1., 2. Milline raske ülesanne anti Joosuale pärast Moosese surma?

JEHOOVA ütles Joosuale: „Mu teenija Mooses on surnud. Mine nüüd üle Jordani, sina ja kogu see rahvas, maale, mille ma annan Iisraeli rahvale.” (Joosua 1:1, 2.) See oli tõepoolest suur muudatus Joosuale, kes oli olnud Moosese abiline peaaegu 40 aastat.

² Kuna Mooses oli Iisraeli rahvast juhtinud nii kaua, võis Joosua mõelda, kas Jumala rahvas hakkab teda kui juhti tunnustama. (5. Moos. 34:8, 10–12.) Ühes Piiblit selgitavas teatmeteoses öeldakse seoses tekstiga Joosua 1:1, 2, et üks ohtlikumaid ja keerulisemaid aegu riigile, olgu siis minevikus või tänapäeval, on juhi vahetumine.

3., 4. Mis näitab, et Joosua usaldusel Jehoova vastu olid head tulemused, ja millele me võime mõelda?

³ Joosua mure oli täiesti põhjendatud, kuid ta asus kiiresti ja otsustavalt tegutsema. (Joosua 1:9–11.) Ta usaldas Jumalat ja sellel olid head tulemused. Nagu piiblijutustus näitab, juhtis Jehoova Joosuat ja oma rahvast ingli vahendusel. Selleks ingliks oli ilmselt Sõna, Jumala  esmasündinud poeg. (2. Moos. 23:20–23; Joh. 1:1.)

⁴ Jehoova aitas Iisraeli rahval harjuda muudatustega, mis kaasnesid juhi vahetusega. Meie elame samuti suurte muutuste ajal ning võime mõelda, millised head põhjused on meil usaldada Jeesust kui Jumala määratud juhti nüüd, kui Jumala organisatsioon liigub nii kiiresti edasi. (Loe Matteuse 23:10.) Seega oleks meil hea uurida, kuidas juhtis Jehoova oma teenijaid pöördelistel aegadel minevikus.

5. Milline juhtum oli Joosual Jeeriko lähedal? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁵ Peagi pärast seda, kui iisraellased ületasid Jordani jõe, oli Joosual üks ootamatu juhtum. Jeeriko lähedal kohtas ta meest, kel oli käes paljastatud mõõk. Joosua küsis temalt: „Kas sa oled meie või meie vastaste poolelt?” Joosua oli üllatunud, kui mees vastas, et ta on „Jehoova sõjaväe ülem” – valmis Jumala rahvast kaitsma. (Loe Joosua 5:13–15.) Kuigi Piiblis öeldakse, et Joosuaga rääkis Jehoova, tegi ta seda tõenäoliselt ingli kaudu, nagu ta oli tihti teinud ka minevikus. (2. Moos. 3:2–4; Joosua 4:1, 15; 5:2, 9; Ap. t. 7:38; Gal. 3:19.)

6.–8. a) Miks võisid Jehoova antud juhendid tunduda inimlikust vaatepunktist imelikud? b) Miks võib öelda, et Jehoova juhendid olid targad ja õigeaegsed? (Vaata ka allmärkust.)

⁶ Joosua sai inglilt Jeeriko vallutamiseks selged juhendid. Esmapilgul võisid mõned neist tunduda mitte kõige parema strateegiana. Näiteks käskis Jehoova kõigepealt kõik mehed ümber lõigata, mis tähendanuks, et nad oleksid olnud mitu päeva võitlusvõimetud. Kas see oli tõesti ümberlõikamiseks kõige parem aeg? (1. Moos. 34:24, 25; Joosua 5:2, 8.)

⁷ Iisraeli sõjamehed võisid mõelda, kuidas nad kaitsevad oma peresid vaenlaste eest, kui nood peaks nende laagrisse tungima. Siis aga said nad teada, et „Jeeriko väravad olid iisraellaste pärast kindlalt suletud”, sest Jeeriko mehed kartsid neid. (Joosua 6:1.) Selline ootamatu sündmuste käik võis küll kõvasti tugevdada nende usaldust Jumala antud juhendite vastu.

