1. Milline oli Babülooniasse pagendatud juutide olukord?

 KUJUTLE, kuidas võisid end tunda juudid, kes olid Babülooniasse pagendatud. Nad olid näinud, kui nende kodumaa laastati. Nende endi ja nende esiisade pattude pärast olid nad viidud võõrale maale. (2. Ajar. 36:15, 16, 20, 21.) On tõsi, et ka Babüloonias oli neil võimalik elada oma igapäevaelu. (Jer. 29:4–7.) Kuid see elu polnud kerge ja kindlasti polnud see selline, mille nad ise oleksid endale valinud. Kuidas nad end oma olukorras tundsid? Üks neist ütles: „Babüloni jõgede ääres, seal me istusime ja nutsime, kui meenutasime Siionit.” (Laul 137:1.) On selge, et nad vajasid lohutust. Ent kust nad võisid seda leida?

2., 3. a) Mida oli Jehoova juutide heaks teinud juba enne, kui nad pagendusse viidi? b) Mida me selles artiklis arutame?

² Piiblis öeldakse Jehoova kohta, et ta „lohutab meid igas olukorras”. (2. Kor. 1:3, allmärkus.) Ta teeb seda, sest armastab oma teenijaid. Jehoova teadis, et paljud pagenduses olevad juudid kahetsevad, et polnud talle kuulekad, ning soovivad teda õigel viisil teenida. (Jes. 59:20.) Seepärast lasi ta juba sada aastat enne nende vangistusse viimist Jesajal nende jaoks ühe sõnumi kirja panna. Mis eesmärgil? Jesaja kirjutas: „„Lohutage, lohutage mu rahvast,” ütleb teie Jumal.” (Jes. 40:1.) Jesaja kaudu pakkus Jehoova neile juutidele lohutust, mida nad väga vajasid.

 ³ Ka meie vajame aeg-ajalt lohutust. Selles artiklis võtame vaatluse alla kolm viisi, kuidas Jehoova pagenduses olevaid juute lohutas: 1) ta lubas andestada neile, kes oma väärtegusid kahetsevad; 2) ta andis oma rahvale lootuse ja 3) ta vaigistas nende hirme. Samuti arutame, kuidas Jehoova meid tänapäeval lohutab.

JEHOOVA ON MEIEGA HALASTAV

4. Millest ilmneb, et Jehoova on „hella halastuse isa”? (Jes. 55:7)

⁴ Jehoova on „hella halastuse isa”. (2. Kor. 1:3.) Ta tõotas andestada juutidele, kes oma tegusid kahetsevad. (Loe Jesaja 55:7.) Jesaja kaudu ta ütles: „Ma halastan su peale, sest mu truu armastus on igavene.” (Jes. 54:8.) Kuidas Jehoova neile halastust osutas? Kuigi nad pidid oma tegude tagajärjel kannatama, oli Jehoova tõotanud, et nad ei jää Babülooniasse igaveseks, vaid teatud kindlaks ajaks. (Jes. 40:2.) See teadmine võis väga lohutada neid juute, kes soovisid olla Jehoovale meelepärased.

5. Miks me võime olla täiesti kindlad, et Jehoova andestab meie patud?

⁵ Mida meie võime õppida? Jehoova on valmis oma teenijatele täielikult andestama. Meil on veelgi enam põhjust selles kindlad olla kui pagenduses olnud juutidel. Miks võib nii öelda? Sellepärast et me mõistame, mille alusel Jehoova meile andestab. Sadu aastaid pärast seda, kui Jesaja oma ennustused kirja pani, andis Jehoova oma poja kõigi kahetsevate patustajate eest lunastusohvriks. Tänu sellele saab Jehoova meie patud kustutada ehk meile täielikult andestada. (Jes. 1:18; Ap. t. 3:19; Efesl. 1:7.) Kui halastav isa ta küll on!

6. Kuidas lohutab meid see, kui mõtleme Jehoova halastusele? (Vaata ka pilti.)

⁶ Jehoova sõnad tekstis Jesaja 55:7 võivad meid lohutada, kui meid vaevab süütunne oma eksimuste pärast, isegi kui oleme neid juba kahetsenud. Eriti peab see paika nende puhul, kes peavad oma patu tagajärgede tõttu raskusi taluma. Ent kui oleme oma patud üles tunnistanud ja püüame neid enam  mitte korrata, võime olla kindlad, et Jehoova on meile andestanud. Ja kui ta on andestanud, ei meenuta ta enam meie patte. (Vrd Jer. 31:34.) Ta ei mõtle eksimustele, mida me oleme varem teinud, ja seda ei peaks tegema ka meie ise. Talle on oluline see, mida me teeme praegu. (Hes. 33:14–16.) Peagi kõrvaldab meie halastav isa alatiseks kõik kannatused, mida meil tuleb oma tegude tõttu taluda.

