Kuidas teha oma noorusaeg edukaks

ÜHE Euroopa riigi elanikelt küsiti, mille nad kolmest valiksid, kas ilu, rikkuse või nooruse. Kõige rohkem valiti noorust. Tõepoolest, iga vanuserühma esindajad peavad teismeiga ja kahekümnendate aastate algust oma elus eriliseks ajaks. Ja igaüks tahab, et noored astuksid lapsepõlvest täisikka edukalt. Ent kuidas seda teha?

Kas Piibel võib aidata? Vastus on kahtlemata jah. Vaadelgem kahte valdkonda, kus Jumala Sõna võib aidata noori vahest isegi rohkem kui mõnda teise vanuserühma kuulujaid.

Kaaslastega läbisaamine

Aruanne „Jugend 2000” on koostatud laiaulatusliku küsitluse põhjal, kus uuriti Saksamaa rohkem kui 5000 noore hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Uurimistööst ilmneb, et kui noored veedavad vaba aega – kuulavad muusikat, teevad sporti või on niisama jõude –, on nad peaaegu alati koos teistega. Võib-olla rohkem kui mõni teine vanuserühm, eelistavad noored olla koos kaaslastega. Seepärast peitub üks nooruse edukuse saladusi teistega läbisaamises.

Kuid alati pole lihtne teiste inimestega läbi saada. Inimsuhted on valdkond, mille puhul noored mehed ja naised sageli möönavad, et nad kogevad selles raskusi. Siinkohal võib aga Piibel tõeliselt abiks olla. Jumala Sõnast võivad noored leida põhimõtteid, mis aitavad rajada teistega tasakaalukaid suhteid. Mida siis Piibel ütleb?

Üks kõige tähtsam inimsuhteid puudutav põhimõte on kuldreegel: „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile.” Inimeste kohtlemine lugupidamise, väärikuse ja lahkusega õhutab neidki suhtuma sinusse samamoodi. Lahke käitumine võib neutraliseerida õhkkonna, mis on täis hõõrumist ja pingeid. Kui sa oled tuntud selle poolest, et arvestad teistega, saavutad sa tõenäoliselt nende tähelepanu ja tunnustuse. Kellele ei meeldiks, et teised teda tunnustaks? (Matteuse 7:12.)

Piibel soovitab sul ’armastada oma ligimest nagu iseennast’. Sa peaksid iseennast armastama selles mõttes, et hoolitsed enda eest ja pead mõistlikul määral – mitte liiga palju, aga ka mitte liiga vähe – endast lugu. Miks on see kasulik? Kui sa ei pea endast lugu, võid  sa olla liiga kriitiline teiste suhtes ja see on takistuseks headele suhetele nendega. Tasakaalukas enesehinnang on aga alus, millele saab ehitada tugevad sõprussidemed. (Matteuse 22:39.)

Kui sõprus on rajatud, peavad mõlemad pooled selle tugevdamiseks pingutusi tegema. Aja investeerimine sõprusesse peaks tooma sulle rõõmu, sest „õndsam on anda kui võtta”. Üks andmise viise on andestamine, mis tähendab, et jäetakse kahe silma vahele teiste väiksemad vead ega oodata neilt täiuslikkust. Piibel ütleb: „Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele.” Tõepoolest, „niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega”. Mis aga siis, kui sõber juhib tähelepanu mõnele sinu nõrgale küljele? Kuidas sa reageeriksid? Mõtle ühele praktilisele Piibli nõuandele: „Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks”, sest „sõbra löögid on mõeldud siiralt”. Kas pole tõsi, et sõbrad mõjutavad su mõtteid, kõnet ja käitumist? Sellepärast hoiatab Piibel: „Halb seltskond rikub head kombed!” Teisest küljest aga, „kes tarkadega läbi käib, saab targaks”. (Apostlite teod 20:35; Filiplastele 4:5; Roomlastele 12:17, 18; Koguja 7:9; Õpetussõnad 13:20; 27:6; 1. Korintlastele 15:33, EP 97.)

Marco sõnad peegeldavad paljude noorte arvamust, kui ta ütleb: „Piibli põhimõtted on teistega läbisaamisel suureks abiks. Mõned inimesed, keda ma tunnen, elavad lihtsalt iseendale ja sellele, mida nad võivad elult saada. Piibel õpetab aga meid mõtlema mitte niivõrd enda peale, vaid teistele. Minu arvates on see parimaks aluseks headele inimsuhetele.”

See, mida Marco-taolised noored Piiblist õpivad, aitab neid mitte ainult nooruses, vaid ka tulevikus. Ja seoses tulevikuga jõuame veel ühe valdkonnani, milles Piibel võib pakkuda erilist abi nooremale põlvkonnale.

Mure tuleviku pärast

Paljud noored on teadmishimulised. Vahest isegi rohkem kui teistes vanuserühmades tahetakse noorte hulgas teada, mis toimub ümberringi ja miks. Ning Piibel selgitab, paremini kui ükski teine raamat, miks on maailmas just sellised olukorrad ja mida oodata tulevikult. See on see, mida noorem generatsioon ihkab teada. Kuidas me võime selles nii kindlad olla?

Kuigi üldiselt usutakse, et noored elavad vaid käesolevale hetkele, annavad mõned küsitlused asjast veidi teistsuguse pildi. Need näitavad, et noored panevad sageli hoolega tähele, mis nende ümber toimub, ja nad teevad selle põhjal järeldusi, milline võiks elu tulevikus olla. Seda tõendab see, et 3 noort 4-st mõtleb „tihti” või „väga tihti” tulevikule. Olgugi et noored on üldiselt optimistlikud, vaatab enamik neist tulevikku veidi mureliku pilguga.

