1. Milliseid tundeid piibli tõed sinus tekitavad?

 JEHOOVA teenijad armastavad piibli tõdesid. Meie usk põhineb nendel. (Rooml. 10:17.) Me oleme veendunud, et Jehoova rajatud kristlik kogudus on „tõe sammas ja alustugi”. (1. Tim. 3:15.) Samuti me kuuletume meelsasti neile, kes on meie seas eestvedajad ja kes selgitavad meile piibli õpetusi ja annavad juhendeid, mis on kooskõlas Jehoova tahtega. (Heebr. 13:17.)

2. Milline oht meid varitseb? (Jaak. 5:19.)

² Ent ka siis, kui oleme veendunud piibli õpetuste tõesuses ja Jumala organisatsiooni juhatuse usaldusväärsuses, on oht, et meid „eksitatakse tõeteelt kõrvale”. (Loe Jaakobuse 5:19.) Saatan hõõruks heameelest käsi, kui kaotaksime usalduse piibli ja Jumala organisatsiooni vastu. (Efesl. 4:14.)

3. Miks meil tuleb tõest kõvasti kinni hoida? (Efesl. 6:13, 14.)

³ Loe Efeslastele 6:13, 14. Peagi kasutab Saatan jõulist propagandat, et ässitada kõiki maailma rahvaid Jehoova vastu üles. (Ilm. 16:13, 14.) Samuti püüab ta järjest enam eksitada Jehoova teenijaid. (Ilm. 12:9.) Seepärast on tähtis, et õpiksime üha paremini tegema vahet tõel ja valel ning kuuletuksime tõele. (Rooml. 6:17; 1. Peetr. 1:22.) Sellest sõltub meie ellujäämine suures viletsuses.

4. Mida me selles artiklis arutame?

 ⁴ Selles artiklis võtame vaatluse alla kaks omadust, mis aitavad meil mõista, kas miski on kooskõlas piibli õpetustega või mitte, ja võtta kuulda Jumala organisatsiooni juhatust. Seejärel vaatame kolme soovitust, mida järgides saame kindlalt tõeteel käia.

OMADUSED, MIS AITAVAD TÕE KÕLA ÄRA TUNDA

5. Mida ajendab jumalakartus meid tegema?

⁵ Jumalakartus. Jehoovat karta tähendab armastada teda nii väga, et me ei soovi teha midagi, mis talle meelepaha valmistab. Me tahame õppida tegema järjest paremini vahet selle vahel, mis on õige ja mis vale, mis tõene ja mis väär. (Õpet. 2:3–6; Heebr. 5:14.) Meie armastus Jehoova vastu peaks olema nii tugev, et me inimesekartusele kunagi järele ei annaks. Kui me seda teeksime, siis valmistaksime meelepaha Jehoovale, sest sageli on nii, et see, mis on meele järgi inimestele, ei meeldi Jehoovale.

6. Kuidas hirm kümmet luurajat mõjutas?

⁶ Kui me kardame inimesi rohkem kui Jumalat, võime tõest kõrvale kalduda. Mõtleme näiteks iisraellaste 12 peamehele, kes läksid uurima maad, mille Jehoova oli tõotanud rahvale anda. Kümnel neist oli hirm kaananlaste ees suurem kui armastus Jehoova vastu. Nad ütlesid rahvale: „Me ei suuda sõdida selle rahva vastu, sest see on meist tugevam.” (4. Moos. 13:27–31.) Inimlikust seisukohast olid kaananlased iisraellastest tõesti tugevamad. Ent väide, et iisraellased ei suuda oma vaenlasi võita, jättis Jehoova mängust välja. Need kümme luurajat oleksid pidanud mõtlema sellele, mis on Jehoova  tahe, ja meenutama seda, mida ta oli varem nende heaks teinud. Siis oleksid nad mõistnud, et kaananlaste tugevus pole Jehoova kõikvõimsa jõu kõrval mitte midagi. Joosua ja Kaaleb aga lootsid kindlalt Jehoovale. Nad ütlesid rahvale: „Kui oleme Jehoovale meelepärased, siis ta viib meid sellele maale ja annab selle meile.” (4. Moos. 14:6–9.)

