Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Rõõmustagem Jehoova tundmise üle

Rõõmustagem Jehoova tundmise üle

Rõõmustagem Jehoova tundmise üle

„Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad!” (LUUKA 11:28, EP 97)

1. Millal hakkas Jehoova inimestega suhtlema?

JEHOOVA armastab inimesi ja ta on väga huvitatud nende heaolust. Seega pole üllatav, et ta inimestega suhtleb. See suhtlemine algas Eedeni aias. Vastavalt kirjakohale 1. Moosese 3:8 Aadam ja Eeva „kuulsid Jehoova Jumala häält ..., kui päev viluks läks”. Mõnede arvates näitab see, et Jehooval oli tol ajal tavaks kõnelda Aadamaga ning et võib-olla tegi ta seda isegi iga päev. Olgu sellega kuidas oli, kuid Piiblist selgub, et Jumal ei võtnud aega mitte ainult selleks, et anda esimesele inimesele käske. Ta andis inimesele teada ka seda, mida too vajas oma kohustuste täitmiseks (1. Moosese 1:28–30).

2. Kuidas lõikas esimene inimpaar end ära Jehoova juhatusest ning milline oli tagajärg?

2 Jehoova andis Aadamale ja Eevale elu ning õiguse valitseda loomade ja kogu maa üle. Oli vaid üks keeld: nad ei tohtinud süüa hea ja kurja tundmise puust. Saatana mõjutusel ei kuuletunud Aadam ja Eeva Jumala käsule (1. Moosese 2:16, 17; 3:1–6). Nad suvatsesid tegutseda sõltumatult, otsustades ise, mis on õige ja mis vale. Nii tehes lõikasid nad end rumalalt ära oma armastava Looja juhatusest. Tagajärjed olid nii neile kui ka nende veel sündimata järglastele katastroofilised. Aadam ja Eeva vananesid ning surid lõpuks ilma ülestõusmislootuseta. Nende järeltulijad pärisid patu ja selle tagajärje – surma (Roomlastele 5:12).

3. Miks Jehoova suhtles Kainiga ning kuidas Kain sellele vastas?

3 Hoolimata Eedenis toimunud mässust jätkas Jehoova suhtlemist inimestega, kelle Looja ta on. Kain, Aadama ja Eeva esmasündinud poeg, oli patule alla jäämas. Jehoova hoiatas Kaini, et too on sattumas raskustesse, ning andis talle nõu ’teha head’. Kain ei võtnud seda armastavat nõuannet vastu ning tappis oma venna (1. Moosese 4:3–8). Kolm esimest inimest põlgasid seega oma elu andja selget juhatust. Nad põlgasid ära Jumala, kes õpetab oma rahvale seda, mis on kasulik (Jesaja 48:17). Kui suurt meelehärmi võis see küll Jehoovale valmistada!

Jehoova ilmutab end vanaaja meestele

4. Milles oli Jehoova kindel seoses Aadama järeltulijatega ning millise lootusesõnumi ta seetõttu andis?

4 Ehkki Jehooval oli täielik õigus inimestega suhtlemine lõpetada, ei teinud ta seda. Ta oli kindel, et mõned Aadama järeltulijad toimivad targalt Tema juhatuse järgi. Näiteks kui Jehoova kuulutas kohtuotsust Aadamale ja Eevale, ennustas ta „seemne” tulekut, kes pidi seisma vastu Maole ehk Kurat-Saatanale. Lõpuks pidi Saatana pea surmavalt purustatama (1. Moosese 3:15). See prohvetiennustus oli rõõmus lootusesõnum neile, ’kes Jumala sõna kuulsid ja seda järgisid’ (Luuka 11:28, EP 97).

5., 6. Mil viisil suhtles Jehoova oma rahvaga enne meie ajaarvamise esimest sajandit ning kuidas see rahvale kasuks tuli?

5 Jehoova rääkis oma tahtest ustavatele vanaaja patriarhidele, nagu Noale, Aabrahamile, Iisakile, Jaakobile ja Iiobile (1. Moosese 6:13; 2. Moosese 33:1; Iiob 38:1–3). Hiljem andis ta iisraellastele Moosese kaudu terve seaduste kogu. Moosese Seadus tuli rahvale mitmel viisil kasuks. Selle järgi toimides oli Iisrael eraldatud kõigist teistest rahvastest kui Jumala eriline rahvas. Jehoova kinnitas iisraellastele, et kui nad kuuletuvad Seadusele, ei õnnista ta neid mitte ainult materiaalselt, vaid ka vaimselt, tehes neist preestrite kuningriigi, püha rahva. Seaduses olid isegi toitumisjuhised ja sanitaarnormid, mis aitasid hoida tervist. Ent Jehoova hoiatas ka sõnakuulmatuse kurbade tagajärgede eest (2. Moosese 19:5, 6; 5. Moosese 28:1–68).

