Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti 1. Ajaraamatust

MÖÖDUNUD on ligikaudu 77 aastat ajast, mil juudid Babüloonia pagendusest kodumaale naasid. Maavalitseja Serubbaabeli taastatud tempel on nüüdseks olnud olemas juba 55 aastat. Peamine põhjus, miks juudid tagasi tulid, oli see, et nad soovisid Jeruusalemmas õige jumalakummardamise taastada. Nüüd pole aga rahvas Jehoova teenistuses enam eriti innukas. Neid on väga vaja julgustada ja just seda Piibli Esimene Ajaraamat teebki.

Kui suguvõsade loetelud kõrvale jätta, siis hõlmab Esimene Ajaraamat umbes 40 aasta pikkust perioodi – kuningas Sauli surmast Taaveti surmani. Arvatakse, et selle raamatu pani kirja aastal 460 e.m.a preester Esra. Esimene Ajaraamat pakub meile huvi seetõttu, et see annab põhjaliku ülevaate templiteenistusest ja toob välja üksikasju Messia sünniliini kohta. Jumala inspireeritud Sõna osana tugevdab selle raamatu sõnum meie usku ja aitab Piiblit sügavamalt mõista (Heebrealastele 4:12).

TÄHTSAD NIMEKIRJAD

(1. Ajaraamat 1:1–9:44)

Esra koostatud üksikasjalik suguvõsade loetelu on vajalik vähemalt kolmel põhjusel: et preestritena teeniksid ainult selleks volituse saanud mehed, et suguharude pärandit õigesti jagataks ja et oleks teada Messia sünniliin. See ülestähendus näitab juutide põlvnemist, minnes tagasi kuni esimese inimeseni. Aadamast Noani oli kümme põlvkonda ja Noast Aabrahamini samuti kümme. Kui üles on loetud Ismaeli pojad, Aabrahami liignaise Ketuura pojad ja ka Eesavi pojad, keskendub ülestähendus Iisraeli 12 poja suguvõsadele (1. Ajaraamat 2:1).

Eriti põhjalikult on käsitletud Juuda suguvõsa, sest sellest põlvnes kuningas Taavet. Aabrahamist Taavetini on 14 põlve ja sealt Babüloni viimiseni samuti 14 põlve (1. Ajaraamat 1:27, 34; 2:1–15; 3:1–17; Matteuse 1:17). Seejärel loetleb Esra Jordanist ida pool paiknevate suguharude liikmeid ja pärast seda Leevi järeltulijaid (1. Ajaraamat 5:1–24, 27). Siis tuleb ülevaade Jordanist lääne pool asuvatest suguharudest ning Benjamini suguharu detailsem nimekiri (1. Ajaraamat 8:1). Kirja on pandud ka Babüloni vangipõlvest naasnud Jeruusalemma esimesed asukad (1. Ajaraamat 9:1–16).

Vastused piiblilistele küsimustele:

1:18 – Kas Selahi (Sela) isa oli Keenan või Arpaksad? (Luuka 3:35, 36.) Selahi isa oli Arpaksad (1. Moosese 10:24; 11:12).  Nimi „Keenan” salmis Luuka 3:36 võis olla algselt hoopis sõna „kaldealased”. Kui see on nõnda, siis algtekst kõlas kuidagi nii: „kaldealase Arpaksadi poeg”. Ent võib olla ka sedasi, et nimed Keenan ja Arpaksad viitavad ühele ja samale isikule. Tuleb märkida et mõtet „Keenani poeg” mõnes käsikirjas ei leidu.

2:15 – Kas Taavet oli Iisai seitsmes poeg? Ei, Iisail oli kaheksa poega ja Taavet oli neist noorim (1. Saamueli 16:10, 11; 17:12). Ilmselt suri üks Iisai poegadest lastetuna. Kuna ta suguvõsaloetelu kuidagi ei mõjutanud, jättis Esra tema nime mainimata.

