Raamat, mis enamikku noori ei huvita

„KUST ma võiksin teada, kas Piibel on tõesti Jumala Sõna? Lihtsalt raamatuna ei paku see mulle huvi,” märkis Beate’i-nimeline neiu.

Saksamaal, kus Beate elab, mõtleb suurem osa noori niisamuti ja seepärast ei pea nad Piibli lugemist eriti tähtsaks. Üks hiljutine uurimus näitas, et ligikaudu 1 protsent noori loeb Piiblit väga tihti, 2 protsenti tihti, 19 protsenti harva ja ligi 80 protsenti pole seda kunagi lugenud. Statistika võib olla samasugune ka teistes maades, võib-olla sealgi, kus sina elad. On selge, et Piibel on raamat, mis enamikku noori ei huvita.

Seepärast pole ka ime, et noorem generatsioon Piiblit eriti ei tunne. 2000. aasta alguses teatas ajaleht „Lausitzer Rundschau” uurimusest, millest võis näha, kui palju inimesi tunneb kümmet käsku ja juhindub neist oma elus. Üle 60-aastaste põlvkonna hulgas oli neid, kes tundsid kümmet käsku ja juhindusid neist, 67 protsenti, alla 30-aastaste hulgas oli neid vaid 28 protsenti. Tõepoolest, paljude noorte jaoks on Jumala Sõna tundmatu maa.

Mõned suhtuvad asjasse teisiti

Teisest küljest on aga maailmas miljoneid noori, kes on hakanud nägema Jumala Sõna suurt väärtust. Näiteks Alexander, kes on 19-aastane, loeb Piiblit igal hommikul enne tööleminekut. „Ma ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik oma päeva veel paremini alustada,” märgib ta. Sandra peab oma kohuseks lugeda Piiblit igal õhtul. „Sellest on saanud üks osa minu päevakavast,” selgitab ta. Ja 13-aastasel Julial on juba väljakujunenud harjumus lugeda Piiblist vähemalt üks peatükk enne magamaminekut. „See meeldib mulle tõesti väga ja ma tahan sellest harjumusest ka tulevikus kinni pidada.”

Kumb seisukoht on õige ja tark? Kas tõesti tasub Piiblit lugeda? Kas sellel on mingit väärtust ja tähtsust ka noorema generatsiooni jaoks? Mida sina arvad?