooldamine nõuab aega. Mida rohkem on asju, seda rohkem nõuavad need ka aega. Igasugust kraami täis toas või majas on palju aeganõudvam ja stressitekitavam töötada kui avaras ja väheste asjadega ruumis. Lisaks kulub asjade kogunedes vajamineva leidmiseks rohkem aega.

Koristustööde eksperdid ütlevad, et umbes pool koristamisele kuluvast ajast raisatakse „igasuguste laiali olevate asjade ja prahi  tõstmisele, liigutamisele ja neist mööda pääsemisele”. Niisugune olukord võib valitseda ka muudes valdkondades. Järelikult, kui sa tahad aega paremini kasutada, tuleb sul hoolikalt tähele panna, mis sind ümbritseb. Kas sind ümbritseb igasugu kraam, mis piirab liikumist ja, mis kõige halvem, raiskab sinu aega? Kui nii, siis saa lahti neist asjadest.

Seda ei pruugi olla lihtne teha. Südamelähedasi, ent mittevajalikke asju võib olla valus ära visata – otsekui kaotaks hea sõbra. Mille alusel aga otsustada, mis alles jätta ja mis minema visata? Osa inimesi järgib ühe-aasta-reeglit: kui sa pole mingit asja aasta jooksul kasutanud, viska see ära. Mida teha, kui sa ei raatsi seda siiski minema visata, ehkki see pole aasta vältel kasutusel olnud? Pane see pooleks aastaks panipaika. Kui sa seda uuesti vaatad ja mõistad, et pole seda pooleteise aasta jooksul kasutanud, on sellest ehk kergem lahkuda. Mida sa ka ette ei võtaks, eesmärk on vähendada asju – et kasutada paremini oma aega.

Mõistagi ei ole vaid asjad need, mis meilt aega röövivad. Jeesus rääkis „maailma murest ja rikkuse pettusest”, mis „lämmatab [Jumala] sõna ära” ja inimene „jääb viljatuks” hea sõnumi suhtes (Matteuse 13:22). Mõni inimene võib end ajapikku koormata sedavõrd paljude ettevõtmiste ja eesmärkidega, et tal on raske leida aega kõige olulisemaks, selleks, et pidada kinni vaimsest tegevuskavast ja olla tasakaalukas. Selle tagajärjel võib ta vaimsus kannatada ning ta võib lõpuks koguni silmist kaotada võimaluse pääseda Jumala tõotatud uude maailma, kus on lõputult aega rahuldustpakkuva ja rõõmutoova tegevuse jaoks (Jesaja 65:17–24; 2. Peetruse 3:13).

Kas sa püüad alalõpmata mahutada oma ajakavva kõike, mida sa enda arvates peaksid tegema – olgu see seotud töö, kodu, auto, hobide, reisimise, spordi, seltskondlike ürituste või muuga? Kui nii, siis võib-olla oleks aeg kaaluda, kuidas sa saaksid vähendada ebaolulist vaimsete asjade tarbeks.

Üks kõnekäänd ütleb: „Ei aeg meest oota.” Tõepoolest, aeg läheb ühtesoodu edasi otsekui jõgi. Aega ei saa tagasi keerata ega säästa; mis kord on läinud, see on läinud igaveseks. Ent kui järgime mõningaid lihtsaid Piibli põhimõtteid ja astume praktilisi samme, võime panna aja enda kasuks tööle ja hoolitseda selle eest, „mis on peaasi” ehk mis on seotud meie igavese heaolu ning „Jumalale austuse ja kiituse” toomisega (Filiplastele 1:10, 11).

[Pilt lk 8, 9]

Aeg on nagu kiirevooluline jõgi, mille võib panna enda kasuks tööle

[Pilt lk 9]

Millal oleks tal olnud õige aeg eksamiks valmistuda?

[Pilt lk 10]

Ruumis, kus asjad on segi, läheb töö aeglasemalt ja on stressitekitav