Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

7. UURIMISARTIKKEL

Rikasta oma piiblilugemist

Rikasta oma piiblilugemist

„Kuidas sa aru saad?” (LUUKA 10:26)

LAUL 97 Looja sõnad on tähtsaim roog

ÜLEVAADE a

1. Mis näitab, et Jeesus pidas pühakirja tähtsaks?

 JEESUS oli ülimalt oskuslik õpetaja, kes tsiteeris pühakirja tihti peast. Näiteks tegi ta seda kohe pärast ristimist ja vahetult enne oma surma. b (5. Moos. 8:3; Laul 31:5; Luuka 4:4; 23:46.) Ning kogu oma kolme ja poole aastase teenistusaja luges ta tihti pühakirja ette, tsiteeris ja selgitas seda. (Matt. 5:17, 18, 21, 22, 27, 28; Luuka 4:16–20.)

Jeesuse elust oli näha, et ta armastas pühakirja ja lasi sel end mõjutada. (Vaata 2. lõiku.)

2. Kuidas õppis Jeesus pühakirja tundma? (Vaata kaanepilti.)

2 Aastaid enne seda, kui Jeesus alustas oma teenistust, kuulis ta palju kordi, kui pühakirja ette loeti, ja luges seda ka ise. Kodus kuulis ta ilmselt, kuidas Maarja ja Joosep igapäevavestlustes pühakirjast mõtteid esile tõid. c (5. Moos. 6:6, 7.) Samuti oli Jeesus koos oma perega igal hingamispäeval sünagoogis. (Luuka 4:16.) Seal kuulas ta jumalasõna lugemist arvatavasti suure hoolega. Tänu sellele õppis ta pühakirja hästi tundma, hakkas seda armastama ja juhindus sellest oma elus. Näiteks ühel korral, kui ta kaheteistaastasena templis oli, sealsed õpetajad lausa imestasid tema arusaamisvõime ja vastuste üle. (Luuka 2:46, 47, 52.)

3. Mida me selles artiklis arutame?

3 Ka meil on võimalik piiblit tundma õppida ja seda armastama hakata, kui me seda korrapäraselt loeme. Mida aga teha, et loetust maksimumi saada? Me võime paljugi õppida sellest, mida Jeesus ütles neile, kes pühakirja hästi tundsid, sealhulgas kirjatundjatele, variseridele ja saduseridele. Need usujuhid lugesid pühakirja sageli, kuid selle õpetus ei jõudnud neile kohale. Jeesus tõi selgelt esile, millest neil vajaka jäi. Tema sõnad aitavad meil loetut paremini mõista, leida piiblist vaimseid vääriskive ning lasta selle õpetustel end vormida.

PÜÜA LOETUT MÕISTA

4. Mida me õpime tekstist Luuka 10:25–29 piiblilugemise kohta?

4 Kui me piiblit loeme, siis soovime seda loomulikult ka mõista, muidu poleks ju sellest mingit kasu. Mõtle näiteks vestlusele Jeesuse ja ühe seadusetundja vahel. (Loe Luuka 10:25–29.) Kui see mees küsis Jeesuselt, mida tal on tarvis teha, et saada igavene elu, viitas Jeesus pühakirjale, küsides: „Mis on Moosese seaduses kirjutatud? Kuidas sa aru saad?” Meeski tsiteeris vastuseks pühakirja ning ütles, et tuleb armastada Jumalat ja ligimest. (3. Moos. 19:18; 5. Moos. 6:5.) Kuid pärast seda ta küsis: „Kes siis on mu ligimene?” On selge, et mees polnud mõistnud seda, mida ta oli lugenud, ega osanud seepärast neid mõtteid oma elus rakendada.

Piiblit lugedes tuleks püüda mõista, mis on loetu iva

5. Miks on hea enne lugemist palvetada ja lugeda rahulikus tempos?

5 Mis aitab meil piiblist paremini aru saada? Enne lugema hakkamist tee Jehoovale palve. Palu temalt püha vaimu, et saaksid keskenduda. Seejärel loe rahulikus tempos, et suudaksid mõtteid haarata. Võib-olla meeldib sulle lugeda kõva häälega või kuulata lugemise ajal paralleelselt audiopiiblit. See võib aidata sul loetut paremini meelde jätta, seda mõista ja sealt õpetlikke mõtteid üles leida. (Joosua 1:8.) Kui oled lugemise lõpetanud, täna Jehoovat selle eest, et ta on meile piibli kinkinud, ja palu temalt abi, et oma elus loetust juhinduda.

Kuidas aitavad lühikesed märkmed loetut mõista ja meelde jätta? (Vaata 6. lõiku.)