6 Aja jooksul lisati ka teisi inspireeritud raamatuid Piibli kaanonisse. Ajaloolistes ülestähendustes jutustatakse, kuidas Jehoova tegeles rahvastega. Poeetilised raamatud kirjeldavad kaunilt tema omadusi. Prohvetlikud raamatud ennustavad, kuidas täitub Jehoova tahe tulevikus. Vanaaja ustavad mehed uurisid hoolikalt inspireeritud kirjutisi ja rakendasid neid ka ellu. Üks neist kirjutas: „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” (Laul 119:105). Jehoova haris ja valgustas neid, kes olid valmis teda kuulama.

Valgus muutub eredamaks

7. Jeesus tegi küll imesid, kuid kellena teda eelkõige tunti ning miks?

7 Meie ajaarvamise alguseks olid juudi usurühmitused lisanud Seadusele rahvapärimusi. Seadust väänati ning selle asemel et olla valguse allikaks, muutus see nende pärimuste tõttu hoopis koormaks (Matteuse 23:2–4). Ent aastal 29 m.a.j ilmus Jeesus kui Messias. Tema ülesandeks polnud mitte ainult inimeste eest surra, vaid ka ’tõele tunnistust anda’. Ehkki ta tegi imesid, tunti teda eelkõige õpetajana. Tema õpetus säras otsekui valgus läbi vaimse pimeduse, mis varjutas inimeste meeli. Jeesus ütles enda kohta tabavalt: „Mina olen maailma valgus” (Johannese 8:12; 11:28; 18:37).

8. Millised inspireeritud raamatud kirjutati meie ajaarvamise esimesel sajandil ning kuidas tulid need algkristlastele kasuks?

8 Hiljem lisandusid Piiblisse evangeeliumid ehk neli kirjapandud jutustust Jeesuse elust ning Apostlite tegude raamat, mis annab ajaloolise ülevaate kristluse levikust pärast Jeesuse surma. Sinna lisati veel Jeesuse jüngrite kirjutatud inspireeritud kirjad ja ka prohvetlik Ilmutusraamat. Need kirjutised moodustasid koos Heebrea Kirjadega täieliku Piibli kaanoni. Selle inspireeritud raamatute kogumiku abil võivad kristlased „mõista koos kõigi pühadega, mis on [tõe] laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus” (UM) (Efeslastele 3:14–18). Neil võib olla „Kristuse meel” (1. Korintlastele 2:16). Siiski ei mõistnud need algkristlased täielikult Jehoova eesmärkide kõiki üksikasju. Apostel Paulus kirjutas oma kaasusklikele: „Nüüd me näeme nagu peeglis [„metallpeeglis”, UM] tuhmi kujutist” (1. Korintlastele 13:12). Sellisest peeglist olid näha kujutise piirjooned, mitte kõik üksikasjad. Täielikum arusaamine Jumala Sõnast pidi tulema hiljem.

9. Millist valgustust on saadud „viimsetel päevadel”?

9 Me elame praegu ajaperioodil, mida nimetatakse „viimseteks päevadeks”. Need on „rasked ajad” (2. Timoteosele 3:1). Prohvet Taaniel ennustas, et sel ajal „arusaamine kasvab” (Taaniel 12:4). Seega on Jehoova, Suur Suhtleja, aidanud ausa südamega inimestel oma Sõna mõista. Paljud inimesed saavad nüüd aru, et Jeesus Kristus seati nähtamatus taevas troonile aastal 1914. Nad ka teavad, et varsti teeb ta kogu kurjusele lõpu ning muudab maa ülemaailmseks paradiisiks. Seda tähtsat osa Kuningriigi heast sõnumist kuulutatakse praegu kogu maailmas (Matteuse 24:14).

