1., 2. Millest oli juttu eelmises artiklis ja mida me hakkame nüüd arutama?

 EELMISES artiklis arutasime mõnda nõuannet 3. Moosese 19. peatükist. Näiteks kolmandas salmis ütles Jehoova, et iisraellastel tuleb pidada lugu oma vanematest. Nägime, et seda põhimõtet järgides võime vanemaid toetada näiteks rahaliselt või emotsionaalselt ja aidata neil usku tugevana hoida. Samas salmis tuletati Jumala rahvale meelde, et nad peaksid hingamispäeva. Meiegi peaksime võtma korrapäraselt aega Jehoova teenimisega seotud asjade jaoks. See kõik aitab meil olla pühad, nagu innustatakse tekstides 3. Moosese 19:2 ja 1. Peetruse 1:15.

² Selles artiklis uurime veel mõtteid 3. Moosese 19. peatükist. Vaatame, mida õpetab see peatükk selle kohta, kuidas kohelda puudega inimesi, olla aus äriasjades ja osutada ligimesearmastust.

3., 4. Kuidas pidid iisraellased pimedat ja kurti kohtlema? (Vt 3. Moos. 19:14.)

³ Loe 3. Moosese 19:14. Jehoova soovis, et tema rahvas hooliks puudega inimestest. Näiteks ei tohtinud  nad needa kurti, mis muu hulgas võis tähendada ähvardamist või mõnitamist. See oleks olnud väga õel, kuna ta poleks kuulnud, mida öeldi, ega oleks saanud enda kaitseks midagi vastata.

⁴ Samuti öeldakse selles salmis, et pimeda teele ei tohi seada takistust. Ühe teatmeteose järgi koheldi muistses Lähis-Idas puudega inimesi tihtipeale ebaõiglaselt ja õelalt. Keegi võis pimeda teele mingi takistuse seada kas siis põlgusest või et tema kulul nalja teha. Kuid Jehoova õpetas iisraellasi olema kaastundlikud ja kohtlema puudega inimesi lahkelt.

5. Mida me saame teha nende heaks, kellel on mingi puue?

⁵ Jeesus tundis puudega inimestele kaasa ja tegi nad terveks. „Pimedad näevad, jalust vigased kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud äratatakse üles,” ütles ta ise. Rahvas, kes neid imesid nägi, kiitis Jumalat. (Luuka 7:20–22; 18:43.) Meil tuleks Jeesust eeskujuks võtta ja olla puudega inimeste suhtes lahked, hoolivad ja kannatlikud. Muidugi ei saa meie kedagi ime läbi terveks teha, kuid me saame avada nende ususilmad: rääkida neile head sõnumit sellest, et tulevases paradiisis on kõigil täiuslik tervis ja ka lähedane suhe oma loojaga. (Luuka 4:18.) See hea sõnum ajendab juba praegu paljusid Jumalale kiitust tooma.

6. Kuidas aitab 3. Moosese raamatu 19. peatükk mõista paremini kümmet käsku?

⁶ Mõned salmid 3. Moosese raamatu 19. peatükis annavad lisaselgitust selle kohta, mis on öeldud kümnes käsus. Näiteks ütleb kaheksas käsk: „Sa ei tohi varastada.” (2. Moos. 20:15.) Mõni võis mõelda, et kuna ta ei võta iialgi midagi, mis talle ei kuulu, siis  peab ta sellest käsust kinni. Kuid varastamine võib hõlmata ka midagi muud.

7. Kuidas võis kaupmees rikkuda kaheksandat käsku?

⁷ Näiteks kaupmees polnud ehk kelleltki sõna otseses mõttes midagi varastanud, aga millised olid tema kauplemistavad? Tekstis 3. Moosese 19:35, 36 on kirjas Jehoova sõnad: „Te ei tohi olla ebaausad, kui mõõdate millegi pikkust, kaalu või mahtu. Teil olgu täpne kaal ja täpsed vihid, täpne eefa ja hiin.” Seega kaupmees, kes pettis ostjaid ebatäpse kaalu ja mõõdunõu abil, sisuliselt varastas nendelt. See tuleb sellest peatükist selgelt välja.

