1., 2. a) Mida me võime tunda, kui mõtleme Jeesuse elu ja teenistuse peale? b) Mida me selles artiklis arutame?

 KUI mõni meie lähedane sureb, tunneme tema järele suurt igatsust. Esialgu võib olla väga valus mõelda tema viimastele elupäevadele, eriti kui ta pidi enne surma kannatama. Ajapikku aga suudame isegi rõõmu tunda, kui mõtleme millelegi, mida ta meile õpetas, või millelegi, mida ta ütles või tegi, et meid naeratama panna.

² Mälestusajal mõtiskleme rohkem kui tavaliselt lunastusohvri tähendusele. (1. Kor. 11:24, 25.) Kuigi Jeesuse kannatustest ja surmast lugemine võib meid kurvastada, toob meile rõõmu see, kui loeme sellest, mida ta maa peal olles ütles ja tegi. Samuti on põnev mõelda sellele, mida Jeesus praegu teeb ja mida kõike ta veel tulevikus ette võtab. Selline mõtiskelu kasvatab meie armastust tema vastu ja ajendab meid seda ka väljendama.

3. Miks me oleme lunastuse eest tänulikud?

³ Jeesuse elule ja ohvrisurmale mõtlemine täidab meid tänutundega. Kui ta oli maa peal, rääkis ta inimestele õnnistustest, mida toob Jumala kuningriik. Meiegi peame neid tõdesid väga kalliks. Samuti  oleme tänulikud lunastuse eest, kuna ilma selleta ei saaks meil olla lähedasi suhteid Jehoova ja Jeesusega. Kõigil, kes Jeesuse ohvrisse usuvad, on võimalus elada igavesti ning näha uuesti oma lähedasi, kes on surmaunne suikunud. (Joh. 5:28, 29; Rooml. 6:23.) Me ei saa neid õnnistusi kuidagi ära teenida ning me ei saa Jehoovale ja Jeesusele nende eest kuidagi tasuda. (Rooml. 5:8, 20, 21.) Ent me saame näidata, et oleme nende eest tänulikud. Kuidas?

4. Kuidas väljendas Maarja Magdaleena tänu selle eest, mida Jeesus tema heaks oli teinud? (Vaata pilti.)

⁴ Mõelgem Maarja Magdaleenale. Teda vaevasid seitse deemonit ja ilmselt arvas ta, et mitte keegi ei saa teda aidata. Kujutle, mida ta võis tunda, kui Jeesus deemonid temast välja ajas. Tänutunne ajendas teda Jeesuse järelkäijaks saama ning kasutama oma aega, jõudu ja vara, et tema teenistust toetada. (Luuka 8:1–3.) Maarja hindas väga seda, mida Jeesus tema heaks tegi. Ilmselt ei mõistnud ta aga, et tulevikus teeb Jeesus tema heaks veel rohkem: ta annab oma elu kogu inimkonna eest, nii et kõik, kes temasse usuvad, võiksid saada igavese elu. (Joh. 3:16.) Maarja jäi Jeesuse kõrvale kuni tema surmani. Kui Jeesus oli piinapostil, oli Maarja seal ja lohutas nii teda kui ka teisi kohalolijaid. (Joh. 19:25.) Pärast Jeesuse surma tõid Maarja ja veel kaks naist haua juurde lõhnaaineid, et tema surnukeha võida. (Mark. 16:1, 2.) Maarja ustavus sai rikkalikult tasutud. Ülesäratatud Jeesus ilmutas end talle ja rääkis temaga. Selline eriline au sai osaks vaid vähestele Jeesuse järelkäijatele. (Joh. 20:11–18.)

5. Kuidas saame meie väljendada tänu selle eest, mida Jehoova ja Jeesus on meie heaks teinud?

 ⁵ Meiegi saame näidata, et oleme Jehoovale ja Jeesusele tänulikud, kui kasutame oma aega, jõudu ja vara kuningriigitöö heaks. Näiteks võiksime mõelda, kas saaksime lüüa kaasa Jehoova teenimisega seotud hoonete ehitus- ja hooldustöödes.

6. Miks võib öelda, et lunastus on kingitus igaühele isiklikult?

⁶ Kui mõtleme sellele, kui väga Jehoova ja Jeesus meid armastavad, kasvab meie armastus nende vastu. (1. Joh. 4:10, 19.) Ja see armastus muutub veel tugevamaks, kui mõistame, et Jeesus suri meie eest isiklikult. Paulus mõistis seda ja oli selle eest tänulik. Ta kirjutas galaatlastele: „[Ma] elan ... usus Jumala pojasse, kes armastusest minu vastu andis end minu eest.” (Gal. 2:20.) Tänu lunastusohvrile sai Jehoova sind enda ligi tõmmata ja sul on võimalus olla tema sõber. (Joh. 6:44.) Mida sa tunned, kui mõtled sellele, et Jehoova nägi sinus midagi head ja on maksnud väga kõrget hinda, et võiksid olla tema sõber? Kahtlemata tugevdab see sinu armastust Jehoova ja Jeesuse vastu. Meil tasub endalt küsida: mida ajendab see armastus mind tegema?