3:17 – Miks ütleb Luuka 3:27, et Sealtiel on Neeri, mitte aga Jekonja poeg? Sealtieli isa oli Jekonja. Ilmselt oli Neeri Sealtieli äi. Luukas nimetab Neeri väimeest tema pojaks, nagu ta nimetab ka Joosepit Eeli pojaks, ehkki tegelikult oli Joosep Eeli väimees – tema tütre Maarja mees (Luuka 3:23).

3:17–19 – Millised olid Serubbaabeli, Pedaja ja Sealtieli sugulussuhted? Serubbaabel oli Sealtieli venna Pedaja poeg. Ent mitmes kohas nimetab Piibel Serubbaabelit Sealtieli pojaks (Matteuse 1:12; Luuka 3:27). See võib olla nii näiteks sellepärast, et Pedaja võis surra ja Sealtiel kasvatas tema asemel Serubbaabeli üles. Või kui Sealtiel suri lastetuna, siis abiellus Pedaja oma venna naisega ja Serubbaabel oli selle abielu esmasündinud poeg (5. Moosese 25:5–10).

5:1, 2 – Mis kaasnes Joosepi esmasünniõigusega? Joosep sai esmasündinuna pärandist kaks osa (5. Moosese 21:17). Temast sai kahe suguharu – Efraimi ja Manasse – esiisa. Iisraeli teistest poegadest tuli igaühest vaid üks suguharu.

Õpetus meile:

1:1–9:44. Reaalselt elanud inimeste suguvõsade loetelud tõestavad, et õige kummardamine põhineb faktidel, mitte müütidel.

4:9, 10. Jabes palus südamest Jehoovat, et ta võiks rahumeelselt oma territooriumit laiendada ja üha rohkematele jumalakartlikele inimestele elupaika pakkuda, ning tema palve sai vastuse. Meilgi on vaja inimeste jüngriteks tegemise tööle õnnistust paluda, et oleks juurdekasvu.

5:10, 18–22. Kuningas Sauli päevil lõid Jordanist ida pool paiknevad suguharud hagerlasi, keda oli üle kahe korra rohkem. Nad suutsid seda teha sellepärast, et nende suguharude vaprad mehed lootsid Jehoovale ja ootasid abi tema käest. Usaldagem täielikult Jehoovat, sest meil on praegu käimas vaimne sõda vaenlastega, keda on meist palju rohkem (Efeslastele 6:10–17).

9:26, 27. Leviitidest väravahoidjatel oli väga vastutusrikas amet. Nende kätte anti templi püha ala võti. Neile usaldati ülesanne iga päev väravaid avada. Meile on usaldatud ülesanne otsida inimesi oma territooriumil ja aidata neil Jehoovat teenima hakata. Kas ei peaks me olema sama usaldusväärsed kui need leviitidest väravahoidjad?

 TAAVET ON KUNINGAS

(1. Ajaraamat 10:1–29:30)

Jutustus algab sellega, et kuningas Saul ja tema kolm poega hukkuvad Gilboa mäe juures lahingus vilistide vastu. Iisai poeg Taavet tõstetakse Juuda suguharu kuningaks. Kõigi suguharude mehed kogunevad Hebronisse ja ülendavad ta kogu Iisraeli kuningaks (1. Ajaraamat 11:1–3). Peagi pärast seda vallutab ta Jeruusalemma. Hiljem toovad iisraellased seaduselaeka Jeruusalemma „hõisates ja sarve puhudes, pasunate, simblite, naablite ja kanneldega mängides” (1. Ajaraamat 15:28).

