Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti 2. Ajaraamatust

TEINE AJARAAMAT algab ülevaatega Iisraeli kuninga Saalomoni valitsusajast. Raamat lõpeb Pärsia kuninga Kyrose sõnadega, mis ta ütles Babülooniasse pagendusse viidud juutidele: „[Jehoova] on mind käskinud ehitada temale koja Juudas olevas Jeruusalemmas. Kes iganes teie hulgas on tema rahvast, sellega olgu Jehoova, tema Jumal, ja see võib minna [Jeruusalemma]!” (2. Ajaraamat 36:23). Preester Esra sai selle raamatu valmis aastal 460 e.m.a ning see hõlmab 500 aasta pikkust ajaperioodi – aastast 1037 e.m.a kuni aastani 537 e.m.a.

Kyrose määrus võimaldab juutidel Jeruusalemma tagasi pöörduda ning taastada seal Jehoova kummardamine. Kuid pikad vangipõlveaastad pole möödunud jälgi jätmata. Babülooniast naasvatel pagendatutel on oma rahva ajaloost vaid lünklikud teadmised. Teine Ajaraamat teeb elava kokkuvõtte sündmustest, mis leidsid aset Taaveti soost kuningate valitsusajal. See jutustus pakub huvi ka meile, sest selles tõstetakse esile õnnistusi, mida toob tõelisele Jumalale kuuletumine, ning halbu tagajärgi, mis kaasnevad sõnakuulmatusega.

KUNINGAS EHITAB JEHOOVALE KOJA

(2. Ajaraamat 1:1–9:31)

Jehoova annab kuningas Saalomonile, mida see südamest palub – tarkust ja mõistust –, ning ka rikkust ja au. Kuningas ehitab Jeruusalemma Jehoovale suurejoonelise koja ning rahvas on „rõõmus ja heas meeleolus” (2. Ajaraamat 7:10). Saalomon saab „suurimaks kõigist kuningaist maa peal rikkuse ja tarkuse poolest” (2. Ajaraamat 9:22).

Saalomon valitseb Iisraeli üle 40 aastat ning ’läheb siis magama oma vanemate juurde ... Ja tema poeg Rehabeam saab tema asemel kuningaks’ (2. Ajaraamat 9:31). Esra jätab mainimata, et Saalomon õigest kummardamisest kõrvale kaldus. Negatiivse poole pealt on kuninga kohta öeldud vaid seda, et ta hankis endale Egiptusest palju hobuseid ja võttis naiseks vaarao tütre. Seega esitab kroonikakirjutaja  oma jutustuse positiivsest vaatenurgast.

Vastused piiblilistele küsimustele:

2:13 – Miks selles salmis nimetatud käsitöömeistri põlvnemisandmed ei kattu nende andmetega, mis on kirjas 1. Kuningate 7:14? Esimene Kuningate raamat ütleb, et see meister oli „lesknaise poeg, Naftali suguharust”, sest ta ema oli olnud abielus mehega Naftali suguharust. Kuid ema ise põlvnes Daani suguharust. Pärast oma mehe surma abiellus ta Tüürosest pärit mehega ning see käsitöömeister sündis sellest abielust.

2:17; 8:10 – Neis salmides öeldakse, et ametimehi, kes olid töödejuhatajad ja pealikud, oli 3600 pluss 250, kuid piiblisalmides 1. Kuningate 5:30 ja 9:23 on antud nende arvuks 3300 pluss 550. Millest selline erinevus? Lahknevus näib tulenevat ametimeeste eri viisil liigitamisest. Asi võib olla selles, et 2. Ajaraamatus on tehtud vahet 3600 mitteiisraellasest ja 250 iisraellasest ametimehe vahel, samal ajal kui 1. Kuningate raamat mainib eraldi 3300 töödejuhatajat ja 550 tähtsamat ülevaatajat. Nii või teisiti oli ametimehi kokku 3850.

4:2–4 – Miks toetus vaskmeri härjakujudele? Pühakirjas on härg jõu sümbol (Hesekiel 1:10; Ilmutuse 4:6, 7). Härja kujutis oli igati sobiv valik, sest 12 vasest härga toetasid hiigelsuurt „merd”, mis kaalus ligikaudu 30 tonni. Selleks otstarbeks härgade valamisega ei rikutud mingilgi moel teist käsku, mis keelas kummardamisobjektide valmistamise (2. Moosese 20:4, 5).

4:5 – Kui suur oli vaskmere kogumaht? Vaskmeri võis mahutada kolm tuhat batti ehk umbes 66 000 liitrit. Kuid arvata võib, et tavapäraselt täideti see umbes kahe kolmandiku ulatuses. 1. Kuningate 7:26 ütleb: „See [vaskmeri] mahutas kaks tuhat batti [44 000 liitrit].”