10. Kuidas on inimesed sajandite vältel Jehoova juhatusse suhtunud?

10 Tõepoolest, kogu ajaloo jooksul on Jehoova rääkinud maa peal elavatele inimestele oma tahtest ja eesmärgist. Piibli ülestähenduses kirjeldatakse paljusid inimesi, kes jumalikku tarkust kuulasid, seda ellu rakendasid ning seeläbi õnnistusi kogesid. Seal räägitakse ka teistest inimestest, kes hülgasid Jumala armastava juhatuse ning järgisid Aadama ja Eeva hävinguteed. Jeesus kirjeldas seda olukorda piltlikult, kui ta rääkis kahest sümboolsest teest. Üks neist viib hävingusse. See on avar ja lai ning sellel käivad need paljud, kes hülgavad Jumala Sõna. Teine tee viib igavesse ellu. See on küll ahtake, kuid see on nende väheste tee, kes peavad Piiblit Jumala Sõnaks ja elavad sellega kooskõlas (Matteuse 7:13, 14).

Olgem tänulikud selle eest, mis meil on

11. Mida tõendab see, et me tunneme ja usume Piiblit?

11 Kas ka sina oled nende hulgas, kes on valinud elutee? Kui nii, siis tahad sa kindlasti sel teel käimist jätkata. Kuidas seda teha? Mõtiskle korrapäraselt ja tänumeelselt õnnistuste üle, mida Piibli tõdede tundmine on sulle toonud. Ainuüksi tõsiasi, et sa oled heale sõnumile positiivset vastukaja osutanud, on tõend Jumala õnnistusest. Jeesus viitas sellele, kui ta palvetas oma Isa poole järgmiste sõnadega: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Matteuse 11:25). Jeesuse õpetust mõistsid kalamehed ja maksukogujad, kuid seda ei mõistnud kõrgelt haritud usujuhid. Jeesus ütles veel: „Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud” (Johannese 6:44). Kui sa oled õppinud Piiblit tundma ning usud ja järgid selle õpetusi, tõendab see, et Jehoova on sind enda juurde tõmmanud. See on põhjus rõõmustamiseks.

12. Kuidas annab Piibel valgust?

12 Jumala Sõna sisaldab vabastavaid tõdesid ning annab valgust. Need, kes elavad Piibli järgi, on vabad kahtlustest, valeõpetustest ja teadmatusest, mis valdab miljoneid inimesi. Kui me näiteks teame tõde hinge kohta, siis oleme vabad hirmust, et surnud võivad meile halba teha või et meie surnud lähedastel tuleb taluda kannatusi (Hesekiel 18:4). Kurjade inglite kohta tõe teadmine aitab meil hoiduda spiritismist. Ülestõusmisõpetus pakub lohutust neile, kes on kaotanud surma tõttu mõne lähedase (Johannese 11:25). Piibli ennustused näitavad, kus me ajavoolus asume, ning kinnitavad meie usku Jumala tulevikutõotustesse. Samuti tugevdavad need meie igavese elu lootust.

13. Kuidas toob Jumala Sõna järgimine meile füüsilises mõttes kasu?

13 Piiblis leiduvad Jumala põhimõtted õpetavad meid elama viisil, mis toob kasu ka füüsilises mõttes. Me näiteks õpime hoiduma keha rüvetavatest harjumustest – tubaka ja muude narkootikumide väärtarvitamisest. Me väldime alkoholi liigtarvitamist (2. Korintlastele 7:1). Jumala moraaliseadustest kinnipidamine kaitseb sugulisel teel levivate haiguste eest (1. Korintlastele 6:18). Järgides Jumala nõuannet hoiduda rahaarmastusest, ei kaota me oma meelerahu, nagu on juhtunud paljudega, kes on taotlenud rikkust (1. Timoteosele 6:10). Millist füüsilist kasu oled sina saanud Jumala Sõna järgimisest?

14. Millist mõju avaldab meie elule püha vaim?

14 Kui me elame Jumala Sõna järgi, siis saame Jehoova püha vaimu. Me arendame Kristuse sarnast isiksust, mida iseloomustavad sellised meeldivad omadused kui halastus ja kaastunne (Efeslastele 4:24, 32, UM). Jumala vaim arendab meis ka vaimu vilju: armastust, rõõmu, rahu, pikka meelt, lahkust, headust, ustavust, tasadust ja enesevalitsust (Galaatlastele 5:22, 23, EP 97). Need omadused aitavad rajada teiste inimestega, kaasa arvatud oma pereliikmetega, õnnelikke ja mõttekaid suhteid. Me saame sisemist jõudu, mis aitab raskustele julgelt vastu minna. Kas sina tajud, kuidas püha vaim on sinu elu paremuse poole suunanud?

