Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti Kohtumõistjate raamatust

MIDA Jehoova ette võtab, kui tema oma rahvas talle selja keerab ja ebajumalaid teenima hakkab? Mida teeb ta siis, kui rahvas keeldub korduvalt talle kuuletumast ja pöördub tema poole vaid hädaolukorras? Kas Jehoova võimaldab neil pääseda isegi sellisel juhul? Nendele ja ka teistele olulistele küsimustele annab vastuse Kohtumõistjate raamat. Prohvet Saamuel lõpetas selle raamatu kirjutamise umbes aastal 1100 e.m.a ning selle sündmustik hõlmab ligikaudu 330 aastat – Joosua surmast kuni Iisraeli esimese kuninga troonileseadmiseni.

Kohtumõistjate raamat on osa Jumala jõulisest sõnumist ja meie jaoks seega väga väärtuslik (Heebrealastele 4:12). Selles leiduvad põnevad lood aitavad meil Jumala isiksust paremini mõista. Saadud õppetunnid kinnitavad meie usku ja aitavad meil hoida kõvasti kinni „tõelisest elust” ehk igavesest elust Jumala tõotatud uues maailmas (1. Timoteosele 6:12, 19; 2. Peetruse 3:13). Jehoova päästeteod oma rahva heaks on eelpildiks sellele, kuidas tulevikus tema Poeg Jeesus Kristus päästab inimesi palju laiemas tähenduses.

MIKS OLI VAJA KOHTUMÕISTJAID?

(Kohtumõistjate 1:1–3:6)

Kui Kaananimaa kuningad on Joosua juhtimisel alistatud, lähevad Iisraeli suguharud oma pärisosadele ja võtavad maa enda valdusse. Ent iisraellased ei aja ära selle maa elanikke. Selle tegematajätmine osutub Iisraeli jaoks tõeliseks püüdepaelaks.

Pärast Joosua surma tõuseb sugupõlv, „kes ei tunne Jehoovat ega ka mitte neid tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud” (Kohtumõistjate 2:10). Rahvas hakkab sõlmima abielusid kaananlastega ja teenima nende jumalaid. Seepeale annab Jehoova iisraellased vaenlaste kätte. Kui rõhumine aga väga rängaks läheb, hüüavad Iisraeli lapsed tõelist Jumalat appi. Sellised religioossed, sotsiaalsed ja poliitilised tingimused on taustaks ülestähendusele kohtumõistjatest, keda Jehoova laseb tõusta, et päästa oma rahvas vaenlaste käest.

Vastused piiblilistele küsimustele:

1:2, 4 – Miks määrati Juuda suguharu esimeseks, kes pidi võtma enda valdusse neile eraldatud pärisosa? See eesõigus oleks pidanud kuuluma Ruubenile, Jaakobi esmasündinule. Jaakob aga ennustas surivoodil, et Ruuben ei jää esikohale, sest ta oli kaotanud oma õigused, mis tal esmasündinuna olid. Siimeon ja Leevi olid julmalt käitunud ja pidid seetõttu Iisraelis hajutatult elama (1. Moosese 49:3–5, 7). Järgmine oligi Juuda – Jaakobi neljas poeg. Siimeon, kes läks koos Juudaga, sai endale väiksed maalapid, mis olid hajutatud üle kogu suure Juuda territooriumi (Joosua 19:9). *

1:6, 7 – Miks raiuti alistatud kuningatel ära pöidlad ja suured varbad? Inimene, kes kaotas pöidlad ja suured varbad, oli ilmselt kõlbmatu sõjalises tegevuses osalema. Kuidas oleks näiteks pöialdeta sõjamees mõõka või oda käsitsenud? Suurte varvaste puudumine tegi aga raskeks tasakaalu hoidmise.

Õpetus meile:

2:10–12. Meil on vaja korrapäraselt Piiblit uurida, et me ei unustaks Jehoova tegusid (Laul 103:2). Vanematel on tarvis Jumala Sõna tõde oma laste südamesse juurutada (5. Moosese 6:6–9).

 2:14, 21, 22. Kui Jehoova lubab oma sõnakuulmatutel teenijatel rasketesse oludesse sattuda, siis teeb ta seda heal eesmärgil – nende karistamiseks, puhastamiseks ja selleks, et panna neid uuesti tema poole pöörduma.

JEHOOVA LASEB TÕUSTA KOHTUMÕISTJAID

(Kohtumõistjate 3:7–16:31)

Põnev ülestähendus kohtumõistjate kangelastegudest algab sellega, kuidas Otniel vabastab Iisraeli Mesopotaamia kuninga rõhumise alt, mis on kestnud kaheksa aastat. Julget strateegiat appi võttes tapab kohtumõistja Eehud Egloni – tüseda Moabi kuninga. Vapper Samgar lööb üksi maha 600 vilisti, kasutades selleks härjaastelt. Naisprohvet Deboora julgustab Baarakit ja tema kergelt relvastatud 10 000-mehelist sõjaväge ning seejärel paneb Baarak Jehoova abiga taganema Siisera võimsa armee. Jehoova laseb tõusta Giideonil ning annab talle ja tema 300 mehele võidu midjanlaste üle.

