Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Õpi kuulama viisil, milles väljendub armastus

Õpi kuulama viisil, milles väljendub armastus

Õpi kuulama viisil, milles väljendub armastus

„AITÄH, et sa mind ära kuulasid.” Kas sulle on keegi hiljuti niiviisi öelnud? See on tõesti väärt kompliment! Head kuulajat hindavad peaaegu kõik. Kui oleme kuulates tähelepanelikud, võime virgutada masendunuid või neid, keda koormavad raskused. Ja kas ei aita hea kuulamisoskus meil rajada meeldivaid suhteid? Kristlikus koguduses on armastusega kuulamine hädavajalik, et võiksime pidada „üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele” (Heebrealastele 10:24).

Samas ei oska paljud inimesed kuulata. Neile meeldib teistele nõu anda, rääkida oma kogemustest või avaldada arvamust, kuid neid ei huvita see, mida teistel on öelda. Kuulamist võib nimetada kunstiks. Kuidas võiksime õppida kuulama nii, et selles väljenduks armastus?

Tähtis tegur

Jehoova on meie „Suurim Õpetaja” (Jesaja 30:20, UM). Meil on temalt kuulamise kohta palju õppida. Pane tähele, kuidas Jehoova aitas prohvet Eelijat. Iisebeli ähvardustest kohkunud Eelija põgenes kõrbesse ja ütles, et soovib surra. Seal rääkis temaga Jumala ingel. Kui prohvet väljendas oma kartusi, kuulas Jehoova teda ja seejärel näitas talle oma suurt väge. Mis oli tulemus? Eelija sai hirmust üle ja asus taas oma ülesannet täitma. (1. Kuningate 19:2–15.) Miks võtab Jehoova aega selleks, et kuulata oma teenijate muresid? Sest ta hoolib neist (1. Peetruse 5:7). See ongi tegur, millest sõltub heaks kuulajaks saamine: ole teiste suhtes hooliv ja väljenda nende vastu siirast huvi.

Kui üks Boliivias elav mees tegi tõsise väärteo, oli ta väga tänulik, et kaasusklik väljendas tema vastu just sellist huvi. Mees selgitab: „See oli minu elu üks raskeim mõõnaperiood. Oleksin kergesti võinud loobuda Jehoova teenimisest, kui üks vend poleks võtnud aega, et mind ära kuulata. Ta ei öelnud palju, kuid mulle andis tõesti jõudu see, et ta hoolis minust niivõrd, et oli valmis mind kuulama. Ma ei vajanud nõuannet, sest teadsin isegi, mida pean tegema. Vajasin lihtsalt kinnitust, et keegi hoolib sellest, mida ma tunnen. Tema valmidus kuulata aitas mul meeleheitest üle saada.”

Suur Eeskuju, kellelt võime õppida, kuidas armastusega kuulata, on Jeesus Kristus. Varsti pärast Jeesuse surma asusid kaks tema jüngrit Jeruusalemmast teele umbes 11 kilomeetri kaugusel asunud külasse. Kahtlemata olid nad kurvad. Siis liitus ülestõusnud Jeesus Kristus nendega sel teekonnal. Ta esitas hoolikalt sõnastatud küsimusi, et innustada neid ennast väljendama. Seda jüngrid ka tegid. Nad rääkisid nii oma varasematest lootustest kui ka pettumusest ja segadusest, mis neid nüüd valdas. Jeesus hoolis neist kahest jüngrist, mistõttu ta kuulas neid armastusega. Nii valmistas ta neid kuulama seda, mida temal oli öelda. Seejärel Jeesus „seletas neile, mis temast kõigis kirjades oli öeldud” (Luuka 24:13–27).

Kui soovime, et teised kuulaksid meid, oleks meist armastav neid ise esimesena ära kuulata. „Minu ja mu mehe vanemad hakkasid mulle etteheiteid tegema selle kohta, kuidas ma oma lapsi kasvatasin,” ütleb üks naine Boliiviast. „Nende kommentaarid ärritasid mind, kuid samas tundsin ennast lapsevanemana ebakindlalt. Umbes sel ajal külastas mind üks Jehoova tunnistaja. Ta rääkis mulle Jumala tõotustest. Ent see, kuidas ta küsis mu arvamust, veenis mind, et tema soovib mind ära kuulata. Kutsusin ta sisse ja hakkasin peagi talle oma murest rääkima. Ta kuulas kannatlikult ja küsis, mida ma soovin oma lastele ning mida mu mees sellest arvab. Mulle oli suureks kergenduseks viibida koos inimesega, kes püüdis mind mõista. Kui ta asus mulle näitama, mida Piibel räägib perekonnaelust, teadsin, et vestlen kellegagi, kes tunneb muret mu olukorra pärast.”

„Armastus ... ei otsi omakasu,” ütleb Piibel (1. Korintlastele 13:4, 5). Armastusega kuulamine eeldab järelikult seda, et jätame enda huvid kõrvale. Selleks tuleb ehk teler kinni panna, ajalehe lugemine pooleli jätta või mobiiltelefon välja lülitada, kui teised räägivad meiega millestki tõsisest. Armastusega kuulamine tähendab seda, et oleme sügavalt huvitatud teise inimese mõtetest. Seetõttu pole hea hakata rääkima endast ja võiks hoiduda ütlemast näiteks: „See tuletab mulle meelde, mis juhtus minuga mõnda aega tagasi ...” Kuigi selline mõttevahetus sobib lõbusa vestluse puhul, tuleb meid endid huvitavad asjad kõrvale jätta, kui keegi räägib tõsisest probleemist. Siirast huvi teiste vastu võime väljendada veel ühel viisil.