Taavetil on soov tõelisele Jumalale koda ehitada. Jehoova jätab selle au Saalomonile, kuid teeb Taavetiga kuningriigilepingu. Taavet võitleb Iisraeli vaenlaste vastu ja Jehoova annab talle ühe võidu teise järel. Ebaseadusliku rahvaloenduse tagajärjel hukkub 70 000 inimest. Kui Taavet on saanud inglilt ülesande püstitada Jehoovale altar, ostab ta jebuuslase Ornani käest selleks maatüki. Taavet hakkab innukalt ettevalmistusi tegema, et sinna paika võiks ehitada „suure, kõrge, kuulsa” koja Jehoovale (1. Ajaraamat 22:5). Ta organiseerib leviitide teenistust, mida on kirjeldatud selles raamatus üksikasjalikumalt kui kusagil mujal Pühakirjas. Kuningas ja rahvas teevad templi heaks heldekäeliselt annetusi. Kui Taavet on valitsenud 40 aastat, siis ta sureb. Piibel ütleb: „Ta suri heas vanuses, tal oli olnud küllalt päevi, rikkust ja au, ja tema poeg Saalomon sai tema asemel kuningaks” (1. Ajaraamat 29:28).

Vastused piiblilistele küsimustele:

11:11 – Miks on siin öeldud, et mahalööduid oli 300, mitte aga 800, nagu väidab paralleelkirjakoht 2. Saamueli 23:8? Taaveti kolme kõige vaprama mehe ninameheks oli Jasobeam ehk Jisboset. Teised kaks vägevat meest olid Eleasar ja Samma (2. Saamueli 23:8–11). Nende kahe ülestähenduse erinevuse põhjuseks võib olla see, et räägitakse selle mehe kahest erinevast teost.

11:20, 21 – Milline positsioon oli Abisail võrreldes Taaveti kolme vägeva mehega? Abisai polnud kolme kõige vägevama Taaveti mehe hulgas. Ent nagu ütleb 2. Saamueli 23:18, 19, oli ta 30 sõjamehe peamees – „lugupeetuim nende kolmekümne hulgast”. Abisail oli sama hea maine kui neil kolmel mehel, sest ta tegi samasuguse vägeva teo nagu Jasobeam.

12:9 – Mis mõttes olid gaadlaste sõjamehed „näolt otsekui lõukoerad”? Need vaprad mehed toetasid kõrbes Taavetit. Nende juuksed kasvasid pikaks ja see võis anda neile metsiku lõvisarnase välimuse.

13:5 – Mis on „Egiptuseoja”? On arvatud, et see väljend võib viidata mõnele Niiluse lisajõele. Enamasti ollakse siiski seisukohal, et see viitab pikale jõele, mis oli Tõotatud Maa edelapiiriks (4. Moosese 34:2, 5; 1. Moosese 15:18).

16:30 – Kuidas mõista seda, et me peame ’värisema Jehoova palge ees’? See väljend on piltlik ja viitab siin aukartusele Jehoova ees, temast lugupidamisele.

 16:1, 37–40; 21:29, 30; 22:19 – Milline kummardamiskorraldus kehtis Iisraelis sel ajal, kui seaduselaegas oli toodud Jeruusalemma, kuid tempel polnud veel valmis? Kui Taavet tõi seaduselaeka Jeruusalemma ja pani selle enda tehtud telki, polnud laegas juba aastaid seisnud kogudusetelgis. Pärast Jeruusalemma toomist jäi seaduselaegas Taaveti telki. Kogudusetelk oli aga Gibeonis, kus ülempreester Saadok ja tema vennad tõid Seaduse järgi ohvreid. Selline korraldus jäi kehtima kuni Jeruusalemma templi valmimiseni. Kui tempel valmis sai, toodi kogudusetelk Gibeonist Jeruusalemma ja seaduselaegas asetati templi kõige pühamasse paika (1. Kuningate 8:4, 6).

Õpetus meile:

13:11. Kui meie pingutused luhtuvad, siis selle asemel et vihastuda ja süüdistada Jehoovat, tuleks meil olukorda analüüsida ja püüda mõista, mis nurjamineku põhjustas. Taavet kahtlemata tegi seda. Ta õppis oma vigadest ja tõi hiljem seaduselaeka Jeruusalemma õigel viisil. *

14:10, 13–16; 22:17–19. Alati, kui hakkame tegema midagi, mis mõjutab meie vaimsust, peaksime pöörduma palves Jehoova poole ja otsima tema juhatust.