7. Mis võib aidata meil abi otsida, kui oleme oma pattu varjanud?

⁷ Mida tuleks teha, kui meid vaevab süütunne mingi ränga patu pärast? Piiblis öeldakse, et meil tuleb otsida abi kogudusevanematelt. (Jaak. 5:14, 15.) Ent ei pruugi olla kerge oma pattu üles tunnistada. Abiks võib olla see, kui peame meeles, et Jehoova aitab meid kogudusevanemate kaudu ja et nii tema kui ka need vennad on meie vastu armastavad ja halastavad. Mõtle näiteks, kuidas lohutas Jehoova halastus venda nimega Arthur a, keda vaevas süütunne oma tegude pärast. Ta räägib: „Olin umbes aasta vaadanud pornograafiat. Ent pärast seda, kui kuulsin kõnet, mis rääkis südametunnistusest, tunnistasin oma patu üles nii oma naisele kui ka kogudusevanematele. Tundsin seejärel suurt kergendust, kuid samas olin ikka veel väga kurb selle pärast, mida olin teinud. Kogudusevanemad kinnitasid mulle, et Jehoova ei ole mind hüljanud. Ta manitseb meid, sest ta armastab meid. Nende lahked sõnad puudutasid mu südant ja aitasid mul oma mõtteviisi muuta.” Praegu teenib Arthur pioneeri ja koguduseabilisena. On tõepoolest lohutav teada, et kui kahetseme oma eksimusi, on Jehoova valmis meile andestama.

JEHOOVA ANNAB MEILE LOOTUSE

8. a) Millise lootuse oli Jehoova pagendatuile andnud? b) Millist mõju võis see lootus juutidele avaldada? (Jes. 40:29–31.)

⁸ Inimlikust vaatepunktist võis juutide olukord näida üsna lootusetu. Babüloonlastel polnud tavaks oma vange vabaks lasta. (Jes. 14:17.) Jehoova aga oli andnud oma rahvale lootuse ja lubanud nad vabastada. (Jes. 44:26; 55:12.) Ja me teame, et miski ei saa teda takistada. Jehoova silmis oli Babüloonia justkui tolm, mis tuulepuhanguga minema lendab. (Jes. 40:15.) Kahtlemata lohutas Jehoova antud lootus juute. Kuid lisaks sellele andis see neile jõudu. Jesaja kirjutas: „Kes loodavad Jehoova peale, saavad uut jõudu. Nad tõusevad tiibadega üles nagu kotkad.” (Loe Jesaja 40:29–31.)

9. Mis andis pagendatud juutidele alust uskuda Jehoova tõotuste täitumist?

⁹ Pagenduses olevail juutidel oli palju põhjusi Jehoovat usaldada. Nad teadsid mitmeid prohvetiennustusi, mis olid juba täitunud. Näiteks oli Assüüria kuningas saavutanud võidu põhjapoolse Iisraeli kuningriigi üle ja viinud rahva vangi. (Jes. 8:4.) Samuti olid nad näinud, kuidas babüloonlased hävitasid Jeruusalemma ja kuidas selle elanikud pagendati. (Jes. 39:5–7.) Ja nende eluajal tegi Babüloonia kuningas Juuda kuninga Sidkija pimedaks ja  viis temagi vangi. (Jer. 39:7; Hes. 12:12, 13.) Kõik, mida Jehoova oli öelnud, oli täide läinud. (Jes. 42:9; 46:10.) See andis juutidele põhjust uskuda, et täitub ka Jehoova tõotus nende vabastamise kohta.

10. Mis aitab meil hoida oma lootust elavana?

¹⁰ Mida meie võime õppida? Kui meil on raske, annab lootus meile jõudu ja lohutab meid. Maailma halveneva olukorra ja meie vastaste tõttu ei pruugi meie elu olla üldsegi mitte kerge. Kuid me ei heida meelt, sest Jehoova on andnud meile imelise lootuse: me võime elada igavesti uues maailmas, kus valitseb külluslik rahu. Meil tuleks hoida seda lootust kogu aeg elavana. Muidu oleks see nagu imeilus loodusvaade, mis paistab meile hägusena, sest me vaatame seda läbi määrdunud akna. Kuidas siis hoida oma lootust säravana? Võiksime võtta aega, et mõelda, milline on elu uues maailmas. Samuti oleks hea lugeda selleteemalisi artikleid, vaadata videoid või kuulata laule. Ja me võiksime rääkida Jehoovale, milliste tõotuste täitumist me ootame.

11. Mis on Joyle jõudu andnud?

¹¹ Kuidas on lootus andnud jõudu meie õele Joyle, kellel on krooniline haigus? Ta ütleb: „Kui olen oma probleemide tõttu masenduses, räägin oma tunnetest Jehoovaga. Ma tean, et ta mõistab mind. Ta on andnud mulle jõudu, „mis ületab tavapärase”.” (2. Kor. 4:7.) Samuti kujutleb Joy end elamas uues maailmas, kus enam mitte keegi ei ütle: „Ma olen haige.” (Jes. 33:24.) Kui ka meie räägime Jehoovale avameelselt, mida tunneme, ja hoiame silme ees oma lootust, siis võime saada uut jõudu.

