1., 2. Milline mõte võib meil vahel peast läbi käia?

 KAS sina oled kunagi mõelnud, et kas Jehoova ikka vastab sinu palvetele? Kui nii, siis sa pole üksi. Paljudel vendadel-õdedel on selline mõte peast läbi käinud ning seda eriti siis, kui neil on keerulised ajad. Kui maadleme mingi katsumusega, võib meil olla raske näha, kuidas Jehoova meie palvetele vastab.

² Vaatame, miks me võime olla kindlad, et Jehoova vastab oma teenijate palvetele. (1. Joh. 5:15.) Samuti arutame, kuidas ta seda teeb ja miks võib meile vahel tunduda, et ta meie palvetele ei vasta.

3. Miks soovib Jehoova, et me temalt abi paluksime?

³ Jehoova kinnitab meile piibli kaudu, et ta armastab meid väga ja peab meid kalliks. (Haggai 2:7; 1. Joh. 4:10.) Seepärast ergutab ta meid temalt abi paluma. (1. Peetr. 5:6, 7.) Ta tahab aidata meil püsida tema ligi ja pidada raskustes vastu.

4. Kust me teame, et Jehoova vastab oma teenijate palvetele? (Vaata ka pilti.)

⁴ Piiblist võib lugeda, kuidas Jehoova on oma teenijate palvetele vastanud. Näiteks kuningas Taavetil oli elu jooksul palju vaenlasi ja ta palus tihti Jehoovalt abi. Ühel korral anus ta teda: „Oo, Jehoova, kuula  mu palvet, võta kuulda mu anumist. Vasta mulle oma ustavuse ja õiguse pärast.” (Laul 143:1.) Jehoova võttis Taavetit kuulda. (1. Saam. 19:10, 18–20; 2. Saam. 5:17–25.) Seepärast võis Taavet kindlalt öelda: „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad.” (Laul 145:18.) Meiegi võime olla selles sama kindlad.

5. Kas Jehoova vastab oma teenijate palvetele alati nii, nagu nad ootavad? Too näide. (Vaata ka pilti.)

⁵ Jehoova ei pruugi vastata meie palvetele nii, nagu me ootame. Nii oli see näiteks Pauluse puhul. Ta palus kolmel korral, et Jehoova tema ihu sisse pandud oga ära võtaks. Kas Jehoova vastas sellele palvele? Vastas küll, kuid mitte nii, nagu Paulus lootis. Selle asemel et see probleem kõrvaldada, andis Jehoova Paulusele jõudu, et too suudaks teda ustavalt edasi teenida. (2. Kor. 12:7–10.)

6. Miks võib meile vahel tunduda, et Jehoova ei vasta meie palvetele?

⁶ Ka meie palvetele võib Jehoova vahel vastata teistmoodi, kui me oleks oodanud. Ent me võime olla kindlad, et Jehoova teab, kuidas meid kõige paremini aidata. Ta suudab „teha mõõtmatult rohkem kõigest sellest, mida me palume või oskame ette kujutada”. (Efesl. 3:20.) Seepärast võibki ta meile vahel vastata täiesti ootamatul ajal ja viisil.

7. Miks võib meil vahel olla vaja oma palvete sisu muuta? Too näide.

⁷ Mõnikord võib juhtuda, et kui me mõistame selgemini, mis on Jehoova tahe, siis saame aru, et meil tuleb muuta seda, mille eest me palvetame. Nii oli see näiteks vend Martin Pötzingeriga, kes peagi pärast abiellumist pandi natsi koonduslaagrisse. Algul palus ta, et Jehoova vabastaks ta sealt, et ta saaks hoolitseda oma naise eest ja jätkata kuulutustööd. Ent pärast kaht nädalat polnud märkigi sellest, et Jehoova ta sealt välja päästaks. Seepärast hakkas ta palvetama selle eest, et Jehoova näitaks talle, mida tal tuleks teha. Ta mõtles sellele, mida tema vennad, kes koos  temaga laagris olid, läbi elavad. Paljud neist olid väga mures oma naise ja laste pärast. Seepärast vend Pötzinger palvetas: „Jehoova, suur tänu sulle, et andsid mulle uue ülesande. Palun aita mul oma vendade usku kinnitada ja neid julgustada.” Järgmise üheksa aasta jooksul just seda ta seal laagris tegigi.