16:23–29. Jehoova teenimine peaks olema meie elus esikohal.

18:3. Jehoova täidab oma lubadused. Taaveti kaudu täitis ta lubaduse anda Aabrahami soole kogu Kaananimaa, mis laius „Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni” (1. Moosese 15:18; 1. Ajaraamat 13:5).

21:13–15. Jehoova käskis inglil nuhtluse peatada, sest ta tunneb kaasa oma rahva kannatustele. Tõepoolest, „tema halastus on väga suur”. *

22:5, 9; 29:3–5, 14–16. Ehkki Taavetile ei tehtud ülesandeks Jehoova templit ehitada, tegi ta heldekäeliselt annetusi. Miks? Ta mõistis, et kõik, mis tal on olemas, on ta saanud tänu Jehoova headusele. Tänutunne peaks meidki heldekäelisusele ajendama.

24:7–18. Taavet seadis sisse 24 preestrite teenistuskorda ja need kehtisid veel ka siis, kui Jehoova ingel ilmus Ristija Johannese isale Sakariasele ning teatas Johannese peatsest sünnist. Sakarias oli „Abija teenistuskorrast” (P 1997) ja täitis sel päeval templis oma ülesannet (Luuka 1:5, 8, 9). Õige kummardamine on seotud ajalooliste, mitte mütoloogiliste isikutega. Me võime kogeda palju õnnistusi, kui teeme Jehoova hästitoimivas organisatsioonis lojaalselt koostööd „ustava ja mõistliku sulasega” (Matteuse 24:45).

Teeni Jehoovat „rõõmsa hingega”

Esimeses Ajaraamatus pole vaid suguvõsade loetelud. See räägib ka sellest, kuidas Taavet tõi seaduselaeka Jeruusalemma, tema suurtest võitudest, templiehituse ettevalmistusest ja leviitpreestrite teenistuse sisseseadmisest. Kõik, mida Esra Esimesse Ajaraamatusse kirja pani, tuli iisraellastele kindlasti kasuks ja aitas neil templis Jehoovat uue hooga teenima hakata.

Taavet andis head eeskuju, hoides Jehoova teenimise oma elus esikohal. Ta ei otsinud endale erilisi ülesandeid ja au, vaid soovis teha kõike Jehoova tahte järgi. Meid innustatakse järgima tema soovitust teenida Jehoovat „jagamatu südame ja rõõmsa hingega” (1. Ajaraamat 28:9, UM).

[Allmärkused]

[Teabegraafika/pildid lk 8–11]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Aadamast Noani (1056 aastat)

4026 e.m.a Aadam

130 aastat ⇩

Sett

105 ⇩

Enos

90 ⇩

Keenan

70 ⇩

Mahalalel

65 ⇩

Jered

162 ⇩

Eenok

65 ⇩

Metuusala

187 ⇩

Lemek

182 ⇩

2970 e.m.a NOA sünd

Noast Aabrahamini (952 aastat)

2970 e.m.a Noa

502 aastat ⇩

Seem

100

VEEUPUTUS 2370 e.m.a

Arpaksad

35 ⇩

Sela (Selah)

30 ⇩

Eeber

34 ⇩

Peleg

30 ⇩

Reu

32 ⇩

Serug

30 ⇩

Naahor

29 ⇩

Terah

130 ⇩

2018 e.m.a AABRAHAMI sünd

Aabrahamist Taavetini: 14 põlve (911 aastat)

2018 e.m.a Aabraham

100 a

Iisak

60 ⇩

Jaakob

u 88 ⇩

Juuda

⇩

Perets

⇩

Hesron

⇩

Raam

⇩

Amminadab

⇩

Nahson

⇩

Salmon (Salma)

⇩

Boas

⇩

Oobed

⇩

Iisai

⇩

1107 e.m.a TAAVETI sünd