1. Mida tõdes kuningas Saalomon? (Kog. 7:20.)

 KUNINGAS Saalomon kirjutas: „Maa peal pole ühtki õiget inimest, kes teeks alati head, aga mitte kunagi pattu.” (Kog. 7:20.) Tõsi ta on, me kõik eksime ja vajame nii Jumala kui ka teiste inimeste andestust. (1. Joh. 1:8.)

2. Mida sa tunned, kui sõber sulle andestab?

² Kas sul on kunagi juhtunud, et oled mõnele heale sõbrale kogemata haiget teinud? Muidugi tahtsid asja ära klaarida ja suhted jälle korda saada ning palusid südamest vabandust. Mida sa tundsid, kui sõber sulle heal meelel andeks andis? Ilmselt suurt kergendust ja rõõmu.

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Me väärtustame Jehoova sõprust üle kõige, kuid vahel me siiski ütleme või teeme midagi, mis talle ei meeldi. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova on valmis meile andestama? Miks ei anna Jehoova andestust võrreldagi inimeste omaga? Ja kellele Jumal andestab?

4. Kust me teame, et Jehoova on valmis andestama?

⁴ Piibel kirjeldab Jehoovat kui Jumalat, kes on valmis andestama. Jehoova ütles ingli kaudu Moosesele Siinai mäel: „Jehoova, Jehoova on halastav ja kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti, kes on tulvil truud armastust ja tõde, kes osutab truud armastust tuhandetele ning annab andeks eksimuse, üleastumise ja patu.” (2. Moos. 34:6, 7.) Jehoova on suuremeelne ja andestab meeleldi neile, kes oma eksimusi kahetsevad. (Neh. 9:17; Laul 86:15.)

5. Mida Jehoova meie kohta teab ja mida see ajendab teda tegema? (Laul 103:13, 14.)

⁵ Loojana tunneb Jehoova meid läbi ja lõhki. Ta teab iga inimese kohta absoluutselt kõike. (Laul 139:15–17.) Muu hulgas teab ta meie päritud puudusi. Ta mõistab ka, kuidas elu on vorminud meist sellised inimesed, nagu me oleme. Mida ta kogu selle teadmisega pihta hakkab? See ajendab teda meid halastavalt kohtlema. (Laul 78:39; loe Laul 103:13, 14.)

6. Kuidas on Jehoova tõendanud oma valmisolekut andestada?

⁶ Jehoova on oma valmisolekut andestada veenvalt tõendanud. Ta teab, et Aadama üleastumise tõttu oleme kõik sündinud patu ja surma köidikuis. (Rooml. 5:12.) Samuti mõistab ta, et me ise ei suuda ei ennast ega kedagi teist neist köidikuist päästa. (Laul 49:7–9.) Seetõttu andis ta meie eest oma kalli poja. (Matt. 20:28; Joh. 3:16; Rooml. 5:19.) Piibel ütleb: „Jumala armu tõttu maitses ta [Jeesus] surma kõigi inimeste eest.” (Heebr. 2:9.) Näha oma poega nagu kurjategijat posti küljes piinlemas ja suremas oli Jehoovale ääretult valus. Ta poleks ealeski lasknud sel juhtuda, kui ta ei tahaks meile andestada.

7. Too piiblist näiteid inimeste kohta, kellele Jehoova patud andestas.

⁷ Piiblis on palju näiteid sellest,  kuidas Jehoova on inimestele andestanud. (Efesl. 4:32.) Sulle võib meenuda kuningas Manasse, kes tegi Jehoova vastu ränki patte. Manasse kummardas ebajumalaid ja õhutas ka teisi seda tegema. Ta lasi koguni Jehoova templisse ebajumalakuju tuua. Ja ta tõi omaenda lapsi ebajumalatele ohvriks. Piibel ütleb Manasse kohta: „Ta tegi Jehoova silmis väga palju kurja, solvates teda sellega.” (2. Ajar. 33:2–7.) Ent kui ta oma patte kogu südamest kahetses, andestas Jehoova talle ja andis talle taas kuningavõimu. (2. Ajar. 33:12, 13.) Ka kuningas Taavet eksis rängalt. Muu hulgas pani ta toime abielurikkumise ja mõrva. Kuna ta aga kahetses tehtut ja tunnistas oma vigu, andis Jehoova tallegi andeks. (2. Saam. 12:9, 10, 13, 14.) Need näited kinnitavad, et Jehoova on tõesti valmis andestama. Ja nagu me edasi näeme, ei anna Jehoova andestust võrreldagi inimeste omaga.