7. Kuidas me saame väljendada armastust Jehoova ja Jeesuse vastu? (2. Kor. 5:14, 15; 6:1, 2; vaata pilti.)

⁷ Armastus Jehoova ja Jeesuse vastu ajendab meid armastama kaasinimesi. (Loe 2. Korintlastele 5:14, 15; 6:1, 2.) Üks viis seda teha on rääkida neile  innukalt head sõnumit. Me kuulutame kõigile, hoolimata inimese rassist, rahvusest, majanduslikust seisust või haridustasemest. Nii tegutseme kooskõlas Jehoova eesmärgiga, et „kõiksugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde hästi tundma”. (1. Tim. 2:4.)

8. Kuidas me saame väljendada armastust usukaaslaste vastu?

⁸ Armastus Jehoova ja tema poja vastu ajendab meid ka usukaaslasi armastama. (1. Joh. 4:21.) Me hoolime neist väga ja aitame neid, kui neil on raske. Me trööstime neid, kes on kaotanud mõne lähedase, külastame haigeid ja lohutame masendunuid. (2. Kor. 1:3–7; 1. Tess. 5:11, 14.) Samuti palvetame vendade-õdede eest, kuna teame, et „õige inimese anuval palvel on suur mõju”. (Jaak. 5:16.)

9. Mis on veel üks viis, kuidas me saame näidata, et armastame usukaaslasi?

⁹ Me püüame usukaaslastega ka rahu hoida ja olla Jehoova eeskujul andestavad. Jehoova lasi oma pojal meie pattude eest surra. Kas ei peaks siis meiegi andestama vendadele-õdedele, kui nad meie vastu eksivad? Kindlasti ei taha me olla Jeesuse mõistujutus mainitud nurjatu orja sarnased. Isand oli tühistanud selle orja hiigelsuure võla, kuid tema ei olnud valmis kustutama kaasorja palju väiksemat võlga. (Matt. 18:23–35.) Kui sul on mõne venna või õega erimeelsusi, kas võiksid enne mälestusõhtut astuda esimese sammu, et rahu taastada? (Matt. 5:23, 24.) See on veel üks võimalus näidata, et armastad Jehoovat ja Jeesust.

10., 11. Kuidas saavad kogudusevanemad tõendada oma armastust Jehoova ja Jeesuse vastu? (1. Peetr. 5:1, 2.)

¹⁰ Kuidas saavad kogudusevanemad väljendada oma armastust Jehoova ja Jeesuse vastu? Üks tähtis viis seda teha on hoolitseda Jumala karja eest. (Loe 1. Peetruse 5:1, 2.) See tuleb välja Jeesuse sõnadest apostel Peetrusele. Pärast seda, kui Peetrus oli Jeesuse kolm korda ära salanud, oli ta ilmselt valmis tegema ükskõik mida, et tõendada oma armastust Jeesuse vastu. Ülesäratatud Jeesus küsis temalt: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?” Kui Peetrus oli kinnitanud, et nii see on, ütles Jeesus talle: „Hoia mu lambakesi kui karjane.” (Joh. 21:15–17.) Seda Peetrus tegigi. Kogu elu hoolitses ta hellalt Jumala karja eest.

¹¹ Kogudusevanemad, kuidas saate teie mälestusajal nende Jeesuse sõnade järgi toimida? Võtke aega, et teha koguduses karjasetööd ning pöörake erilist tähelepanu mittetegevatele kuulutajatele, et aidata neil Jehoova juurde tagasi tulla. (Hes. 34:11, 12.) Samuti püüdke mälestusõhtul vestelda piibliõpilastega ja nendega, kes on seal esimest korda, nii et nad tunneksid end teretulnuna.

12. Kuidas annavad meile julgust Jeesuse sõnad tekstis Johannese 16:32, 33?

¹² Ööl enne surma ütles Jeesus apostlitele: „Maailmas te kohtate raskusi, aga olge julged, mina olen maailma  ära võitnud!” (Loe Johannese 16:32, 33.) Mis andis Jeesusele julgust vaenlastele vastu seista ja Jehoovale surmani ustavaks jääda? Ta ei toetunud mitte enda jõule, vaid Jehoovale. Jeesus teadis, et tema järelkäijatel tuleb kogeda samalaadseid raskusi nagu temal ning ta palus, et Jehoova neid kaitseks. (Joh. 17:11.) Miks annab see teadmine meile julgust? Jehoova on tugevam kui ükski meie vaenlane ja ta teab kõike, mis meie elus toimub. (1. Joh. 4:4.) Tema abiga suudame oma hirmud ületada ja teda julgelt teenida.