8. Mida meil tuleks palvetades meeles hoida?

⁸ Meil tuleb meeles hoida, et Jehoova täidab oma eesmärgi omal ajal. Ta kõrvaldab oma kuningriigi kaudu kõik probleemid, mis meid praegu vaevavad, sealhulgas looduskatastroofid, haigused ja surma. (Taan. 2:44; Ilm. 21:3, 4.) Seni aga lubab Jehoova Saatanal praegust maailma valitseda. b (Joh. 12:31; Ilm. 12:9.) Kui Jehoova lahendaks praegu kõik inimkonna probleemid, siis võiks näida, et Saatan saab maailma valitsemisega päris hästi hakkama. Niisiis tuleb meil oodata, kuni Jehoova oma tõotused täidab. See aga ei tähenda, et ta jätaks meid vahepeal ilma abita. Vaatamegi nüüd, mil moel Jehoova meid aitab.

9. Kuidas aitab Jehoova meil otsuseid teha? Too näide.

⁹ Ta annab meile tarkust. Jehoova on lubanud anda meile tarkust, et võiksime teha häid otsuseid. Eriti on meil seda tarvis, kui meie ees seisab mõni tähtis otsus, näiteks see, kas jääda vallaliseks või abielluda. (Jaak. 1:5.) Mõelgem ühele vallalisele õele Mariale c, kes teenis pioneerina. Mingil ajal kohtus ta ühe vennaga, kes hakkas talle meeldima. Ta sõnab: „Mida rohkem me suhtlesime, seda tugevamaks muutusid meie tunded teineteise vastu. Ma teadsin, et mul tuleb teha otsus. Palvetasin selle asja pärast palju. Ma vajasin Jehoova juhatust, kuid ma teadsin ka seda, et Jehoova ei tee minu eest otsust ära.” Jehoova vastas Maria palvetele ja andis talle tarkust. Meie väljaannetest leidis Maria artikleid, mis aitasid tal saada vastused oma küsimustele. Samuti sai ta häid nõuandeid emalt. See aitas Marial oma tunnetes selgusele jõuda ja ta tegi targa otsuse.

10. Kuidas Jehoova oma teenijaid katsumustes aitab? Too näide. (Filipl. 4:13; vaata ka pilti.)

¹⁰ Ta annab meile jõudu. Jehoova  annab meile katsumustes vastupidamiseks jõudu, nii nagu ta andis seda Paulusele. (Loe Filiplastele 4:13.) Vaatame, kuidas Jehoova aitas Benjamini. Enamiku aja oma noorusest pidi ta koos perega elama Aafrikas põgenikelaagris. Benjamin sõnab: „Palusin Jehoovat pidevalt, et ta annaks mulle jõudu teha seda, mis talle meeldib. Jehoova vastas mu palvetele ja andis mulle meelerahu, julguse kuulutada ja meie väljaanded, mis aitasid mul usku tugevana hoida.” Ta lisab: „Kui lugesin usukaaslaste elulugusid ja nägin, kuidas Jehoova neid katsumustes toetas, aitas see mul talle ustavaks jääda.”

11., 12. Kuidas võib Jehoova vendade-õdede kaudu meie palvetele vastata? (Vaata ka pilti.)

¹¹ Ta toetab meid usukaaslaste kaudu. Oma maise elu viimasel õhtul palvetas Jeesus väga pinevalt. Ta anus, et Jehoova ei laseks teda hukka mõista kui jumalateotajat. Jehoova aga vastas talle hoopis sel moel, et saatis ühe ingli teda toetama. (Luuka 22:42, 43.) Samamoodi võib Jehoova meid aidata sellega, et mõni vend või õde meile helistab või meid külastab. Meil kõigil oleks hea otsida võimalusi kosutada usukaaslasi hea sõnaga. (Õpet. 12:25.)

¹² Mõelgem ühele näitele. Meie õe Miriami abikaasa suri. Paar nädalat hiljem, kui ta oli üksi kodus, tundis ta end äärmiselt kurva ja üksildasena. Ta ei suutnud nutmist lõpetada ja vajas hädasti kedagi, kellega rääkida. Ta sõnab: „Mul polnud jõudu, et kellelegi ise helistada. Seepärast palvetasin Jehoova poole. Kui ma alles nutsin ja Jehoovaga rääkisin, helises mu telefon. See oli üks kogudusevanem, minu armas sõber.” Kogudusevanem ja tema naine lohutasid sel õhtul Miriamit väga. Ta oli veendunud, et Jehoova ajendas neid talle helistama.