⁸ Lisaks eeltoodule kästi iisraellastel Jeerikot mitte rünnata, vaid hoopis marssida ümber selle kord päevas kuue päeva jooksul ja seitsmendal päeval teha seda seitse korda. Mõned sõjamehed võisid mõelda, milline aja ja jõu raiskamine see on. Ent Iisraeli rahva nähtamatu juht Jehoova teadis täpselt, mida ta teeb. Kuna iisraellased järgisid tema juhtnööre, said nad vallutada Jeeriko ilma võitluseta. Nad nägid, et Jehoova juhenditele on tark alluda ja see tugevdas nende usku. (Joosua 6:2–5; Heebr. 11:30.) *

9. Miks me peaksime järgima Jumala organisatsioonilt tulevaid juhendeid? Too näide.

⁹ Mida me võime sellest loost õppida? Me ei pruugi alati täielikult mõista, miks meie organisatsioon hakkab  tegema midagi uutmoodi. Näiteks võisime algul mõelda, et kas on ikka hea mõte hakata iseseisval uurimisel, kuulutustööl ja koosolekul kasutama elektroonilisi seadmeid. Nüüd aga ilmselt mõistame, kui kasulik see on. Kui näeme selliste muudatuste häid tulemusi, siis meie usk ja ühtsus tugevnevad.

10. Kes oli Jeruusalemmas toimunud juhtiva kogu koosoleku taga?

¹⁰ Umbes 13 aastat pärast seda, kui Korneelius sai kristlaseks, ütlesid mõned juudid, et ümberlõikamine on endiselt vajalik. (Ap. t. 15:1, 2.) Kui Antiookias tekkis selles asjas vendade vahel lahkarvamus, otsustati Paulus saata selle küsimusega juhtiva kogu juurde Jeruusalemma. Ent kes oli selle otsuse taga? Paulus ütles: „Ma läksin sinna, kuna olin saanud ilmutuse.” On selge, et Kristus suunas olukorda nii, et juhtiv kogu selle vaidluse lahendaks. (Gal. 2:1–3.)

11. a) Mida mõned juudikristlased seoses ümberlõikamisega ikka veel arvasid? b) Millest ilmnes, et Paulus allus alandlikult Jeruusalemma vanematele? (Vaata ka allmärkust.)

¹¹ Kristuse juhtimisel otsustas juhtiv kogu, et mittejuutidest kristlasi ei pea ümber lõikama. (Ap. t. 15:19, 20.) Kuid aastaid pärast seda otsust lõikasid paljud juudikristlased ikka veel oma poegi ümber. Kui Jeruusalemma vanemate kõrvu jõudsid kuuldused, et Paulus ei järgi Moosese seadust, andsid nad talle üsna ootamatud juhendid. * (Ap. t. 21:20–26.) Nad käskisid tal minna koos nelja mehega templisse ja endid rituaalselt puhastada, et inimesed võiksid järeldada, et ta järgib Moosese seadust. Paulus oleks võinud selles juhtnööris kahelda ja väita, et probleem on hoopis juudikristlastes,  kes ei mõista ümberlõikamise kohta tehtud otsust. Kuid ta tahtis toetada vanemate soovi edendada vendade seas ühtsust ja seepärast kuuletus alandlikult saadud juhenditele. Me võime aga mõelda, et miks lasi Jeesus sel probleemil nii kaua kesta, kui tema surm ju tühistas Moosese seaduse. (Kol. 2:13, 14.)

12. Miks võis Kristus oodata, enne kui lahendas ümberlõikamisküsimuse?

¹² Vahel kulub inimesel aega, et võtta omaks mingi uus arusaam. Juudikristlastel oli vaja aega, et muuta oma mõtteviisi. (Joh. 16:12.) Mõnel neist oli raske nõustuda, et ümberlõikamine pole enam märgiks eriliste suhete kohta Jumalaga. (1. Moos. 17:9–12.) Oli ka selliseid, kes kartsid, et neid hakatakse taga kiusama, kui nad teistest juutidest erinevad. (Gal. 6:12.) Aja jooksul andis aga Kristus Pauluse kirjade kaudu lisaselgitust. (Rooml. 2:28, 29; Gal. 3:23–25.)

13. Mis aitab meil tänapäeval oma juhile Kristusele alluda?

¹³ Kui me ei saa täielikult aru, miks meie organisatsioonis mingi muudatus tehakse, siis on hea mõelda sellele, kuidas Kristus minevikus Jumala rahvast juhtis. Nii Joosua päevil kui ka esimesel sajandil andis ta tarku juhtnööre, et Jumala rahvast kaitsta ning tugevdada nende usku ja ühtsust. (Heebr. 13:8.)

