1.–2. a) Mida käskis Jehoova Peetrusel, Jaakobusel ja Johannesel teha? b) Mida me selles artiklis arutame?

 PÄRAST 32. aasta paasapüha läksid Peetrus, Jaakobus ja Johannes koos Jeesusega ühele kõrgele mäele, ilmselt Hermonile. Seal nägid nad erilist nägemust: „Jeesus muudeti nende ees: tema nägu hakkas särama nagu päike ja ta riided hiilgama nagu valgus.” (Matt. 17:1–4.) Hiljem kuulsid nad Jehoova enda häält, mis ütles: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel. Teda kuulake!” (Matt. 17:5.) Need kolm apostlit kuulasidki Jeesust ja elasid tema õpetuste järgi kogu oma elu. Kuidas me saame nende eeskuju järgida?

² Eelmises artiklis rääkisime kahest asjast, mille tegemise käskis Jeesus lõpetada. Selles artiklis räägime kahest asjast, mida Jeesuse sõnul tuleks teha.

3. Mida meil tuleks teksti Matteuse 7:13, 14 järgi teha?

³ Loe Matteuse 7:13, 14. Jeesus rääkis kahest väravast, millest üks viib laiale ja teine kitsale teele. Kolmandat teed ei ole. Seega peab iga inimene valima, kumba teed ta käib. See on kõige tähtsam  valik üldse, sest kaalul on igavene elu.

4. Mida me teame laia tee kohta?

⁴ Paljud valivad laia tee, kas siis sellepärast, et seal on kergem käia, või siis lähevad nad lihtsalt massiga kaasa. Nad ei mõista, et see tee viib hävingusse ja et Saatan on see, kes soovib, et nad seal käiksid. (1. Kor. 6:9, 10; 1. Joh. 5:19.)

5. Mida on mõned teinud, et leida üles kitsas tee ja seal käima hakata?

⁵ Kitsa tee kohta, mis viib ellu, ütles Jeesus, et „vähe on neid, kes selle leiavad”. On huvitav, et järgmises salmis hoiatas Jeesus valeprohvetite eest. (Matt. 7:15.) Mõne arvestuse järgi on maailmas tuhandeid religioone, kes kõik väidavad, et õpetavad tõde. Paljud inimesed ei suuda sellises religioonide rägastikus orienteeruda ja paljud teised on tõeotsingutele üldse käega löönud. Kuid see ei tähenda, et ellu viivat teed polegi võimalik leida. Jeesus ütles: „Kui te järgite minu õpetust, siis te olete tõesti minu jüngrid ja õpite tundma tõde ja tõde teeb teid vabaks.” (Joh. 8:31, 32.) Sinagi oled üks nendest, kes on selle tee üles leidnud. Sa pole massiga kaasa läinud. Sa oled uurinud hoolsalt piiblit ja saanud teada, mida Jumal meilt ootab. Näiteks oled õppinud, et Jehoova soovib, et hülgaksime valeõpetused ja halvad harjumused ega tähistaks pühasid ja tähtpäevi, mis on piibliga vastuolus. Seda teha pole üldsegi kerge. (Matt. 10:34–36.) Kuid armastusest Jehoova vastu pole sa alla andnud ja Jehoova on sinu üle väga uhke. (Õpet. 27:11.)

6. Mis aitab meil kitsal teel püsida? (Vt Laul 119:9, 10, 45, 133.)

⁶ Kui me juba käime kitsal teel, siis mis aitab sellel püsida? Toome näite. Selleks, et kitsal mägiteel sõitvad autod kuristiku servale ohtlikult lähedale ei satuks, ääristab teed piire. Autojuhid ei mõtle, et see piirab nende vabadust. Nad saavad aru, et piire on seal nende enda turvalisuse huvides. Samamoodi on Jehoova seadused ja põhimõtted meile kaitseks: need aitavad meil püsida kitsal teel. (Loe Laul 119:9, 10, 45, 133.)