8. Miks võib öelda, et Jehoova on parim võimalik kohtumõistja?

⁸ Jehoova on „kogu maa kohtumõistja”. (1. Moos. 18:25.) Hea kohtunik peab väga hästi seadust tundma. Kahtlemata peab see paika Jehoova puhul, sest ta ise ongi meie seadusandja. (Jes. 33:22.) Mitte keegi ei tea paremini kui Jehoova, mis on õige ja mis vale. Peale selle peab kohtunik teadma kõiki asjaga seotud fakte ja neid otsuse langetamisel arvesse võtma. Ka selles on Jehoova ületamatu.

9. Mida kõike Jehoova otsuse tegemisel arvesse võtab?

⁹ Erinevalt inimkohtunikest on Jehooval olukorrast alati täielik pilt. (1. Moos. 18:20, 21; Laul 90:8.) Tema teadmised ei piirdu sellega, mida ta näeb ja kuuleb. Jehoova teab täpselt, kuidas mõjutavad inimest geenid, kasvatus ja elukeskkond. Samuti teab ta, milline on kellegi emotsionaalne ja vaimne tervis. Jehoova suudab lugeda isegi mõtteid ja teab, millised on iga inimese motiivid, kavatsused ja soovid. Miski pole tema eest varjatud. (Heebr. 4:13.) Seega, kui Jehoova kellelegi andestab, siis järelikult on selleks tõesti alust.

10. Miks on Jehoova otsused alati õiglased? (5. Moos. 32:4.)

¹⁰ Jehoova otsused on alati õiglased. Ta on erapooletu ega lase end mõjutada kellegi välimusest, jõukusest, silmapaistvusest ega võimekusest. (1. Saam. 16:7; Jaak. 2:1–4.) Teda ei saa survestada ega ära osta. (2. Ajar. 19:7.) Ja erinevalt inimestest ei lähe tal kunagi närv krussi ega meel härdaks. (2. Moos. 34:7.) Kuna Jehoova teab meie kohta kõike ja mõistab täielikult meie olukorda, on ta parim võimalik kohtumõistja. (Loe 5. Moosese 32:4.)

11. Miks võib öelda, et Jehoova andestus on klass omaette?

¹¹ Piibli heebreakeelse osa kirjutajad mõistsid, et Jehoova andestus on klass omaette. Mõnikord kasutasid nad sellest rääkides heebrea sõna  saláh, mida üks teatmeteos kommenteerib järgmiselt: „Seda kasutatakse üksnes andestuse kohta, mis saab patusele osaks Jumala poolt, ja mitte kunagi madalama ja piiratuma inimestevahelise andestamise kohta.” Ainult Jehoova saab patustanule täielikult andestada. Mida tema andeksand kaasa toob?

12., 13. a) Mida Jehoova andestus kaasa toob? b) Mida Jehoova kunagi ei tee?

¹² Kui me usume, et Jehoova on meile andestanud, toob see kaasa „kosutuse ajad”, sealhulgas meelerahu ja puhta südametunnistuse. Midagi sellist võib tulla ainult Jehoovalt. (Ap. t. 3:19.) Kui Jehoova meile andestab, taastab ta oma suhted meiega nii täielikult, nagu poleks me pattu teinudki.

¹³ Peale selle ei karista Jehoova meid kunagi eksimuste eest, mis ta on juba andestanud, ega heida neid meile ette. (Jes. 43:25; Jer. 31:34.) Ta viib meie üleastumised meist „nii kaugele, kui ida on läänest”. b (Laul 103:12.) Sellele mõtlemine täidab meid tänu ja aukartusega. (Laul 130:4.)

14. Mille põhjal Jehoova otsustab, kas andestada või mitte?

¹⁴ Nagu nägime, ei olene Jehoova otsus andestada sellest, kas patt oli suur või väike. Samuti nägime, et Jehoova võtab otsuse langetamisel arvesse kõike, mida ta meie looja, seadusandja ja kohtumõistjana teab. Mida konkreetselt ta arvesse võtab?