13. Kuidas vastas Jehoova Nehemja palvele?

 ¹³ Ta võib kasutada meie aitamiseks neid, kes pole tema teenijad. (Õpet. 21:1.) Vahel vastab Jehoova meie palvetele nii, et ajendab neid, kes teda ei teeni, meie heaks tegutsema. Näiteks lubas kuningas Artaxerxes Nehemjal naasta Jeruusalemma, et ehitada üles selle müürid. Kahtlemata oli selle taga Jehoova. (Neh. 2:3–6.) Ka tänapäeval võib Jehoova juhtida asju nii, et need, kes teda ei teeni, tulevad meile appi, kui me seda vajame.

14. Mida selle õe lugu sulle õpetab? (Vaata ka pilti.)

¹⁴ Üks Aasia õde tundis, kuidas Jehoova aitas teda arsti kaudu. Tema pojal oli mitu rasket psüühikahäiret. Kui ta pojaga juhtus ränk õnnetus, loobusid see õde ja ta abikaasa oma tööst, et tema eest hoolitseda. See tõi neile rahalisi raskusi. Õde ütles, et ta tundis end otsekui kummipael, mis on viimseni pingule tõmmatud. Ta valas oma südame Jehoova ette välja ja anus temalt abi. Üks arst võttis oma südameasjaks neid aidata. Tänu sellele said nad riigilt rahalist abi ja leidsid taskukohase elupaiga. Pärast seda ütles õde: „Nägime selles asjas selgelt Jehoova kätt. Ta tõesti kuulab meie palveid.” (Laul 65:2.)

15. Mis aitas ühel õel mõista, et Jehoova on teda kuulda võtnud?

¹⁵ Jehoova ei vasta meie palvetele tavaliselt nii, et teeb midagi erakordset. Kuid see, mida ta meie heaks teeb, on just see, mida me vajame, et jääda talle ustavaks. Niisiis on hea panna tähele, kuidas Jehoova meile vastab. Õde Yoko tundis, et Jehoova pole teda kuulda võtnud. Siis aga hakkas ta kirja panema, mida ta on Jehoovalt palunud. Mõne aja möödudes vaatas ta oma märkmikku ja mõistis, et Jehoova oli vastanud enamikule ta palvetele, isegi neile, mis ta ise juba unustanud oli. Ka meil on aeg-ajalt hea mõelda sellele, kuidas Jehoova on meie palvetele vastanud. (Laul 66:19, 20.)

16. Miks on palvetades vaja usku? (Heebr. 11:6.)

 ¹⁶ Meie usk ei ilmne mitte ainult selles, et palume Jehoovat, vaid ka selles, et oleme rahul tema vastusega, ükskõik, milline see ka poleks. (Loe Heebrealastele 11:6.) Mike’il ja tema naisel Chrissyl oli suur soov teenida peetelis. Mike räägib: „Täitsime palju kordi peeteli avalduse ja palusime Jehoovat korduvalt selle asja pärast. Kuid meid ei kutsutud peetelisse.” Sellegipoolest olid Mike ja Chrissy kindlad, et Jehoova teab, mis on neile parim. Nad tegid endiselt kõik, mis said: teenisid pioneeridena seal, kus oli vaja rohkem kuulutajaid, ja lõid kaasa organisatsiooni ehitustel. Praegu teevad nad ringkonnatööd. Mike sõnab: „Jehoova pole alati vastanud meie palvetele nii, nagu oleme oodanud, kuid ta tõesti on meid kuulda võtnud ja teinud meie heaks rohkem, kui oleme osanud ette kujutada.”

17., 18. Milles me võime olla kindlad? (Laul 86:6, 7.)

¹⁷ Loe Laul 86:6, 7. Taavet oli kindel, et Jehoova kuulab tema palveid ja vastab neile. Sina võid olla selles sama kindel. Selles artiklis toodud näited kinnitavad, et Jehoova saab anda meile tarkust ja jõudu vastupidamiseks. Ta võib meid aidata usukaaslaste või isegi nende kaudu, kes teda ei teeni.

¹⁸ Kuigi Jehoova ei vasta meie palvetele alati nii, nagu me ootame, võime olla kindlad, et ta kuulab meid. Ta annab meile täpselt seda, mida me vajame, ja just siis, kui me seda vajame. Olgem siis kindlad, et Jehoova hoolitseb meie eest nii praegu kui ka uues maailmas, mil ta täidab kõigi elavate soovid. (Laul 145:16.)