6. Kuidas võivad küsimused ja märkmed sind lugemise ajal aidata? (Vaata ka pilti.)

6 Kui loed piiblist mingit lugu, oleks hea mõelda näiteks järgmistele küsimustele: kes on selle loo peategelased, kes kellega räägib ning millal ja kus tegevus toimub? Sellised küsimused võivad aidata sul peamised mõtted üles leida ja nende üle mõtiskleda. Samuti on hea teha lühikesi märkmeid, et mõtted veelgi paremini läbi seedida ja meelde jätta. Hea oleks eeltoodud küsimused ja leitud vastused kirja panna. Samuti tasub üles märkida peamised mõtted, see, kuidas neid rakendada ning mis tundeid loetu sinus tekitas. Nii tajud veelgi paremini, et piibel on otsekui isiklik kiri sinule.

7. Kuidas meil tuleb piiblit lugeda ja miks? (Matt. 24:15.)

7 Jeesus näitas, et kui me tahame piiblit mõista, tuleb meil seda lugeda hoolsalt ja tähelepanelikult. (Loe Matt. 24:15.) See aitab meil aru saada, kuidas on mõtted omavahel seotud ja kuidas need üksteisest erinevad. Samuti aitab see meil mõista seda, mida pole selgelt välja öeldud. Lisaks näitas Jeesus, et meil on vaja saada aru, kuidas maailma sündmused piibli prohvetiennustusi täide viivad. Kui seda raamatut hoolsalt ja tähelepanelikult loeme, on sellest meile tõesti kasu.

8. Mida meil on tarvis teha, et piiblist paremini aru saada?

8 Jehoova on hea meelega valmis oma teenijatele tarkust ja vahetegemisoskust andma. (Õpet. 2:6.) Seega oleks hea temalt seda paluda. Kuidas selle palvega kooskõlas toimida? Analüüsi hoolega, mida sa oled lugenud, ja mõtle, kuidas see on seotud sellega, mida sa juba tead. Suureks abiks on meie väljaanded, näiteks lühiregister. Need abivahendid aitavad piibli põhimõtteid mõista ning näha, kuidas neid oma elus rakendada. (Heebr. 5:14.) Kui sel viisil piiblit uurida, süveneb meie arusaamine Jumala mõtetest.

PÜÜA LEIDA VAIMSEID VÄÄRISKIVE

9. Millist tähtsat pühakirja tõde saduserid ei tunnistanud?

9 Saduserid tundsid hästi heebrea kirjade viit esimest raamatut, kuid nad ei võtnud neis sisalduvaid tähtsaid tõdesid omaks. Kui nad püüdsid Jeesust küsimusega ülesäratamise kohta kimbatusse viia, vastas Jeesus neile: „Kas te pole lugenud Moosese raamatust põleva põõsa lugu, kuidas Jumal Moosesele ütles: „Mina olen Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal”?” (Mark. 12:18, 26.) Jeesuse küsimus paljastas selle, et saduserid olid kõrvale jätnud ühe tähtsa pühakirja tõe: õpetuse ülesäratamisest. d (Mark. 12:27; Luuka 20:38.)

10. Mida me soovime piiblit lugedes tähele panna?

10 Mida me sellest õpime? Kui loeme piiblit, tahame hoolega tähele panna kõike, mida mingi salm või lugu meile õpetab. Lisaks ilmselgetele õpetustele tahame märgata ka tõdesid ja põhimõtteid, mis on varjatud. Need on otsekui peidetud varandus, mida me soovime välja kaevata.

11. Mis aitab leida piiblist vaimseid vääriskive? (2. Tim. 3:16, 17.)

11 Kuidas leida piiblist vaimseid vääriskive? Tekstis 2. Timoteosele 3:16, 17 (loe) öeldakse, et kogu pühakiri on kasulik õpetamiseks, noomimiseks, asjade kordaseadmiseks ja suunamiseks õiguses. See peab paika ka nende piibliraamatute puhul, mida me tihti ei loe. Mingit osa lugedes oleks hea mõelda, mida see õpetab sulle Jehoova, tema eesmärkide ja põhimõtete kohta. Samuti on hea mõelda, kuidas on see osa kasulik noomimiseks ehk kuidas teha selle abil kindlaks valed hoiakud ning kuidas neid korrigeerida, et Jehoovat ustavalt edasi teenida. Samuti mõtle, kuidas kasutada neid mõtteid asjade kordaseadmiseks, näiteks kuulutustööl väärarusaamade kummutamiseks. Analüüsi ka seda, kuidas saab loetut kasutada suunamiseks õiguses ehk kuidas selle abil parandada oma mõtteviisi, et see sarnaneks üha rohkem Jehoova omaga. Nii toimides leiad vaimseid vääriskive ning rikastad oma piiblilugemist.

LASE LOETUL END VORMIDA

12. Miks küsis Jeesus variseridelt „Kas te pole lugenud?”?

12 Et paljastada variseride vale suhtumine pühakirja, küsis Jeesus neilt küsimuse „Kas te pole lugenud?”. (Matt. 12:1–7.) e Variserid olid just Jeesuse jüngreid hingamispäeva rikkumises süüdistanud. Vastuseks tõi Jeesus pühakirjast kaks näidet ja tsiteeris Hoosea raamatut, näitamaks neile, et nad pole hingamispäeva seaduse mõttest õigesti aru saanud ning et nad pole halastavad. Miks polnud see, mida need mehed pühakirjast lugesid, neid vorminud? Sellepärast, et nad olid uhked ja suhtusid sellesse kriitiliselt. See takistas neil loetu mõtet tabada. (Matt. 23:23; Joh. 5:39, 40.)