 Miks mureliku? Paljudel tulevasest täiskasvanute põlvkonnast on juba praegu probleeme kuritegevuse, vägivalla ja narkootikumide tarvitamisega. Noored on mures, kuidas leida püsivat tööpaika selles väga konkurentsitihedas ühiskonnas. Nad tunnevad, et neile avaldatakse survet saada häid hindeid koolis või olla edukad töökohal. Üks 17-aastane kurtis: „Me elame ühiskonnas, mida iseloomustab halastamatu olelusvõitlus. Igaüks püüab oma tahet läbi suruda. Sa pead alati tõestama, mida sa suudad teha, ja see ajab mind närvi.” Üks 22-aastane noor ütles: „Edukad löövad elus läbi ja nad elavad muretult. Ebaõnnestujad, kes ühel või teisel põhjusel nendega sammu ei suuda pidada, jäävad lihtsalt maha.” Miks on elu nii konkurentsitihe? Kas see jääb alati nii?

Realistlik selgitus

Kui noored vaatavad ühiskonnale jahmunud ja äreva pilguga, on nad teadlikult või teadmata nõus Piibliga. Jumala Sõna näitab, et see „ühiskond, mida iseloomustab halastamatu olelusvõitlus”, on praeguse aja märk.  Apostel Paulus kirjutas meie päevadest oma kirjas noorele mehele Timoteosele: „Tuleb raskeid aegu.” Miks raskeid? Sest, nagu Paulus kirjutas, inimesed on siis „enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, ... tänamatud, õelad, ... toored”. Kas pole see täpne iseloomustus selle kohta, kuidas paljud inimesed tänapäeval käituvad? (2. Timoteosele 3:1–3.)

Piibel ütleb, et need rasked ajad saabuvad „viimseil päevil”, enne kui üks suur muudatus tabab tervet inimühiskonda. See muudatus puudutab igaüht, nii noort kui vana. Mis muudatus see on? Taevane valitsus võtab peagi üle inimtegevuse juhtimise ja selle valitsuse alamad tunnevad kõikjal „rõõmu suurest rahust”. „Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” Mure ja ärevustunded kaovad minevikku. (Laul 37:11, 29.)

Üksnes Piibel pakub usaldusväärset pilti tulevikust. Kui noor teab, mida lähematel aastatel oodata, võib ta teha sündmusteks ettevalmistusi ning tunda kindlustunnet ja suuremat kontrolli oma elu üle. See tunne vähendab stressi ja ärevust. Niimoodi pööratakse Piiblis tähelepanu noorema generatsiooni erivajadusele mõista ümbritsevat ja teada, mida tulevik toob.

Edukas noorus

Mille järgi mõõta nooruse edukust? Kõrgema hariduse, materiaalse vara ja suure sõpruskonna järgi? Paljud võivad nii arvata. Teismeiga ja 20-ndate eluaastate algus peaksid andma inimesele hea stardi hilisemaks eluks. Teisisõnu, edukas noorus võib näidata, mis kedagi elus ees ootab.

Nagu oleme näinud, võib Piibel aidata noortel oma noorusaastaid edukaks muuta. Paljud noored on seda oma elus juba kogenud. Nad loevad iga päev Jumala Sõna ja rakendavad õpitut ellu. (Vaata „Nõuanne noorelt Jehoova teenijalt”, lk 6.) Piibel on tõesti raamat tänapäeva noortele, sest see võib aidata neil olla „täielik ja kõigele heale tööle valmistunud” (2. Timoteosele 3:16, 17).

[Väljavõte lk 5]

Üks nooruse edukuse saladusi peitub teistega läbisaamises

[Väljavõte lk 6]

Vahest isegi rohkem kui teistes vanuserühmades tahetakse noorte hulgas teada, mis toimub ümberringi ja miks

[Kast lk 6, 7]

Nõuanne noorelt Jehoova teenijalt

Alexander on 19-aastane. Ta on üles kasvanud Jehoova tunnistajate peres ja ta on hea meelega pühendunud kogu südamest oma usule. Kuid alati pole see niimoodi olnud. Alexander selgitab:

„Uskuge või mitte, aga ma olin Jehoova tunnistajate hulgas ristimata noor rohkem kui seitse aastat. Selle aja jooksul kummardasin ma Jumalat pooliku südamega, see oli üksnes rutiinne tegevus. Arvan, et mul lihtsalt ei jätkunud julgust end ausa pilguga vaadata.”

Siis Alexanderi suhtumine muutus. Ta jätkab:

„Mu vanemad ja sõbrad kogudusest innustasid mind lugema Piiblit iga päev, et võiksin isiklikult Jehoovat tundma õppida. Lõpuks otsustasingi seda proovida. Vähendasin aega, mis mul kulus teleri vaatamiseks, ja tegin Piibli lugemisest oma igahommikuse harjumuse. Lõpuks hakkasin mõistma, mis raamat Piibel üldse on. Taipasin, kuidas see võib minu isiksust kujundada. Ja mis kõige tähtsam, ma sain aru, et Jehoova tahab, et ma teda tundma õpiksin. Kui ma selle kord südamesse olin võtnud, hakkasid minu ja tema vahelised suhted süvenema ning paranesid ka sõprussuhted koguduseliikmetega. Kui palju on küll Piibel mu elu muutnud! Soovitan igal noorel Jehoova teenijal lugeda Piiblit iga päev.”

Kogu maailmas on miljoneid noori, kes Jehoova tunnistajatega läbi käivad. Kas oled sinagi nende hulgas? Kas tahaksid korrapärasest Piibli lugemisest kasu saada? Miks mitte järgida Alexanderi eeskuju? Vähenda vähem tähtsatele tegevustele kuluvat aega ja tee Piibli lugemisest oma igapäevane harjumus. Sellest on sulle kindlasti kasu.