8. Kuidas aitasid juhised, mis on kirjas tekstis 3. Moosese 19:11–13, juutidel mõista kaheksanda käsu taga olevat põhimõtet ja mida meie sellest õpime?

⁸ Loe 3. Moosese 19:11–13. 11. salmi algus ütleb: „Te ei tohi varastada.” Ja 13. salm lisab: „Te ei tohi kelleltki midagi välja petta.” Kui keegi ajas äri ebaausal viisil, näiteks pettis kelleltki midagi välja, oli see tegelikult varastamine. Niisiis aitas 3. Moosese raamat juutidel mõista kaheksanda käsu taga olevat põhimõtet ja olla kõiges aus. Meilgi oleks hea mõelda, kuidas Jehoova suhtub ebaaususse ja varastamisse ning millised on meie äritavad ja tööharjumused.

9. Mis kaitset pakkus töölisele seadus, mis on kirjas 3. Moosese 19:13?

⁹ Kristlane, kes on tööandja, peaks mõtlema veel ühele olulisele asjale. 3. Moosese 19:13 ütleb: „Ära hoia palgatöölise palka enda käes hommikuni.” Iisraeli põllumajanduslikus ühiskonnas maksti palka üldiselt iga tööpäeva lõpus. Kui seda poleks tehtud, poleks töölisel olnud raha, et oma peret õhtul toita. Jehoova ütles palgatöölise kohta: „Ta on kitsikuses ja ta elu sõltub sellest palgast.” (5. Moos. 24:14, 15; Matt. 20:8.)

10. Mida me võime õppida tekstist 3. Moosese 19:13?

¹⁰ Tänapäeval makstakse palka enamasti üks-kaks korda kuus, mitte iga päev. Kuid põhimõte tekstis 3. Moosese 19:13 on ajakohane siiani. Mõned tööandjad kasutavad oma alluvaid ära, makstes neile liiga vähe palka. Nad teavad, et neil ei ole muud valikut kui töötada väikese palga eest edasi. Teatud mõttes hoiavad sellised tööandjad töölise palka enda käes. Kristlasest tööandjal tuleb olla oma alluvate suhtes aus. Aga vaatame, mida me saame 3. Moosese 19. peatükist veel õppida.

11., 12. Mida rõhutas Jeesus, tsiteerides teksti 3. Moosese 19:17, 18?

¹¹ Armastus teiste vastu ei peaks piirduma lihtsalt sellega, et me ei tee neile halba. Seda näitab piiblitekst 3. Moosese 19:17, 18 (loe). Pane tähele Jehoova sõnu „Armastage oma ligimest nagu iseennast”. Igal kristlasel, kes tahab Jehoovale meeldida, tuleks neid sõnu tõsiselt võtta.

¹² Selle käsu olulisust rõhutas ka Jeesus.  Kord küsis temalt üks variser: „Milline käsk Moosese seaduses on suurim?” Jeesus ütles, et esimene ja suurim käsk on armastada Jehoovat kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega. Seejärel tsiteeris ta teksti 3. Moosese 19:18, öeldes: „Teine, selle sarnane, on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.”” (Matt. 22:35–40.) Ligimesearmastuse osutamiseks on hulgaliselt võimalusi, aga vaatame, milliseid näiteid leiame 3. Moosese 19. peatükist.

13. Kuidas aitab Joosepi lugu meil mõista tekstis 3. Moosese 19:18 olevat põhimõtet?

¹³ Ühe näite ligimesearmastuse kohta leiamegi kohe 18. salmist. Seal öeldakse: „Te ei tohi kätte maksta ega pidada vimma.” Pole sugugi haruldane, et keegi peab vimma töökaaslase, koolikaaslase, sugulase või pereliikme peale, vahel isegi aastaid. Piiblist võivad meenuda Joosepi kümme poolvenda, kes pidasid ta peale nii suurt vimma, et see viis väga ränga teoni. (1. Moos. 37:2–8, 25–28.) Kuid Joosep ei vastanud samaga. Kui tal oli võimalus neile kätte maksta, ei teinud ta seda. Ta toimis sellesama põhimõtte järgi, mida meie võime lugeda tekstist 3. Moosese 19:18. (1. Moos. 50:19–21.)