13. Millest ilmnes Arimaatiast pärit Joosepi julgus?

¹³ Üks mees, kellel julgusest esialgu vajaka jäi, oli Joosep Arimaatiast. Ta oli sanhedrini ehk juudi kõrgeima kohtu liige. Seega oli tal juudi ühiskonnas kõrge positsioon ja temast peeti lugu. Piibel ütleb tema kohta, et ta „oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute”. (Joh. 19:38.) Joosep uskus Jeesusesse, kuid varjas seda teiste eest. Ilmselt kartis ta, et kaotab oma ühiskondliku positsiooni. Kui aga Jeesus suri, võttis Joosep viimaks julguse kokku, läks Pilatuse ette ning palus endale Jeesuse surnukeha. (Mark. 15:42, 43.) Ta ei varjanud enam, et ta on Jeesuse jünger.

14. Kuidas inimkartusest võitu saada?

¹⁴ Kas sinagi võitled inimkartusega nagu Joosep? Kas oled mõnikord koolis või tööl häbenenud öelda, et oled Jehoova tunnistaja? Kas viivitad ristimata kuulutajaks saamisega või kõhkled end ristida lasta, kuna muretsed, mida teised sellest arvavad? Ära lase hirmul takistada end tegemast seda, mis on õige. Anu Jehoovalt julgust täita tema tahet. Kui näed, kuidas Jehoova sinu palvetele vastab, saad üha tugevamaks ja julgemaks. (Jes. 41:10, 13.)

15. Mida ajendas rõõm Jeesuse jüngreid tegema? (Luuka 24:52, 53.)

¹⁵ Mõtle, millist kurbust võisid apostlid tunda, kui Jeesus suri. Nad olid just kaotanud armsa sõbra ja neile tundus, et ka nende lootus on kadunud. (Luuka 24:17–21.) Hiljem aga ilmutas Jeesus end neile ja aitas neil mõista,  milline roll on tal piibli ennustuste täitumises. Samuti andis ta neile teha tähtsa töö. (Luuka 24:26, 27, 45–48.) Kui Jeesus 40 päeva hiljem taevasse läks, oli apostlite kurbusest saanud suur rõõm. Nad teadsid nüüd, et nende isand on elus ja aitab neil täita nende uut ülesannet. Rõõm ajendas neid Jumalat lakkamatult ülistama. (Loe Luuka 24:52, 53; Ap. t. 5:42.)

16. Kuidas me saame Jeesuse jüngritest eeskuju võtta?

¹⁶ Kuidas meie saame apostlite eeskuju järgida? Kui seame Jehoova teenimise elus esikohale, võime tunda sellest rõõmu mitte ainult mälestusajal, vaid kogu aeg. Selleks et jääks aega kuulutustööks, koosolekuteks ja pere piibliõhtuks, tuleb meil ehk teha muudatusi töögraafikus. Mõned on isegi otsustanud mitte hankida asju, mille olemasolu teised peavad iseenesestmõistetavaks. Seda sellepärast, et nad tahavad teha rohkem oma koguduse heaks või kolida sinna, kus on suurem vajadus hea sõnumi kuulutajate järele. Nõuab vastupidavust, et teenida Jehoovat päevast päeva ja aastast aastasse. Kuid ta on lubanud, et kui me peame kõige tähtsamaks tema kuningriiki, õnnistab ta meid heldelt. (Õpet. 10:22; Matt. 6:32, 33.)

17. Mida oleks hea mälestusajal teha? (Vaata pilti.)

¹⁷ Me ootame väga mälestusõhtut, mis toimub teisipäeval, 4. aprillil. Muidugi võime juba varem mõtiskleda Jeesuse elu ja surma üle ning selle üle, kui väga tema ja ta isa meid armastavad. Püüa mälestusajal võtta nii palju aega kui võimalik, et seda teha. Näiteks võid lugeda piiblist sündmuste kohta, mis on ära toodud „Uue maailma tõlke” lisas B12 „Jeesuse elu viimane nädal”. Mõtiskle loetu üle ja püüa leida mõtteid, mis kasvataks sinu tänutunnet ja armastust ning annaks sulle julgust ja rõõmu. Mõtle ka, kuidas sa saaksid näidata, et pead lunastusohvrit kalliks. Võid kindel olla, et Jeesusel on väga hea meel, kui püüad mälestusajal mõtiskleda kõige selle üle, mida ta sinu heaks on teinud. (Ilm. 2:19.)