Aabraham – usu eeskuju

„[Aabrahamist sai] kõikide isa, kes usuvad.” (ROOMLASTELE 4:11)

1., 2. a) Mis meenub tõelistele kristlastele seoses Aabrahamiga? b) Miks nimetatakse Aabrahami „kõikide isaks, kes usuvad”?

TA OLI ühe vägeva rahva esiisa, prohvet, ärimees ja juht. Ent tänapäeva kristlastele meenub temaga seoses ennekõike üks omadus, mille tõttu Jehoova Jumal hakkas teda enda sõbraks pidama – tema vankumatu usk (Jesaja 41:8; Jakoobuse 2:23). Seda meest, Aabrahami, nimetab Piibel „kõikide isaks, kes usuvad” (Roomlastele 4:11).

² Kas ei olnud juba enne Aabrahami inimesi, kes ilmutasid usku, näiteks Aabel, Eenok ja Noa? Oli küll, kuid just Aabrahamiga tehti leping, mille kaudu õnnistatakse kõiki maailma rahvaid (1. Moosese 22:18). Ta sai seega piltlikuks isaks kõigile, kes ilmutavad usku tõotatud Seemnesse (Galaatlastele 3:8, 9). Ja teatud mõttes võib Aabrahami nimetada meie isaks ka sel põhjusel, et tema usk väärib jäljendamist. Kogu tema elu võib pidada üheks suureks usuväljenduseks, sest talle sai osaks hulgaliselt katsumusi. Jah, juba kaua enne seda, kui Aabraham kohtas oma elu suurimat usukatset – milleks oli korraldus tuua tapaohvriks oma poeg Iisak –, tõestas ta enda usku paljudes väiksemates katsumustes (1. Moosese 22:1, 2). Uurigem mõningaid neist varasematest usukatsetest ning vaadelgem, mida meie tänapäeval nendest õppida võime.

Käsk lahkuda Uurist

3. Mida räägib Piibel Aabrami tausta kohta?

³ Esimest korda mainib Piibel Aabramit (keda hiljem tunti Aabrahamina) kirjakohas 1. Moosese 11:26, kus öeldakse: „Kui Terah oli elanud seitsekümmend aastat, siis sündisid temale Aabram, Naahor ja Haaran.” Aabram oli jumalakartliku Seemi järeltulijate hulgast (1. Moosese 11:10–24). Nagu näitab 1. Moosese 11:31, elas Aabram oma perega jõukas „Kaldea Uuris” – linnas, mis paiknes kunagi Eufrati jõe idakaldal. * Ta ei kasvanud üles mitte telkides elava rändrahva liikmena, vaid linnaelanikuna paigas, mis võimaldas nautida mitmesuguseid mugavusi. Uuri turgudelt sai osta välismaist kaupa ning linnatänavaid ääristasid 14-toalised valgekslubjatud elumajad, kus oli sisseehitatud veevärk.

4. a) Miks ei olnud Uuris lihtne olla tõelise Jumala kummardaja? b) Kuidas hakkas Aabram uskuma Jehoovasse?

⁴ Uur pakkus küll materiaalseid hüvesid, ent osutus tõsiseks proovikiviks neile, kes tahtsid teenida tõelist Jumalat. See linn oli läbi imbunud ebajumalakummardamisest ja ebausust. Sealne silmapaistvaim ehitis oli kuujumal Nanna auks püstitatud kõrge astmiktorn (tsikuraat). Tõenäoliselt avaldati ka Aabramile tugevat survet, et ta võtaks osa sellest tülgastavast ebajumalakummardamisest, kusjuures taolist survet võisid avaldada koguni mõned ta sugulased. Mõningate juudi pärimuste kohaselt valmistas ka Aabrami isa Terah ebajumalaid (Joosua 24:2, 14, 15). Kuidas asi ka polnud, igal juhul ei tegelenud Aabram väärusuga. Tema eakas esiisa Seem elas veel ning jagas kindlasti oma teadmisi tõelisest Jumalast. Tulemuseks oli see, et Aabram uskus Jehoovasse, mitte Nannasse (Galaatlastele 3:6).

 Usuproov

5. Millise korralduse ja tõotuse andis Jumal Aabramile, kui see oli veel Uuris?

⁵ Aabrami usk pidi läbi katsutama. Jumal ilmutas ennast talle ja andis korralduse: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!” (1. Moosese 12:1–3; Apostlite teod 7:2, 3).