14.–16. Kuidas ilmneb ustava ja aruka orja antud juhenditest Kristuse hool meie vastu?

¹⁴ Jeesuse hool meie vastu ilmneb selles, et ta annab õigeaegseid juhendeid ustava ja aruka orja kaudu. (Matt. 24:45.) Nelja lapse isa Marc ütleb: „Saatan püüab nõrgestada kogudust sellega, et ründab perekondi. See, et perepäid ergutatakse juhatama kodust piibliõhtut iga nädal, on neile selgeks sõnumiks, et oma peret tuleb kaitsta.”

¹⁵ Kui mõtleme sellele, kuidas Kristus meid juhib, siis näeme selle taga tema soovi, et meie usk tugevneks. Kogudusevanem Patrick sõnab: „Algul tundus mõnele, et pole eriti julgustav nädalavahetustel väikese grupiga kokku saada ja kuulutama minna. Ent selles korralduses ilmneb selgelt üks Jeesuse väga oluline loomujoon – huvi iga üksikisiku vastu koguduses. Need vennad-õed, kes on ujedamad ja tegid vähem kuulutustööd, tunnevad end nüüd palju vajalikumana ja selle tulemusel on nende usk tugevnenud.”

¹⁶ Kristuse hool ilmneb ka selles, et ta aitab meil keskenduda kõige tähtsamale tööle, mida praegu maa peal tehakse. (Loe Markuse 13:10.) Äsja kogudusevanemaks määratud André on alati olnud varmas järgima Jumala organisatsiooni uusi juhendeid. Ta ütleb: „Harubüroode personali vähendamine tuletab meile meelde, kui olulisel ajal me elame ja kui vajalik on praegu teha kogu hingest kuulutustööd.”

17., 18. Miks tasub mõtiskleda, millised head tulemused on kaasnenud hiljutiste muudatustega?

¹⁷ Meie kuninga Kristuse juhtimisest on näha, et ta vaatab tulevikku kindlalt. Meil on põhjust rõõmustada heade tulemuste üle, mis on kaasnenud hiljutiste muudatustega. Võiksite oma  pere piibliõhtul arutada näiteks selle üle, mida head on teile toonud muudatused seoses nädalasiseste koosolekute või kuulutustööga.

¹⁸ Kui mõistame, miks mingid juhendid antakse ja kuidas need meile kasuks tulevad, siis järgime neid rõõmuga. Kahtlemata on meil hea meel selle üle, et meie kirjanduse trükiarvu vähendamine säästab raha ning moodne tehnika võimaldab jõuda hea sõnumiga rohkemate inimesteni. See teadmine ergutab meid võimalusel kasutama väljaandeid elektroonilisel kujul. Nii saame toetada Kristust, kes soovib, et organisatsiooni raha kasutataks targalt.

19. Miks meil tuleks alluda Kristuse juhatusele?

¹⁹ Kui allume ustavalt Kristuse juhatusele, aitame tugevdada meie vendade-õdede usku ja ühtsust. Mõeldes peetellaste arvu vähendamisele kõikjal maailmas, ütleb André: „Endiste peetellaste positiivne hoiak kasvatab minus lugupidamist nende vastu ja usaldust Kristuse kui juhi vastu. Nad peavad sammu Jehoova taevase vankriga, täites rõõmuga mis tahes uut ülesannet.”

20., 21. a) Miks me võime usaldada oma juhti Kristust? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

²⁰ Meie juht Kristus saavutab peagi lõpliku võidu ja „teeb aukartustäratavaid tegusid”. (Laul 45:4; Ilm. 6:2.) Ent juba praegu valmistab ta Jumala rahvast ette eluks uues maailmas, kus igaüks meist saab osaleda tohutu suures õpetus- ja ehitustöös.

²¹ Kui usaldame oma võitud kuningat hoolimata kõigist muutustest, jõuame tema kindlal juhtimisel uude maailma. (Loe Laul 46:1–3.) Kuid vahel on muutused väga rasked, eriti kui need tulevad ootamatult ja puudutavad otseselt meie elu. Kuidas sellistes oludes säilitada meelerahu ja tugevat usku Jehoovasse? Seda arutame järgmises artiklis.