7. Mis aitab noortel kitsal teel käimisse õigesti suhtuda?

⁷ Noored võivad vahel tunda, et Jehoova seadused ja põhimõtted on liiga piiravad. Kas ka sina tunned nii? Koolis ja sotsiaalmeedias võib sulle jääda mulje, et need, kes käivad laial teel, tegelevad igasugu lahedate asjadega, millest sina ilma jääd. Saatan tahab, et sa just nii mõtleksid. b Samas püüab ta varjata, kuhu see tee välja viib. Jehoova aga on andnud selgelt teada, milline kaunis tulevik ootab  neid, kes püsivad kitsal teel. (Laul 37:29; Jes. 35:5, 6; 65:21–23.)

8. Mida me õpime Oskari eeskujust?

⁸ Noort venda Oskarit c survestasid tema klassikaaslased seksuaalelu alustama. Kui ta selgitas, et on Jehoova tunnistaja ja elab piibli põhimõtete järgi, võtsid mõned klassiõed seda väljakutsena ja püüdsid teda voodisse meelitada. Kuid Oskar jäi endale kindlaks. Talle avaldati ka teist laadi survet. Oskar ütleb: „Õpetajad püüdsid mind veenda kõrgharidust omandama. Nad ütlesid, et muidu pole võimalik elus läbi lüüa.” Mis aitas tal survele vastu seista? Ta sõnab: „Leidsin kogudusest häid sõpru, kes olid mulle pere eest. Hakkasin ka tõsisemalt piiblit uurima. Mida rohkem uurisin, seda paremini mõistsin,  et see on tõde. Seepärast otsustasin oma elu Jehoovale pühendada.”

9. Mida on vaja teha selleks, et püsida ellu viival teel?

⁹ Saatan tahab, et hakkaksime käima laial teel, mis viib hävingusse. (Matt. 7:13.) Selleks, et püsida kitsal, ellu viival teel, on meil vaja edaspidigi kuulata Jeesust ja hoida meeles, et sellel teel käimine on meile kaitseks. Kuid räägime nüüd veel ühest asjast, mida Jeesus meil teha käskis.

10. Mida meil tuleks teksti Matteuse 5:23, 24 järgi teha?

¹⁰ Loe Matteuse 5:23, 24. Ohvrite toomine oli juutidele äärmiselt oluline. Kuid Jeesus ütles, et teatud olukorras tuleks jätta oma and sinnapaika ja ära minna. Miks? Kui ohvritoojale meenus, et kaasjuudil on midagi tema vastu, tuli tal esmalt temaga rahu teha. Seega oli rahu tegemine olulisem kui Jehoovale ohvri toomine.

11. Mida Jaakob ette võttis, et Eesaviga rahu teha?

¹¹ Rahutegemise kohta võime nii mõndagi õppida Jaakobilt. Kui Jaakob oli oma sünnimaalt 20 aastat eemal olnud, käskis Jehoova tal sinna tagasi pöörduda. (1. Moos. 31:11, 13, 38.) Kuid oli üks probleem: tema vend Eesav oli aastaid tagasi teda tappa tahtnud. (1. Moos. 27:41.) Jaakob oli mures ja kartis, et Eesav peab endiselt tema peale vimma. (1. Moos. 32:7.) Kuidas püüdis ta oma vennaga rahu teha? Kõigepealt rääkis ta sellest Jehoovaga. Seejärel saatis ta Eesavile helde kingituse. (1. Moos. 32:9–15.) Ja lõpuks, kui nad kohtusid, kummardas ta Eesavi ette mitte üks ega kaks, vaid koguni seitse korda. Alandlikkus ja lugupidav hoiak aitasid Jaakobil oma vennaga rahu teha. (1. Moos. 33:3, 4.)