14. Mis näitab, et põhimõte tekstis 3. Moosese 19:18 kehtib ka kristlastele?

¹⁴ Meil tuleks järgida Joosepi eeskuju. Jeesus õpetas oma järelkäijatele, et nad oleksid andestavad. (Matt. 6:9, 12.) Samuti pani Paulus kristlastele südamele: „Ärge makske ise kätte.” (Rooml. 12:19.) Ta andis neile nõu: „Sallige üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks, kui kellelgi on põhjust kaebuseks teise vastu.” (Kol. 3:13.) Jehoova põhimõtted pole muutunud. Seega kehtib põhimõte tekstis 3. Moosese 19:18 ka kristlastele.

15. Too näide selle kohta, kui tähtis on andestada.

 ¹⁵ Haavatud tundeid võib võrrelda füüsiliste haavadega. Mõni haav on väike, teine suur. Näiteks võib paberi terav serv meile sõrme lõigata. See võib olla küll päris valus, aga tavaliselt paraneb selline haav kiiresti ning päeva-paari pärast me ei mäletagi seda enam. Ent suuremat haava tuleb ehk isegi õmmelda ja see tuleb kinni siduda. Kui me seda pidevalt torgiks, läheks see ainult hullemaks. Samamoodi võivad mõned eksimused olla väikesed. Võib-olla tegi keegi meile sõnade või tegudega haiget, kuid meil polnud raske andestada. Mõnikord võib keegi meid aga tõsisemalt haavata. Kui me juhtunut pidevalt oma peas ketraksime ja mõtleksime, kuidas keegi küll sai meile midagi sellist teha, teeksime asja ainult hullemaks. Vimmapidamisega teeme endale vaid kahju. Palju parem oleks järgida nõuannet, mis on kirjas tekstis 3. Moosese 19:18.

16. Kuidas tuli iisraellastel võõramaalasi kohelda ja mida võime meie sellest õppida? (Vt 3. Moos. 19:33, 34.)

¹⁶ Jehoova ootas, et iisraellased armastaksid ka võõramaalasi, kes nende keskel elasid. (Loe 3. Moosese 19:33, 34.) Võõramaalast tuli kohelda nagu iisraellast ja tedagi tuli armastada nagu iseennast. Näiteks pidid iisraellased lubama ka muulastel põldu järelnoppida. (3. Moos. 19:9, 10.) Põhimõte armastada muulasi ja võõramaalasi kehtib ka kristlastele. (Luuka 10:30–37.) On väga tähtis, et kohtleksime oma kodukandis elavaid immigrante lugupidavalt.

17., 18. a) Mida innustavad tekstid 3. Moosese 19:2 ja 1. Peetruse 1:15 meid tegema? b) Millist tähtsat tööd kõik kristlased teevad?

¹⁷ Piiblitekstid 3. Moosese 19:2 ja 1. Peetruse 1:15 ütlevad, et Jehoova teenijatel tuleks olla püha. 3. Moosese 19. peatükk annab meile parema pildi sellest, kuidas olla Jehoovale meelepärane.  Oleme arutanud sellest peatükist vaid mõnda mõtet. b Piibli kreekakeelne osa näitab, et need põhimõtted on siiani jõus. Peetrus aga mainis veel midagi olulist.

¹⁸ Enne seda, kui Peetrus ergutas võitud kristlasi saama pühaks kogu eluviisilt, ütles ta: „Olgu teie vaim tugev ja valmis tegutsemiseks.” (1. Peetr. 1:13, 15.) Mis tegutsemist ta silmas pidas? Ta ütles, et neil tuleks kuulutada kõikjal selle vägevust, kes neid on kutsunud. (1. Peetr. 2:9.) Tänapäeval on kõigil kristlastel au teha sedasama tööd ja see aitab inimesi rohkem kui miski muu. (Mark. 13:10.) Kui juhindume 3. Moosese 19. peatükis leiduvatest põhimõtetest, väljendame armastust Jumala ja ligimese vastu ning näitame, et tahame saada pühaks kogu oma eluviisilt.