Jefta kaudu päästab Jehoova Iisraeli ammonlaste käest. Iisraeli 12 kohtumõistja hulka kuuluvad veel Toola, Jair, Ibsan, Eelon ja Abdon. Viimane kohtumõistja on Simson, kes võitleb vilistide vastu.

Vastused piiblilistele küsimustele:

4:8 – Miks Baarak nõudis, et naisprohvet Deboora tuleks koos temaga lahinguväljale? Ilmselt tundis Baarak end küündimatuna ja arvas, et ta ei suuda Siisera armeele vastu astuda. Prohveti kaasatulek kinnitas talle ja tema meestele, et neil on Jumala juhatus, ning andis neile julgust. See, et Baarak Deboorat kaasa soovis, ei näidanud mitte tema nõrkust, vaid tugevat usku.

5:20 – Kuidas taplesid tähed taevas Baaraki eest? Piibel ei selgita lähemalt, kas appi tulid inglid või toimus meteoriidisadu, mida Siisera targad mehed tõlgendasid kui häda ennet, või osutusid valeks astroloogilised ennustused, millele Siisera lootis. Kahtlemata oli aga tegemist Jumala mingit laadi sekkumisega.

7:1–3; 8:10 – Miks Jehoova ütles, et Giideoni 32 000 meest on liiga palju 135 000 vaenlase vastu? Jehoova oli see, kes andis Giideonile ja tema meestele võidu. Ta ei tahtnud, et nad arvaksid, et lõid midjanlasi omal jõul.

 11:30, 31 – Kas Jefta oli seda vannet andes tõesti valmis mõnda inimest ohvriks tooma? Inimese põletamisele ei saanud Jefta kindlasti mõelda, sest Seaduses oli öeldud: „Ärgu leidugu su keskel kedagi, kes laseb oma poega ja tütart tulest läbi käia” (5. Moosese 18:10). Kuid siiski pidas Jefta silmas inimest, mitte looma. Ohvriks sobivaid loomi ei hoidnud iisraellased ilmselt ju oma majades. Pealegi poleks looma ohverdamises olnud midagi erilist. Jefta teadis, et see, kes tuleb majast välja talle vastu, võib vabalt olla tema tütar. Tütrest sai „põletusohver” selles mõttes, et ta läks Jehoova kotta ja pühendus täielikult Jehoova teenimisele.

Õpetus meile:

3:10. Edu vaimses tegevuses ei sõltu mitte inimtarkusest, vaid Jehoova vaimu abist (Laul 127:1).

3:21. Eehud käsitses oma mõõka asjatundlikult ja julgelt. Meie peaksime oskuslikult kasutama „vaimumõõka, see on Jumala sõna”. See tähendab seda, et peaksime kuulutustööl julgelt Piiblit kasutama (Efeslastele 6:17; 2. Timoteosele 2:15).

6:11–15; 8:1–3, 22, 23. Giideoni tagasihoidlikkusest võime õppida kolme tähtsat asja. 1) Kui meile antakse mõni teenistusülesanne, siis peaksime mõtisklema selle üle, milline vastutus sellega kaasneb, mitte keskenduma tuntusele ja prestiižile, mis selle eesõigusega võib kaasas käia. 2) Riiuhimuliste inimestega suheldes oleks tark olla tagasihoidlik. 3) Tagasihoidlikkus aitab meil mitte muretseda oma positsiooni pärast.

6:17–22, 36–40. Meiegi peaksime olema ettevaatlikud ja mitte „uskuma igat vaimu”. Meil tuleb „katsuda vaimud läbi, kas nad on Jumalast” (1. Johannese 4:1). Kui uus kogudusevanem tahab anda kellelegi nõu, mis põhineks kindlalt Jumala Sõnal, oleks tal tark pidada enne aru mõne kogenuma vanemaga.

6:25–27. Giideon tegutses taktitundeliselt, et mitte oma vastaseid asjatult vihale ajada. Kui meie kuulutame head sõnumit, siis peaksime olema hoolikad, et me oma kõneviisiga teisi ei solvaks.

7:6. Jehoovat teenides peaksime olema Giideoni 300 mehe sarnased – valvsad ja erksad.

9:8–15. Rumal on olla uhke ja hellitada endas auahnet soovi positsiooni või võimu järele.

11:35–37. Jefta hea eeskuju aitas kindlasti  palju kaasa sellele, et tema tütrel oli tugev usk ja ennastohverdav vaim. Lapsevanemad võivad tänapäeval oma lastele samasugust eeskuju anda.

11:40. Kui kiidame kedagi, kes teenib Jehoovat innuka vaimuga, siis julgustab see teda edasi pingutama.

13:8. Et oma lapsi hästi õpetada, peaksid vanemad paluma Jehoovalt juhatust ja järgima tema juhendeid (2. Timoteosele 3:16).