7. Mida meil tuleb teha, et jumalakartust kasvatada? (Vaata ka pilti.)

⁷ Et jumalakartust kasvatada, tuleb meil iga otsuse tegemisel mõelda, kas see on Jehoovale meelepärane. (Laul 16:8.) Kui loed piiblit, siis küsi endalt: „Kui mina oleks olnud selles olukorras, siis mis otsuse ma oleks teinud?” Kujutle, et seisad iisraellaste seas ja kuulad kümmet Iisraeli pealikku, kes räägivad sellest, kui hirmsad on kaananlased ja et neid pole võimalik võita. Kas sa usuksid nende sõnu ja annaksid järele inimesekartusele? Või oleks armastus Jehoova vastu ja soov olla talle meelepärane sellest tugevam? Iisraellased ei uskunud Joosuat ja Kaalebit ning seetõttu kaotas terve põlvkond võimaluse siseneda tõotatud maale. (4. Moos. 14:10, 22, 23.)

8. Millist omadust meil tuleks arendada ja miks?

⁸ Alandlikkus. Jehoova avaldab piibli tõdesid neile, kes on alandlikud. (Matt. 11:25.) Meil kõigil oli vaja alandlikkust, et lasta endale piiblit õpetada. (Ap. t. 8:30, 31.) Ent me peame olema hoolikad, et me ei muutuks uhkeks. Kui nii juhtuks, võiksime hakata mõtlema, et meie oma seisukohad on sama õiged kui piibli põhimõtted ja Jehoova organisatsiooni juhatus.

9. Mis aitab meil alandlikuks jääda?

⁹ Et alandlikuks jääda, tuleb meil mõelda sellele, kui väiksed me Jehoovaga võrreldes oleme. (Laul 8:3, 4.) Meil tuleb paluda, et ta aitaks meil olla alandlikud ja tema õpetusi vastu võtta. Jehoova aitab meil pidada tema mõtteid, mida ta jagab piibli ja oma organisatsiooni kaudu, tähtsamaks meie enda omadest. Kui loed piiblit, pane tähele tõendeid, millest ilmneb, et Jehoova armastab alandlikkust ning vihkab uhkust, kõrkust ja ülbust. Ja eriti tähtis on jääda alandlikuks siis, kui saad mõne vastutusrikka ülesande.

MIS AITAB MEIL TÕEST KÕVASTI KINNI HOIDA

10. Kelle kaudu on Jehoova oma rahvale juhatust andnud?

¹⁰ Usalda Jehoova organisatsiooni juhatust. Muistses Iisraelis andis Jehoova Moosesele ja seejärel Joosuale ülesande juhtida tema rahvast. (Joosua 1:16, 17.) Seni, kuni iisraellased suhtusid nendesse meestesse kui Jehoova esindajatesse, käis nende käsi hästi. Sajandeid hiljem, kui moodustati kristlik kogudus, hakkasid Jumala rahvast juhtima 12 apostlit. (Ap. t. 8:14, 15.) Mõne aja möödudes ühinesid nendega selles töös ka Jeruusalemmas olevad vanemad. Kogudused, kes järgisid nende ustavate meeste juhatust, said „usus aina tugevamaks ja koguduseliikmete arv kasvas päevast päeva”. (Ap. t. 16:4, 5.) Kui meie võtame kuulda organisatsiooni juhatust, läheb ka meil hästi. Ent mida tunneb Jehoova siis, kui me ei kuuletu neile, kelle ta on  määranud meid juhtima? Sellele saame vastuse, kui mõtleme, mis juhtus siis, kui iisraellased olid minemas tõotatud maale.

11. Mis juhtus nendega, kes seadsid kahtluse alla Moosese juhirolli? (Vaata ka pilti.)

¹¹ Teekonnal tõotatud maale seadsid mõned Iisraeli rahva pealikud ja teised nimekad mehed kahtluse alla Moosese juhirolli, mille Jehoova oli talle andnud. Nad ütlesid: „Terve kogudus on püha, nad kõik, ja Jehoova on nende keskel.” (4. Moos. 16:1–3.) On küll tõsi, et Jehoova silmis oli terve kogudus püha, ent ta oli valinud Moosese oma rahvast juhtima. (4. Moos. 16:28.) Seega need, kes astusid välja Moosese vastu, astusid tegelikult välja Jehoova vastu. Nad ei mõelnud sellele, mida Jehoova tahab, vaid mida nad ise soovivad: rohkem võimu ja tunnustust. Jumal hävitas selle mässu juhid ja veel tuhanded, kes nende poole hoidsid. (4. Moos. 16:30–35, 41, 49.) Me võime olla kindlad, et Jehoova mõistab ka tänapäeval hukka need, kes suhtuvad lugupidamatult sellesse, kuidas ta oma organisatsiooni juhib.