6. Miks nõudis Uurist lahkumine Aabramilt väga tugevat usku?

⁶ Aabram oli vana ja lastetu. Kuidas võiks ta saada „suureks rahvaks”? Ja kus täpselt asus see maa, kuhu ta minema pidi? Jumal seda tol korral ei öelnud. Seetõttu nõudis Uurist lahkumine ja sealsetest mugavustest loobumine Aabramilt väga tugevat usku. Raamat „Perekond, armastus ja Piibel” („Family, Love and the Bible”) märgib muistsete aegade kohta: „Rängim karistus, mis võidi määrata suguvõsa liikmele, kes oli toime pannud raske kuriteo, oli tema väljasaatmine, ilmajätmine tema „kohast” suguvõsas. ... Seega, kui Aabraham Jumala kutset järgides lahkus mitte üksnes oma maalt, vaid ka suguseltsist, näitas ta üles erakordset sõnakuulelikkust ja usaldust Jumala vastu.”

7. Milliseid samalaadseid katsumusi, kui oli Aabramil, võivad kogeda nüüdisaja kristlased?

⁷ Tänapäeva kristlased võivad kohata samalaadseid katsumusi. Sarnaselt Aabramiga  võidakse ka meile avaldada survet seada materiaalsed huvid teokraatlikest asjadest ettepoole (1. Johannese 2:16). Meile võivad vastu seista uskmatud perekonnaliikmed, sealhulgas kogudusest eemaldatud sugulased, kes ehk püüavad meid meelitada valesse seltskonda (Matteuse 10:34–36; 1. Korintlastele 5:11–13; 15:33). Ent Aabram on meile hea eeskuju. Ta seadis sõpruse Jehoovaga kõigest, isegi sugulussidemetest ettepoole. Ta ei teadnud täpselt, kuidas, millal või kus Jumala tõotused täituvad. Sellegipoolest oli ta valmis rajama oma elu neile tõotustele. Kuidas see küll julgustab meidki seadma Kuningriigi huvid oma elus esikohale! (Matteuse 6:33.)

8. Millist mõju avaldas Aabrami usk tema lähimatele pereliikmetele ning mida võivad kristlased sellest õppida?

⁸ Kuidas oli lugu Aabrami lähimate pereliikmetega? Tõenäoliselt avaldas Aabrami usk ja veendumus neile tugevat mõju, sest nii tema naine Saarai kui ka orvuks jäänud vennapoeg Lott olid valmis Jumala käsule kuuletuma ja Uurist lahkuma. Aabrami vend Naahor ja osa tema järeltulijaid lahkusid Uurist hiljem ning asusid elama Haaranisse, kus nad kummardasid Jehoovat (1. Moosese 24:1–4, 10, 31; 27:43; 29:4, 5). Isegi Aabrami isa Terah oli nõus koos oma pojaga lahkuma! Kuna Terah oli perekonna pea, siis märgib Piibel, et tema oli see, kes võttis ette rännaku Kaananisse (1. Moosese 11:31). Ehk saadab meidki mõningane edu, kui anname taktitundeliselt tunnistust oma sugulastele.

9. Milliseid ettevalmistusi pidi Aabram reisiks tegema ja miks võis see tuua talle majanduslikku kahju?

⁹ Enne teeleminekut oli Aabramil palju teha. Ta pidi maha müüma oma kinnis- ja  vallasvara ning ostma telke, kaameleid, toitu ja muud vajalikku varustust. Kuna Aabram pidi seda kiiresti tegema, võis ta kannatada majanduslikku kahju, kuid ta kuuletus Jehoovale rõõmuga. Kui meeldejääv päev võis see küll olla, kui ettevalmistused olid tehtud ning Aabrami karavan seisis väljaspool Uuri müüre, valmis alustama reisi! Järgides Eufrati jõe käänakut, liikus karavan loodesse. Pärast nädalatepikkust rännakut, kui seljataga oli umbes tuhat kilomeetrit, jõuti Mesopotaamia põhjaosas paiknevasse linna nimega Haaran, mis oli üks karavanide peamisi peatuspaikasid.

10., 11. a) Mis põhjusel võis Aabram jääda mõneks ajaks Haaranisse? b) Mis võib julgustada kristlasi, kes hoolitsevad oma eakate vanemate eest?

¹⁰ Aabram jäi Haaranisse, arvestades ilmselt oma eaka isa Terahiga (3. Moosese 19:32). Samuti on paljudel kristlastel vaja hoolitseda oma eakate või haigete vanemate eest ning mõned peavad oma elus koguni muudatusi tegema, et seda kohustust täita. Need kristlased võivad olla kindlad, et nende armastusest toodud ohvrid on ’meelepärased Jumala ees’ (1. Timoteosele 5:4).

¹¹ Aeg möödus. „Terahi elupäevi oli kakssada viis aastat, ja Terah suri Haaranis.” Aabram oli kindlasti kurb tema surma tõttu, ent kui leinaaeg läbi sai, lahkus ta viivitamatult. „Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist väljus. Ja Aabram võttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele Kaananimaa poole” (1. Moosese 11:32; 12:4, 5).