14:16, 17; 16:16. Teisele inimesele surve avaldamine oma nutmise ja näägutamisega võib head suhted rikkuda (Õpetussõnad 19:13; 21:19).

IISRAELLASTE SÜÜTEOD

(Kohtumõistjate 17:1–21:25)

Kohtumõistjate raamatu viimases osas on kaks silmapaistvat lugu. Esimene räägib Miika-nimelisest mehest, kes seab oma majas üles ebajumalakuju ja palkab tööle leviidi, et see teda preestrina teeniks. Pärast Laisi (Lesemi) linna hävitamist ehitavad daanlased sellele kohale uue linna ja nimetavad selle Daaniks. Miika ebajumalakuju ja tema preestri abil seavad nad Daanis sisse teistsuguse jumalateenimise. Ilmselt vallutatakse Lais enne Joosua surma (Joosua 19:47).

Teine sündmus toimub üsna pea pärast Joosua surma. Benjaminlastele kuuluva Gibea linna mõnede elanike grupiviisiline seksuaalkuritegu viib selleni, et peaaegu terve Benjamini suguharu hävib – ellu jääb vaid 600 meest. Ent tänu praktilistele korraldustele leiavad nad omale abikaasad ja Taaveti valitsusajaks oli Benjamini suguharus juba ligi 60 000 sõjameest (1. Ajaraamat 7:6–11).

Vastused piiblilistele küsimustele:

17:6; 21:25 – Kas see tekitas korralagedust, kui „igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli”? Mitte tingimata, sest Jehoova oli korraldanud oma rahva juhtimise hästi. Ta õpetas oma teenijaid Seaduse ja preesterkonna kaudu. Uurimi ja Tummimi abil võis ülempreester teada saada Jumala otsuse mõnes tähtsas küsimuses (2. Moosese 28:30). Igas linnas olid vanemad, kes oskasid mõistlikku nõu anda. Kui iisraellane kõiki neid võimalusi kasutas, sai ta südametunnistus head juhatust. Kui ta vastavalt eeltoodud juhtnööridele tegi, „mis tema enese silmis õige oli”, oli tulemus hea. Kui inimene aga eiras Seadust ja otsustas ise, kuidas käituda ja Jumalat teenida, olid tagajärjed halvad.

20:17–48 – Miks lubas Jehoova benjaminlastel teiste suguharude üle kaks korda võidu saada, kui benjaminlased väärisid tegelikult karistust? Jehoova lasi ustavatel suguharudel kõigepealt kaotust kogeda sellepärast, et ta tahtis läbi katsuda, kui otsusekindlalt nad soovivad Iisraelist kurjust välja juurida.

Õpetus meile:

19:14, 15. Sellest, et Gibea elanikud ei olnud külalislahked, ilmnes nende halb moraal. Kristlasi manitsetakse olema külalislahked (Roomlastele 12:13).

Peagi saabub vabastus

Väga varsti on käes aeg, mil Jumala Kuningriik hävitab Kristus Jeesuse juhtimisel selle hukkaläinud maailma ja toob vabastuse õiglastele ja laitmatutele inimestele (Õpetussõnad 2:21, 22; Taaniel 2:44). Siis hukkuvad kõik Jehoova vaenlased, aga need, kes teda armastavad, „on otsekui päike, kui ta tõuseb oma võimuses” (Kohtumõistjate 5:31). Olgem nende seas, kes armastavad Jehoovat, rakendades ellu seda, mida oleme õppinud Kohtumõistjate raamatust.

Üks põhitõde, mis Kohtumõistjate raamatus korduvalt esile tuleb, on järgmine: Jehoovale kuuletumise tulemuseks on rikkalikud õnnistused, sõnakuulmatuse tagajärjed on aga kohutavad (5. Moosese 11:26–28). Kui tähtis on olla südamest sõnakuulelik ja täita Jumala tahet, mille ta meile on teatavaks teinud! (Roomlastele 6:17; 1. Johannese 2:17.)

[Allmärkus]

[Kaart lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

„Jehoova laskis tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad nende riisujate käest.” (Kohtumõistjate 2:16)

KOHTUMÕISTJAD

1. Otniel (Manasse suguharu)

2. Eehud (Juuda suguharu)

3. Samgar (Juuda suguharu)

4. Baarak (Naftali suguharu)

5. Giideon (Issaskari suguharu)

6. Toola (Manasse suguharu)

7. Jair (Manasse suguharu)

8. Jefta (Gaadi suguharu)

9. Ibsan (Aaseri suguharu)

10. Eelon (Sebuloni suguharu)

11. Abdon (Efraimi suguharu)

12. Simson (Juuda suguharu)

DAAN

MANASSE

NAFTALI

AASER

SEBULON

ISSASKAR

MANASSE

GAAD

EFRAIM

DAAN

BENJAMIN

RUUBEN

JUUDA

[Pilt lk 26]

Mida sa õppisid sellest, et Baarak soovis Deboorat lahinguväljale kaasa võtta?