12. Mis põhjusi on meil Jehoova tõotuste täitumist uskuda? (Vaata ka pilti.)

¹² Nagu pagenduses olnud juutidel, on meilgi palju põhjusi Jehoova tõotusi usaldada. Mõtle näiteks ennustustele, mida oma silmaga täitumas näeme.  Me näeme näiteks seda, et valitsev maailmavõim on „osaliselt tugev ja osaliselt rabe”. (Taan. 2:42, 43.) Samuti kuuleme, kuidas „maavärinaid tuleb ühes paigas teise järel”. Ja me teame, et „head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele”. (Matt. 24:7, 14.) Need ja paljud teised ennustused kasvatavad meie usku sellesse, et Jehoova täidab ka need tõotused, mis ei ole veel täitunud.

JEHOOVA VAIGISTAB MEIE HIRME

13. a) Mis tekitas juutidele nende vabanemise ajal raskusi? b) Kuidas Jehoova neid julgustas? (Jes. 41:10–13.)

¹³ Kuigi Jehoova oli andnud juutidele vabanemislootuse, teadis ta, et nende vabanemise ajal tuleb neil ette erisuguseid raskusi. Jehoova oli ennustanud, et vangistuse lõpupoole ründab üks võimas kuningas Babülooniat ümbritsevaid rahvaid ja seejärel ka Babüloni linna. (Jes. 41:2–5.) Kas juutidel oli põhjust olla hirmul? Jehoova julgustas neid sõnadega: „Ära karda, sest mina olen sinuga. Ära muretse, sest mina olen su Jumal.” (Loe Jesaja 41:10–13.) Mida ta mõtles fraasiga „mina olen su Jumal”? Ta ei tahtnud juutidele meelde tuletada, et neil tuleks teda teenida. Seda nad teadsid niigi. Ta tahtis neile hoopis kinnitada, et ta on endiselt nende kõrval. (Laul 118:6.)

14. Kuidas Jehoova juute veel julgustas?

¹⁴ Jehoova vaigistas vangistuses olevate juutide hirmu ka sel viisil, et tuletas neile meelde, milline vägi ja tarkus tal on. Ta kutsus neid üles tõstma oma silmad taeva poole ja vaatama tähti. Ta ütles neile, et ta mitte ainult pole tähti loonud, vaid „nimetab neid kõiki nimepidi”. (Jes. 40:25–28.) Seega võib olla täiesti kindel, et Jehoova teab nimepidi ka igat oma teenijat. Ja kui tal oli jõudu luua tähed, on tal kindlasti jõudu aidata oma rahvast. Niisiis polnud juutidel mingit põhjust karta või muretseda.

15. Kuidas valmistas Jehoova juute ette selleks, mis pidi hakkama juhtuma?

 ¹⁵ Samuti valmistas Jehoova oma rahvast eelolevaks ette. Jesaja kaudu oli ta neile öelnud: „Mine, mu rahvas, oma kambritesse ja sulge uks enda järel. Peida end üürikeseks ajaks, kuni viha möödub.” (Jes. 26:20.) Tõenäoliselt järgisid juudid seda juhendit siis, kui kuningas Kyros ründas Babüloni. Muistne Kreeka ajaloolane Xenophon ütleb, et kui Kyros Babüloni sisenes, „andis ta [oma sõduritele] käsu tappa kõik, kes on tänavatel”. Võib vaid ette kujutada, kui hirmul võisid Babüloni elanikud olla. Juutidel polnud aga põhjust karta. Nad pääsesid, sest nad järgisid Jehoova juhendeid.

16. Miks ei pea me olema tuleviku pärast üleliia mures? (Vaata ka pilti.)

¹⁶ Mida meie võime õppida? Peagi saabub inimajaloo suurim viletsus. Kui see algab, on inimesed üldiselt segaduses ja hirmul, ent mitte Jehoova teenijad. Me teame, et Jehoova on meie Jumal ja võime olla kindlad, et meie „vabastus on lähedal”. (Luuka 21:28.) Isegi kui algab rünnak Jehoova rahva vastu, ei pea me kartma. Jehoova saadab oma inglid meid kaitsma. Ta annab meile juhendid, mille järgimine päästab meie elu. Seda, kuidas täpselt me need juhendid saame, näitab aeg. Ent ilmselt tulevad need meile koguduse kaudu. Meie kogudused võivad olla just need kambrid, kuhu me saame end peita, et end turvaliselt tunda. Kuidas end eesootavaks ette valmistada? Me peame hoidma oma vendade-õdede ligi, olema veendunud, et Jehoova juhib oma organisatsiooni, ja järgima sellelt tulevaid juhendeid. (Heebr. 10:24, 25; 13:17.)

17. Mida meil tuleks teha?

¹⁷ Pagenduses olnud juutide olukord polnud kerge, kuid Jehoova pakkus neile lohutust, mida nad väga vajasid. Sedasama teeb ta meie heaks. Ükskõik mida homne ka ei tooks, võime olla kindlad, et Jehoova lohutab meid ja on meiega halastav. Hoidkem siis oma lootus elavana ja pidagem meeles, et Jehoova on meie Jumal ja meil pole midagi karta.