13. Millise hoiakuga tuleks piiblit lugeda ja miks?

13 Jeesuse sõnadest võime õppida, et meil tuleb piiblit lugeda õige hoiakuga. Erinevalt variseridest tuleks meil olla siirad ja valmis Jehoova õpetust vastu võtma. Me peaksime järgima üleskutset „Laske alandlikult endasse istutada Jumala sõna”. (Jaak. 1:21.) Kui oleme alandlikud, saab Jumala sõna meis juurduda. Kui me oleksime uhked või kriitilised, siis ei saaks meid vormida see, mida me piiblist näiteks halastuse, kaastunde või armastuse kohta loeme.

Millest on näha, et oleme lasknud piiblil end vormida? (Vaata 14. lõiku.) f

14. Millest on näha, kas oleme lasknud piiblil end vormida? (Vaata ka pilte.)

14 Variserid polnud lasknud Jumala sõnal oma südant vormida. Seepärast mõistsid nad süütuid inimesi hukka. (Matt. 12:7.) Seda, kas meie oleme lasknud piiblil end vormida, näitab see, kuidas me teistesse suhtume ja kuidas me neid kohtleme. Näiteks võiks igaüks meist mõelda järgmistele küsimustele: kas ma olen varmas rääkima teistest head või kipun tooma esile nende puudusi; kas olen halastav ja valmis andestama või kaldun olema kriitiline ja vimma pidama? Need küsimused aitavad meil kindlaks teha, kas oleme lasknud piiblil oma mõtteid, tundeid ja tegusid mõjutada. (1. Tim. 4:12, 15; Heebr. 4:12.)

RIKASTA OMA PIIBLILUGEMIST

15. Kuidas Jeesus pühakirja suhtus?

15 Jeesuse suhtumist pühakirja väljendavad prohvetlikud sõnad tekstis Laul 40:8: „Sinu tahet, mu Jumal, täidan ma hea meelega, su seadus on sügaval mu sees.” Armastus Jumala sõna vastu aitas tal teenida Jehoovat rõõmuga ja ustavalt. Sama peab paika ka meie puhul. (Laul 1:1–3.)

16. Millist soovitust tahaksid sina proovida, et piiblilugemisest maksimumi saada? (Vaata kasti „ Jeesuse sõnad aitavad sul piiblist loetut paremini mõista”.)

16 Jeesuse sõnad ja eeskuju näitavad, et on väga oluline, kuidas me piiblit loeme. Seda raamatut aitab paremini mõista see, kui palvetame enne ja pärast lugemist, loeme rahulikus tempos, esitame endale küsimusi ning teeme lühikesi märkmeid. Samuti on hea meie väljaannete abil loetut põhjalikult analüüsida. Lisaks tasub igast piibliraamatust, ka neist, mida me harva loeme, otsida vaimseid vääriskive. See rikastab meie piiblilugemist. Et Jumala mõtted võiks meid vormida, tuleb meil piiblit lugeda õige hoiakuga. Kui püüame seda kõike teha, on lugemine meile veelgi nauditavam ja me saame Jehoovaga järjest lähedasemaks. (Laul 119:17, 18; Jaak. 4:8.)

LAUL 95 Tõevalgus muutub kirkamaks

a Jehoova teenijad püüavad lugeda piiblit iga päev. Paljud teised loevad samuti seda raamatut, kuid nad ei mõista kõiki selle õpetusi. Sama pidas paika Jeesuse päevil. Kui uurime, mida Jeesus selliste inimeste kohta ütles, aitab see meil piiblilugemisest maksimumi saada.

b Kui Jeesus ristiti ja võiti püha vaimuga, meenus talle ilmselt kogu tema taevane elu. (Matt. 3:16.)

c Maarja tundis pühakirja hästi ja viitas sellele. (Luuka 1:46–55.) Ilmselt polnud Joosepil ja Maarjal võimalik endale pühakirja koopiaid osta. Seega pidid nad hoolega kuulama, kui sünagoogis jumalasõna ette loeti, et see neile meelde jääks.

d Vaata 2013. aasta 1. veebruari Vahitornist artiklit „Jehoova on elavate Jumal”.

e Vaata ka teksti Matteuse 19:4–6, kus Jeesus küsis variseridelt sama küsimuse. Muidugi olid nad loomislugu lugenud, kuid nad ei mõistnud, kuidas Jumal abiellu suhtub.

f PILDI SELGITUS. Vend on koosoleku ajal helipuldis ja teeb mitmeid vigu. Pärast koosolekut aga ei keskendu teised vennad vigadele, vaid hoopis kiidavad teda tema pingutuste eest.