12. Milles on Jaakob meile heaks eeskujuks?

¹² See, kuidas Jaakob Eesaviga kohtumiseks valmistus ja mida ta kohtudes tegi, on meile heaks eeskujuks. Kõigepealt palus ta abi Jehoovalt. Seejärel tegutses ta kooskõlas oma palvega ja püüdis vennaga kohtumise võimalikult pingevabaks muuta. Kui nad kokku said, ei hakanud ta enda õigust taga ajama. Tema eesmärk oli teha vennaga rahu. Kuidas me saame Jaakobi eeskuju järgida?

13.–14. Mida ette võtta, kui märkame, et oleme kellelegi haiget teinud?

¹³ Me kõik soovime, et meil oleksid usukaaslastega head suhted. (Room. 12:18.) Mida aga ette võtta, kui märkame, et oleme kellelegi haiget teinud? Meil tuleks rääkida sellest Jehoovaga ja paluda, et ta aitaks meil rahu teha.

¹⁴ Samuti võiksime analüüsida oma suhtumist. Näiteks võiksime mõelda, kas oleme valmis uhkuse alla neelama ja vabandust paluma ning mida Jehoova ja Jeesus tahaksid, et me selles  olukorras teeksime. See võib anda meile jõudu ja tahtmist teha seda, mis on õige.

15. Mis aitab teksti Efeslastele 4:2, 3 järgi erimeelsusi lahendada?

¹⁵ Mõtle, mis oleks võinud juhtuda, kui Jaakob oleks olnud uhke ja hakanud vennaga kohtudes oma õigust taga nõudma. Kindlasti poleks see lugu nii hästi lõppenud. Meilgi aitab alandlikkus erimeelsusi lahendada. (Loe Efeslastele 4:2, 3.) Õpetussõnad 18:19 ütleb: „Solvatud sõber on järeleandmatum kui kindluslinn ja mõned tülid on otsekui kindluseriivid.” Siiras vabandus võib need riivid katki murda.

16. Mida tuleks teha, enne kui haiget saanud õe või vennaga rääkima läheme, ja miks?

¹⁶ Enne kui venna või õega rääkima läheme, tuleks hoolikalt mõelda, mida ja kuidas öelda. Alguses võib ta olla ärritunud ja öelda midagi, mida pole eriti meeldiv kuulda. Meil ei pruugi olla kerge rahulikuks jääda ning võib tekkida kiusatus hakata end õigustama. See aga ei annaks soovitud tulemusi. Meie eesmärk pole teha kindlaks, kellel on õigus, vaid saada usukaaslasega suhted korda. (1. Kor. 6:7.)

17. Mida Alberti eeskuju sulle õpetab?

¹⁷ Vennal nimega Albert oli ühe lähisugulasega väga raske läbi saada. Üle kahe aasta püüdis ta temaga avameelselt ja rahulikult rääkida, et suhteid parandada. Ta jutustab: „Palvetasin iga kord enne temaga rääkimist ja arvestasin sellega, et ta võib teha teravaid märkusi. Pidin olema valmis andestama. Sain aru, et vahet pole, kummal on õigus, minu kohus on taotleda rahu.” Tema pingutused kandsid vilja. Albert ütleb: „Mul on väga hea meel, et praegu on mul kõigi oma sugulastega head suhted.”

18.–19. Mida me peaksime tegema, kui mõnel vennal või õel on midagi meie vastu, ja miks?

¹⁸ Seega, kui avastad, et su vennal või õel on midagi sinu vastu, siis püüa  temaga rahu teha. Räägi sellest Jehoovaga ja palu, et ta aitaks sul õigesti tegutseda. Nii saad ise kogeda, et need, kes taotlevad rahu, on õnnelikud. (Matt. 5:9.)

¹⁹ Koguduse pea Jeesus Kristuse kaudu juhatab Jehoova meid ellu viival teel. (Efesl. 5:23.) Võtkem siis alati Jeesuse häält kuulda, nagu võtsid Peetrus, Jaakobus ja Johannes. (Matt. 17:5.) Kui püsime kitsal teel ja hoiame kaasteelistega häid suhteid, tunneme elust rohkem rõõmu ning meid ootab ees igavene elu uues maailmas.