12. Miks me võime Jehoova organisatsiooni alati usaldada?

¹² Me võime Jehoova organisatsiooni alati usaldada. Kui ilmneb, et meie jumalateenimises või mõnes meie arusaamas mingist piibli õpetusest tuleb teha muudatusi, ei kõhkle juhtiv kogu seda tegemast. (Õpet. 4:18.) Nad teevad seda eelkõige sellepärast, et soovivad meeldida Jehoovale. Lisaks annavad nad endast parima, et nende otsused põhineksid piiblil – raamatul, millest tuleb juhinduda igal Jehoova teenijal.

13. Mis on „õige õpetuse eeskuju” ja mida meil tuleb teha?

 ¹³ „Hoia kinni õige õpetuse eeskujust”. (2. Tim. 1:13.) „Õige õpetuse eeskuju” all mõeldakse kristlikke õpetusi. (Joh. 17:17.) Need on kõigi meie uskumuste aluseks ja meil tuleb neist kõvasti kinni hoida. Kui me seda teeme, siis Jehoova õnnistab meid.

14. Mis juhtus, kui mõned kristlased ei hoidnud kinni „õige õpetuse eeskujust”?

¹⁴ Mis võib juhtuda, kui me ei hoia kinni „õige õpetuse eeskujust”? Mõtleme ühele näitele. Esimesel sajandil levis mõningate kristlaste seas kuulujutt, et Jehoova päev on juba käes. Võimalik, et see mõte pärines nende seas ringlevast kirjast, mis arvati olevat Pauluse kirjutatud. Mõned Tessaloonika kristlased uskusid seda kuulujuttu ilma fakte kontrollimata ja isegi levitasid seda edasi. Ilmselt poleks nad lasknud end haneks tõmmata, kui oleksid mõelnud sellele, mida Paulus oli neile õpetanud, kui ta oli nende juures. (2. Tess. 2:1–5.) Oma teises kirjas tessalooniklastele manitses Paulus neid, et nad ei usuks kõike, mida kuulevad. Et edaspidi midagi sarnast ei juhtuks, lõpetas Paulus kirja sõnadega: „See on minu, Pauluse tervitus, mille ma olen kirjutanud omaenda käega ja mis tõendab mu kirjade õigsust; nii ma kirjutan.” (2. Tess. 3:17.)

15. Kuidas kaitsta end valede eest, mis tunduvad olevat tõesed? Too näide. (Vaata ka pilte.)

¹⁵ Mida me võime õppida Pauluse sõnadest tessalooniklastele? Kui kuuleme midagi sellist, mis pole kooskõlas sellega, mida oleme piiblist õppinud, või mõnd sensatsioonilist kuulujuttu, on meil vaja vahetegemisoskust. Näiteks endises Nõukogude Liidus levitasid meie vastased vendade seas üht kirja, mis oli väidetavalt tulnud meie peakorterist. See kiri õhutas mõningaid meie vendi moodustama sõltumatu organisatsiooni. Kiri ise paistis olevat täiesti  ehtne, ent vennad ei lasknud end petta. Nad mõistsid, et kirja sõnum pole kooskõlas sellega, mida neile oli õpetatud. Tänapäeval püüavad meie vastased näiteks interneti ja sotsiaalmeedia kaudu meid eksitada ja lõhestada. Selleks et me „kergesti segadusse ei satuks”, tuleb meil kindlaks teha, kas see, mida me kuuleme või loeme, on kooskõlas piibli tõdedega, mida me juba teame. (2. Tess. 2:2; 1. Joh. 4:1.)

16. Mida meil tuleks teha, kui keegi levitab infot, mis pole tõega kooskõlas? (Rooml. 16:17, 18.)

¹⁶ Jää ühtseks nendega, kes on Jehoovale ustavad. Jehoova soovib, et oleksime oma vendade ja õdedega ühtsed. See on võimalik vaid juhul, kui käime kindlalt tõeteel. Igaüks, kes levitab infot, mis pole tõega kooskõlas, tekitab koguduses lõhesid. Ja Jehoova hoiatab meid, et me peaksime selliseid inimesi vältima. Vastasel juhul võime ka meie tõest kõrvale triivida. (Loe Roomlastele 16:17, 18.)

17. Mida head toob see, kui hoiame piibli tõest kõvasti kinni?

¹⁷ Kui peame piibli tõde au sees ja hoiame sellest kõvasti kinni, siis on meil tugev usk ja me oleme Jehoovaga lähedased. (Efesl. 4:15, 16.) Me ei lase end petta Saatana väärõpetustel ega propagandal ning oleme veendunud, et Jehoova hoolitseb meie eest suure viletsuse ajal. Seega hoidkem piibli tõest kõvasti kinni, siis on rahu Jumal meiega. (Filipl. 4:8, 9.)