5:4, 5, 10 – Millised asjad kogudusetelgi sisustuse hulgast viidi Saalomoni templisse? Ainus algsest kogudusetelgist pärit sisustuselement, mida hoiti Saalomoni templis, oli seaduselaegas. Kui tempel valmis sai, viidi kogudusetelk Gibeonist Jeruusalemma ning pandi ilmselt sinna hoiule (2. Ajaraamat 1:3, 4).

Õpetus meile:

1:11, 12. Saalomoni palve põhjal nägi Jehoova, et kuninga südamesooviks oli saada tarkust ja mõistust. Meie palved Jumalale teevad niisamuti ilmsiks meie südamesoovid. On tark oma palvete sisu analüüsida.

6:4. Kui hindame südamest Jehoova heldust ja headust, peaks see panema meid Jehoovat kiitma ning väljendama talle oma kiindumust ja tänulikkust.

6:18–21. Ehkki Jumalat ei mahuta ükski hoone, oli tempel Jehoova kummardamise keskus. Tänapäeval on Jehoova tunnistajate kuningriigisaalid samuti tõelise Jumala kummardamise keskused.

6:19, 22, 32. Jehoova oli ligipääsetav kõigile – alates kuningast ja lõpetades kõige tähtsusetumate inimestega –, ta kuulas isegi võõramaalaste palveid, kes siiralt tema poole pöördusid (Laul 65:3). *

TAAVETI SOOST KUNINGAD

(2. Ajaraamat 10:1–36:23)

Iisraeli ühtne kuningriik jagatakse kahte ossa: põhjapoolseks kümnest suguharust koosnevaks kuningriigiks ja lõunapoolseks kuningriigiks, mille moodustavad Juuda ja Benjamini suguharu. Iisraelis elavad preestrid ja leviidid peavad lojaalsust Kuningriigi lepingule natsionalismist tähtsamaks ning asuvad toetama Saalomoni  poega Rehabeami. Kui templi valmimisest on möödas veidi üle 30 aasta, röövitakse selle vara.

Rehabeami järel tõuseb troonile 19 kuningat, kellest viis on ustavad, kolm teevad küll alguses head, ent muutuvad ustavusetuks ning üks pöördub oma valelt teelt. Ülejäänud valitsejad teevad kurja Jehoova silmis. * Rõhutatakse nende viie kuninga tegevust, kes loodavad Jehoovale. Jutustused sellest, kuidas Hiskija templiteenistuse taastas ning Joosija suure paasapüha korraldas, kindlasti julgustasid juute, sest nemadki soovisid Jehoova kummardamise Jeruusalemmas taastada.

Vastused piiblilistele küsimustele:

13:5 – Mida mõeldakse väljendiga „soolaosadus”? Soolast sai tema säilitava toime tõttu püsivuse ja muutumatuse sümbol. „Soolaosadus [„soolaleping”, UM]” tähendab seega siduvat lepet.

14:1–4; 15:17 – Kas kuningas Aasa kõrvaldas kõik „ohvrikünkad”? Ilmselt mitte. Võib-olla kõrvaldas ta vaid need ohvrikünkad, mis olid seotud ebajumalate kummardamisega, kuid jättis alles need, kus Jehoovat kummardati. Samuti on võimalik, et Aasa valitsusaja lõpupoole püstitati ohvrikünkad uuesti. Hiljem kõrvaldas need künkad ta poeg Joosafat. Täielikult ohvrikünkad siiski ei kadunud, seda isegi mitte Joosafati valitsusajal (2. Ajaraamat 17:5, 6; 20:31–33).

15:9; 34:6 – Kummale poolele jäi pärast Iisraeli kuningriigi jagunemist Siimeoni suguharu? Kuna Siimeoni suguharu pärisosa maatükid paiknesid juudalaste pärisosa keskel, asusid siimeonlased geograafiliselt keset Juuda ja Benjamini kuningriiki (Joosua 19:1). Kuid religioosselt ja poliitiliselt joondusid nad põhjapoolse kuningriigi järgi (1. Kuningate 11:30–33; 12:20–24). Seetõttu arvati Siimeoni suguharu kümnest suguharust koosneva kuningriigi hulka.

35:3 – Kust sai Joosija püha seaduselaeka, mis templisse toodi? Piibel ei ütle, kas laeka oli vahepeal kõrvaldanud mõni jumalakartmatu kuningas või oli Joosija ise selle templi ulatuslike remonditööde ajaks kuskile ohutusse kohta ümber paigutanud. Pärast Saalomoni päevi pole ajaloos seaduselaekale ühtki muud viidet peale selle, et Joosija selle templisse tõi.

Õpetus meile:

13:13–18; 14:10, 11; 32:9–23. Suurepärased õppetunnid selle kohta, kui tähtis on toetuda Jehoovale.