15. Mida võtab Jehoova arvesse, nagu näitab Luuka 12:47, 48?

¹⁵ Jehoova võtab arvesse, kas pattu tehti teadlikult või kogemata. Jeesus rõhutas sama mõtet tekstis Luuka 12:47, 48 (loe). Inimene, kes teeb meelega midagi, mille kohta ta väga hästi teab, et see on Jehoovale vastumeelne, patustab rängalt. Sel juhul ei  pruugi Jehoova pattu andeks anda. (Mark. 3:29; Joh. 9:41.) Kuid olgem ausad, vahel me kõik teeme midagi, mida teame olevat vale. Kas sellisel juhul on lootust, et Jehoova meile andestab? On küll, sest ta võtab arvesse veel midagi.

16. Mida kahetsus piibli järgi tähendab ja miks on see tähtis?

¹⁶ Jehoova arvestab ka seda, kas me kahetseme oma pattu. Piiblis tähendab kahetsus enamat, kui millegi tegemise või tegematajätmise pärast tuska, rahulolematust või süüd tundma. See tähendab ka mõtlemise, hoiaku ja eesmärkide muutmist. Inimene, kes oma väärtegu südamest kahetseb, ei tunne kurbust mitte ainult teo enda pärast, vaid ka selle pärast, kui kaugele ta Jehoovast on läinud. Nii Manasse kui ka Taavet patustasid rängalt, ent kuna nad kahetsesid, andestas Jehoova neile. (1. Kun. 14:8.) Kui soovime, et Jehoova meilegi andestaks, peab meie kahetsus olema ilmne: see peab ajendama meid tegudele. c

17. Mida meil tuleb teha, et pattu mitte korrata? (Jes. 55:7.)

¹⁷ Siiras kahetsus paneb meid halvalt teelt tagasi Jehoova juurde pöörduma. (Loe Jesaja 55:7.) See eeldab mõtteviisi uuendamist, seda, et hakkaksime mõtlema Jehoova moodi. (Rooml. 12:2; Efesl. 4:23.) Vanad mõtte- ja käitumismallid tuleb otsustavalt hüljata. (Kol. 3:7–10.) Muidugi on andestuse alus usk Kristuse ohvrisse. Kuid usku peaks olema selgelt näha tegudest, sellest, et püüame kõigest väest teha seda, mis on õige. (1. Joh. 1:7.)

18. Miks võib öelda, et Jehoova on ülim andestaja?

¹⁸ Võtame lühidalt kokku selle artikli  peamised mõtted. Jehoovale pole andestamises võrdset. Miks võib nii öelda? Esiteks, ta on alati valmis andestama. Teiseks, ta tunneb meid läbi ja lõhki ning saab eksimatult aru, kas me tõesti kahetseme. Ja kolmandaks, kui Jehoova on meile andestanud, suhtub ta meisse nii, nagu poleks me pattu teinudki. Tänu sellele võib meil olla tema ees puhas südametunnistus ja hea nimi.

19. Miks me võime ebatäiusest hoolimata rõõmsad olla?

¹⁹ Senikaua kui oleme ebatäiuslikud, teeme ka pattu. Kuid meid võib lohutada mõte piiblientsüklopeediast „Insight on the Scriptures” (2. kd, lk 771). Seal öeldakse: „Jehoova võtab arvesse oma teenijate ebatäiuslikkust ja on nende vastu halastav. Seetõttu pole neil põhjust oma vigade pärast päevast päeva musta masendust tunda. (L 103:8–14; 130:3.) Kui nad püüavad hoolega käia Jumala teedel, võivad nad olla rõõmsad. (Flp 4:4–6; 1Jo 3:19–22.)”

20. Millest tuleb juttu järgmises artiklis?

²⁰ Kas pole hea teada, et kui me oma patte südamest kahetseme, on Jehoova valmis meile andestama? Ent kuidas me saame Jehoovat eeskujuks võtta? Mille poolest sarnaneb Jehoova andeksand meie omaga ja mille poolest see meie omast erineb? Miks on tähtis seda vahet mõista? Sellest tuleb juttu järgmises artiklis.