Kuula, et mõista tundeid

Iiobi kaaslased olid kuulnud vähemalt kümmet tema mõtteavaldust. Sellegipoolest lausus Iiob: „Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks!” (Iiob 31:35). Miks? Sest see, kuidas nad kuulasid, ei pakkunud talle mingit lohutust. Nad ei hoolinud Iiobist ega soovinud mõista tema tundeid. Ilmselgelt puudus neil kaastunne, mis on omane osavõtlikule kuulajale. Seevastu apostel Peetrus annab nõu: „Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud!” (1. Peetruse 3:8). Kuidas meil on võimalik kaastunnet osutada? Üks viis on väljendada huvi teise inimese tunnete vastu ja püüda neid mõista. Sellised kaastundlikud ütlused nagu „see tegi sulle ilmselt haiget” või „arvatavasti sa tunned, et sind ei mõisteta” on üks viis anda inimesele teada, et me hoolime temast. Veel üks võimalus on inimese öeldut väljendada oma sõnadega, kinnitades sellega, et oleme temast aru saanud. Armastusega kuulamine tähendab seda, et lisaks sõnadele paneme tähele ka tundeid, millele need kaudselt osutavad.

Robert * on Jehoova tunnistaja, kellel on palju kogemusi täisajalises teenistuses. Ta jutustab: „Millalgi sattusin oma teenistuse pärast masendusse. Seepärast soovisin rääkida reisiva ülevaatajaga. Ta tõesti kuulas mind ja püüdis mõista, mida ma tunnen. Paistab, et ta märkas isegi mu kartust, et ta võib hakata kritiseerima mu suhtumist. Vend kinnitas, et ta mõistab mu tundeid, sest ka tema oli end tundnud nagu mina. See aitas mul tõesti vastu pidada.”

Kas on võimalik kedagi kuulata, olemata nõus sellega, mida ta räägib? Kas võime väljendada inimesele tänulikkust selle eest, et ta andis teada, kuidas ta end tunneb? Muidugi. Mida teha siis, kui pisipoeg kakles koolis kellegagi või teismeline tütar tuleb koju ja ütleb, et on armunud? Kas lapsevanemal poleks parem kuulata ja püüda mõista, mida laps mõtleb, enne kui hakata seletama, milline on õige ja vale käitumine?

„Nõu on mehe südames nagu sügav vesi,” ütleb Õpetussõnad 20:5, „aga arukas mees oskab seda ammutada!” Kui tark ja kogenud inimene ei kipu ilma küsimata nõu andma, tuleb teda ehk rääkima innustada, et kuulda tema nõuandeid. Samasugune on olukord ka siis, kui me kuulame armastusega: läheb vaja arukust, kui soovime inimest rääkima innustada. Siin aitab küsimuste esitamine, kuid seejuures tuleb hoolikalt hoiduda kohatust huvist isiklike asjade vastu. Abiks võib olla see, kui alustada juttu asjadest, millest inimesel pole ebamugav rääkida. Näiteks naisel, kes tahab rääkida probleemidest oma abielus, on ehk kergem alustada sellest, kuidas ta oma mehega kohtus ja abiellus. Või isikul, kes on kristlikus teenistuses mittetegevaks jäänud, võib olla lihtsam rääkida kõigepealt sellest, kuidas ta tõde tundma õppis.

Armastusega kuulamine nõuab pingutusi

Kuulata kedagi, kes on meie peale ärritunud, ei pruugi olla lihtne, sest meil on loomupärane kalduvus ennast kaitsta. Kuidas sellest raskusest üle saada? „Rahulik vastus vaigistab raevu,” ütleb Õpetussõnad 15:1. Rahulikult võime vastata näiteks nii, et pakume inimesele lahkelt võimalust rääkida ja siis kannatlikult kuulame, kui ta väljendab oma muret.

Tulised vaidlused seisnevad sageli selles, et kaks inimest lihtsalt kordavad seda, mida nad on juba öelnud. Kummalgi on tunne, et teine ei kuula teda. Kindlasti oleks palju parem, kui üks neist lõpetaks vaidlemise ja tõesti kuulaks! Muidugi on seejuures tähtis ennast valitseda ning väljenduda mõistlikult ja armastavalt. Piibel ütleb: „Kes talitseb oma huuli, on mõistlik!” (Õpetussõnad 10:19).

Oskus armastusega kuulata pole meile kaasa sündinud. Samas on seda kunsti võimalik õppida, kui ennast pingutada ja talitseda. Kahtlemata on see oskus, mida tasub omandada. Kui me tõesti kuulame, mida teised räägivad, väljendame sellega armastust. Samas teeb see rõõmu ka meile endile. Seega on väga arukas omandada armastusega kuulamise kunsti!

[Allmärkus]

^ lõik 12 Nimi on muudetud.

[Pilt lk 11]

Kuulates peame enda huvid kõrvale jätma

[Pilt lk 12]

Ärritunud inimest ei pruugi olla kerge kuulata