15. Kuidas toob meile kasu see, kui elame kooskõlas Jehoova tahtega?

15 Kui elame kooskõlas Jehoova tahtega, siis meie suhted temaga tugevnevad. Me veendume järjest rohkem, et ta mõistab ja armastab meid ning kogeme, et rasketel aegadel ta toetab meid (Laul 18:19). Me mõistame, et ta tõesti kuuleb meie palveid (Laul 65:3). Me hakkame usaldama tema juhatust, olles kindlad, et see toob meile kasu. Ning meil on ka imeline lootus, et omal ajal muudab Jumal oma ustavad teenijad täiuslikeks ning kingib neile igavese elu (Roomlastele 6:23). „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” kirjutas jünger Jakoobus (Jakoobuse 4:8). Kas sa oled tundnud, et kui sa oled tulnud Jehoova ligi, siis sinu suhted temaga on tugevnenud?

Võrreldamatu aare

16. Milliseid muudatusi tegid mõned esimese sajandi kristlased?

16 Paulus meenutas esimesel sajandil elanud vaimuga võitud kristlastele, et mõned neist olid kunagi olnud hoorajad, abielurikkujad, homoseksuaalid, vargad, ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad (1. Korintlastele 6:9–11). Piibli tõde pani neid suuri muudatusi tegema – nad said „puhtaks pestud”. Püüa kujutleda, milline oleks su elu ilma vabastavate tõdedeta, mida sa oled õppinud Piiblist. Kindlasti on tõde võrreldamatu aare. Kui õnnelikud me küll oleme, et Jehoova meiega suhtleb!

17. Kuidas on Jehoova tunnistajaid kristlike koosolekute kaudu vaimselt toidetud?

17 Mõtle ka õnnistustele, mida me kogeme oma paljurahvuselises vennaskonnas. „Ustav ja mõistlik sulane” annab õigel ajal vaimset toitu, mis hõlmab paljudes keeltes Piibleid, ajakirju ja teisi väljaandeid (Matteuse 24:45–47). Aastal 2000 peetud koguduse koosolekutel said paljude maade Jehoova tunnistajad ülevaate kaheksast peamisest Heebrea Kirjade raamatust. Nad arutasid mõtteid raamatust „Arutlusi Pühakirja põhjal” ja brošüürist „Piiblilised vestlusteemad”. Nad võtsid läbi umbes ühe neljandiku raamatust „Suurim inimene, kes kunagi on elanud” ning peaaegu kogu raamatu „Pane tähele Taanieli prohvetikuulutust!”. Lisaks 52-le „Vahitorni” uurimisartiklile arutleti ka 36 muud artiklit samast ajakirjast. Jehoova rahvast toideti veel 12 „Meie Kuningriigiteenistusega” ja iganädalaste avalike kõnedega erisugustel piiblilistel teemadel. Kui rohkesti vaimseid teadmisi meile küll anti!

18. Mil viisil meid kristlikus koguduses aidatakse?

18 Üle kogu maailma saame rohkem kui 91 000 koguduses koosolekute ning seltsingu kaudu toetust ja julgustust. Meid toetavad ka küpsed kaaskristlased, kes on valmis meid vaimselt aitama (Efeslastele 4:11–13). Me oleme saanud tõe tundmaõppimisest tõesti suurt kasu. On rõõm tunda ja teenida Jehoovat. Kui õiged on küll laulukirjutaja sõnad, kes kirjutas: „Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” (Laul 144:15).

Kas sa mäletad?

• Kellega suhtles Jehoova kristluse-eelsel ajal?

• Kuidas muutus vaimne valgus eredamaks esimesel sajandil ning kuidas on see muutunud eredamaks tänapäeval?

• Milliseid õnnistusi võib kogeda, kui elada kooskõlas Jehoova tundmisega?

• Miks me oleme Jumala tundmise üle rõõmsad?

[Küsimused]

[Pildid lk 8, 9]

Jehoova rääkis oma tahtest Moosesele, Noale ja Aabrahamile

[Pilt lk 9]

Jehoova on tänapäeval oma Sõnale valgust heitnud

[Pildid lk 10]

Mõtle õnnistustele, mida me kogeme oma paljurahvuselises vennaskonnas!