12. Mida tegi Aabram Haaranis olles?

¹² Huvitav on tähele panna, et Haaranis jõudis Aabram ’soetada varanduse’. Kuigi ta oli Uurist lahkudes loobunud materiaalsetest hüvedest, väljus ta Haaranist jõuka mehena. Kahtlemata oli see nõnda tänu Jumala õnnistusele (Koguja 5:18). Ehkki Jumal ei tõota rikkust kõigile oma nüüdisaegsetele teenijatele, peab ta ustavalt kinni oma tõotusest hoolitseda nende inimeste vajaduste eest, kes Kuningriigi pärast jätavad maha oma kodu, vennad või õed (Markuse 10:29, 30). Lisaks sellele Aabram ’hankis hingelisi’ ehk hulgaliselt teenijaid. Jeruusalemma Targum ja kaldea parafraasid ütlevad, et Aabram ’võitis juurde proselüüte’ (1. Moosese 18:19). Kas ajendab usk sindki rääkima oma naabrite, töökaaslaste ja koolikaaslastega? Selle asemel et end uues kohas mugavalt sisse seada ja unustada Jumala käsk, oli Aabram kasutanud oma aega Haaranis viljakalt. Kuid nüüd sai sealoleku aeg ümber. „Ja Aabram läks, nagu Jehoova teda käskis” (1. Moosese 12:4).

Teisele poole Eufrati

13. Millal ületas Aabram Eufrati jõe ning mis oli selle sündmuse tähendus?

¹³ Taas tuli Aabramil reisile asuda. Haaranist liikus tema karavan umbes 90 kilomeetrit lääne suunas. Võimalik, et Aabram peatus Eufrati ääres kohal, kus teisel pool jõge asus muistne kaubakeskus Karkemis. See oli peamine koht, kus karavanid jõe ületasid. * Mis kuupäeval Aabrami karavan jõe ületas? Piibel näitab, et see leidis aset 430 aastat enne 1513. aasta 14. niisanit e.m.a, mil juudid väljusid Egiptusest. 2. Moosese 12:41 ütleb: „Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Jehoova väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.” (Meie kursiiv.) Seega võib järeldada, et Aabrahamiga tehtud leping jõustus 14. niisanil aastal 1943 e.m.a, mil Aabram ületas sõnakuulelikult Eufrati jõe.

14. a) Mida nägi Aabram ususilmadega? b) Mille poolest on Jumala rahvas tänapäeval paremas olukorras, kui oli Aabram?

¹⁴ Aabram oli lahkunud jõukast linnast.  Ent nüüd nägi ta vaimusilmas „kindlale alusele rajatud linna” – õiglast valitsust inimsoo üle (Heebrealastele 11:10, EP 97). Jah, isegi oma väheste teadmiste põhjal oli Aabram hakanud üldjoontes mõistma Jumala eesmärki lunastada surev inimkond. Meie tänapäeval oleme õnnistatud märksa parema arusaamisega Jumala eesmärkidest, kui seda oli Aabram (Õpetussõnad 4:18). „Linn” ehk kuningriigivalitsus, mida Aabram ootas, on nüüd reaalsus – see valitseb taevas alates aastast 1914. Kas ei peaks see teadmine ajendama meid tegutsema viisil, mis näitab meie usku ja usaldust Jehoova vastu?

Algab rändurielu Tõotatud Maal

15., 16. a) Miks nõudis altari ehitamine Jehoovale Aabramilt julgust? b) Kuidas võivad tänapäeva kristlased olla julged nagu Aabram?

¹⁵ Esimene Moosese 12:5 ja 6 märgib: „Ja nad jõudsid Kaananimaale. Ja Aabram käis maa läbi Sekemi püha paigani, Moore tammeni.” Sekem asus 50 kilomeetrit Jeruusalemmast põhja pool paiknevas viljakas orus, mida on nimetatud „püha maa paradiisiks”. Ent „kaananlased olid siis veel sellel maal”. Kuna kaananlased olid pahelise moraaliga rahvas, pidi Aabram hoolega kaitsma oma peret nende laostava mõju eest (2. Moosese 34:11–16).