16:1–5, 7; 18:1–3, 28–32; 21:4–6; 22:10–12; 28:16–22. Liitude sõlmimisel võõramaalaste või uskmatutega on traagilised tagajärjed. Me oleme targad, kui hoidume end tarbetult selle maailmaga sidumast (Johannese 17:14, 16; Jakoobuse 4:4).

16:7–12; 26:16–21; 32:25, 26. Ülbuse tõttu käitus kuningas Aasa oma elu viimastel aastatel väga valesti. Ülbe vaim oli Ussija languse põhjuseks. Hiskija käitus mõtlematult ja ilmselt uhkelt, kui ta Babüloonia saadikutele oma varandusi näitas (Jesaja 39:1–7). „Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!” hoiatab Piibel (Õpetussõnad 16:18).

16:9. Jehoova aitab neid, kes siira südamega tema poole hoiavad, ning soovib kasutada oma jõudu nende heaks.

18:12, 13, 23, 24, 27. Miika sarnaselt peame ka meie olema julged ja kartmatud, kui räägime teistele Jehoovast ja tema eesmärkidest.

19:1–3. Jehoova otsib meis head isegi siis, kui anname talle põhjust meie peale vihastuda.

 20:1–28. Võime olla kindlad, et Jehoova laseb end leida, kui me alandlikult temalt juhatust otsime (Õpetussõnad 15:29).

20:17, UM. Et näha Jehoova päästet, tuleb meil ’asuda oma kohale’ ehk asuda aktiivselt Jumala Kuningriiki toetama. Selle asemel et iseenda tegude peale loota, tuleb meil ’seista paigal’, see tähendab usaldada kõhklematult Jehoovat.

24:17–19; 25:14. Joas ja ta poeg Amasja langesid ebajumalakummardamise lõksu. Tänapäevalgi võib ebajumalakummardamine püüniseks olla, eriti kui see ilmneb ahnuse või natsionalismi vormis (Koloslastele 3:5; Ilmutuse 13:4).

32:6, 7. Ka meil tuleb olla „vahvad ja tugevad”, kui ’varustame endid kogu Jumala sõjavarustusega’ ja peame vaimset sõda (Efeslastele 6:11–18).

33:2–9, 12, 13, 15, 16. Inimene kahetseb tõeliselt, kui ta hülgab vale tee ja pingutab järjekindlalt selle nimel, et teha seda, mis on õige. Jehoova võib tõelist kahetsust nähes halastada isegi nii palju kurja teinud inimesele, nagu seda oli kuningas Manasse.

34:1–3. Lapsepõlves saadud negatiivsed kogemused ei pruugi meid takistada Jumalat tundma õppimast ja teda teenimast. Joosijale võis avaldada lapsepõlves positiivset mõju vanaisa Manasse, kes oma patte kahetses. Ükskõik milliseid positiivseid mõjutusi Joosija ka ei saanud, tõid need lõpuks häid tulemusi. Sama võib osutuda tõeks meie puhul.

36:15–17. Jehoova on kaastundlik ja kannatlik, ent tema kaastundel ja kannatlikkusel on piir. Inimestel tuleb võtta kuulda Kuningriigi sõnumit, kui nad tahavad jääda ellu siis, kui Jehoova sellele rikutud maailmale lõpu teeb.

36:17, 22, 23. Jehoova sõna läheb alati täide (1. Kuningate 9:7, 8; Jeremija 25:9–11).

Raamat, mis pani tegutsema

„Joosija kõrvaldas kõik jäledused kõigist Iisraeli laste maakondadest,” ütleb 2. Ajaraamat 34:33, „ja pani kõik, kes elasid Iisraelis, teenima Jehoovat, nende Jumalat.” Mis ajendas Joosijat seda tegema? Kui kirjutaja Saafan talle ülesleitud Jehoova käsuõpetuse raamatu tõi, laskis kuningas selle ette lugeda. Kuuldu liigutas Joosijat nii väga, et ta seisis kogu oma elu innukalt tõelise Jumala kummardamise eest.

Jumala Sõna lugemine ja loetu üle mõtisklemine võivad meid väga sügavalt mõjutada. Kas ei peaks Taaveti soost kuningate tegude üle mõtisklemine julgustama meidki jäljendama nende eeskuju, kes kindlalt Jehoovat usaldasid, ja vältima nende vigu, kes seda ei teinud? Teine Ajaraamat ergutab meid teenima tõelist Jumalat jagamatu andumusega ja jääma talle ustavaks. Selle sõnum on tõepoolest elav ja vägev (Heebrealastele 4:12).

[Allmärkused]

[Pilt lk 18]

Kas sa tead, miks sobisid vaskmere aluseks härjakujud?

[Pildid lk 21]

Joosijast kasvas ustav Jehoova teenija, olgugi et ta sai lapseeas vähe õiget õpetust