¹⁶ Nüüd juba teist korda „Jehoova ilmutas ennast Aabramile ning ütles: „Sinu soole ma annan selle maa!””. Kui rõõmustav tõotus! Muidugi pidi Aabramil olema usku, et tunda rõõmu millestki, mida hakkavad nautima alles tema järglased tulevasil päevil. Aabram vastas sellega, et „ehitas sinna altari Jehoovale, kes oli ennast temale ilmutanud” (1. Moosese 12:7). Üks piibliõpetlane märgib: „Altari püstitamisega sellel maal ta justkui kinnitas  vormikohaselt, et see [maa] kuulub nüüd talle selle õiguse alusel, mille tagas talle ülesnäidatud usk.” Sellise altari ehitamine oli ka julge tegu. Kahtlemata oli see sama tüüpi altar, millist hiljem nõudis ka seaduseleping, nimelt looduslikest (tahumata) kividest ehitatud (2. Moosese 20:24, 25). See erines silmatorkavalt altaritest, mida kasutasid kaananlased. Aabram näitas end seega julgelt tõelise Jumala Jehoova kummardajana, kuigi ta teadis, et temasse võidakse suhtuda pahatahtlikult ning et võidakse isegi ohustada tema elu. Kuidas on lugu meiega tänapäeval? Kas mõned meist – eriti noored – eelistavad varjata naabrite ja koolikaaslaste eest seda, et kummardame Jehoovat? Ajendagu Aabrami julge eeskuju meid kõiki tundma uhkust selle üle, et oleme Jehoova teenijad!

17. Millest võib järeldada, et Aabram kuulutas Jumala nime, ning mida see tänapäeva kristlastele meelde tuletab?

¹⁷ Kuhu iganes Aabram ka ei läinud, alati oli Jehoova kummardamine tema jaoks esikohal. „Sealt ta liikus edasi mäestikku Peetelist hommiku poole ja lõi oma telgi üles, nõnda et Peetel jäi õhtu ja Ai hommiku poole; ja ta ehitas sinna altari Jehoovale ning hüüdis appi Jehoova nime” (1. Moosese 12:8). Heebreakeelne fraas, mis on tõlgitud vastega ’hüüdma appi nime’, tähendab ka ’kuulutama nime’. Kindlasti kuulutas Aabram julgelt Jehoova nime oma kaananlastest naabritele (1. Moosese 14:22–24). See tuletab meile meelde meie kohustust ’tunnistada [„avalikult”, UM] tema nime’ nii suurel määral, kui see meil on võimalik (Heebrealastele 13:15; Roomlastele 10:10).

18. Millised olid Aabrami suhted Kaanani elanikega?

¹⁸ Aabram ei jäänud ühtegi peatuspaika väga kauaks. „Ja Aabram läks teele, rändas üha ja siirdus Lõunamaale” – poolkuiva ala poole, mis jääb Juuda mägedest lõunasse (1. Moosese 12:9). Olles pidevalt liikvel ja näidates endid Jehoova kummardajatena igas uues kohas, tunnistasid Aabram ja ta pere „endid olevat võõrad ja majalised maa peal” (Heebrealastele 11:13). Kogu selle aja hoidusid nad saamast liiga lähedaseks oma paganlike naabritega. Tänapäeva kristlased ei tohi samuti ’olla maailmast’ (Johannese 17:16). Kuigi me oleme oma naabrite ja töökaaslaste vastu lahked ja lugupidavad, hoidume käitumisest, mis peegeldab selle Jumalast võõrdunud maailma vaimu (Efeslastele 2:2, 3).

19. a) Miks võib arvata, et rändurielu ei olnud kerge ei Aabramile ega Saaraile? b) Millised katsumused ootasid Aabramit veel ees?

¹⁹ Tasub pidada meeles, et rändurielu karmide tingimustega harjumine ei olnud kindlasti mitte kerge ei Aabramile ega Saaraile. Nad sõid oma karja saadusi, selle asemel et osta toitu Uuri hästivarustatud turgudelt; nad elasid telkides, mitte mugavas majas (Heebrealastele 11:9). Aabrami päevad olid täis tegevust, tal oli palju tööd seoses oma karjade ning teenijatega. Saarai korraldada jäid tolles kultuuris traditsioonilised naistetööd: taina sõtkumine, leivaküpsetamine, villaketramine, riiete õmblemine (1. Moosese 18:6, 7; 2. Kuningate 23:7; Õpetussõnad 31:19; Hesekiel 13:18). Ja ees olid uued katsumused. Peatselt sattusid Aabram ja ta pere lausa eluohtlikku olukorda! Kas jätkus Aabramil usku, et järgmise katselepaneva olukorraga toime tulla?

[Allmärkused]

Kas panid tähele?

• Miks nimetatakse Aabramit „kõikide isaks, kes usuvad”?

• Miks oli Aabramil vaja usku, et lahkuda Kaldea Uurist?

• Kuidas näitas Aabram, et ta seadis Jehoova kummardamise esikohale?

[Küsimused]

[Kaart lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

AABRAMI RÄNNAK

Uur

Haaran

Karkemis

KAANAN

Suur meri

[Allikaviide]

Based on a map copyrighted by Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. and Survey of Israel

[Pilt lk 15]

Aabramil oli vaja usku, et jätta maha mugavused, mida pakkus elu Uuris

[Pilt lk 18]

Telkides elades Aabram ja ta pere „tunnistasid endid olevat võõrad ja majalised maa peal”