1. Mille on Jehoova usaldanud lapsevanemate hoolde?

 JEHOOVA pani esimese inimpaari sisse soovi saada lapsi. Piibel ütleb: „Lapsed on Jehoova pärand.” (Laul 127:3.) Mida see tähendab? Kujuta ette, et hea sõber usaldab sinu hoolde suure rahasumma. Mida sa tunneksid? Ilmselt oleks sul hea meel, et sind usaldatakse. Ent samas sa võib-olla muretseksid, kuidas seda turvaliselt hoida. Jehoova, meie parim sõber, on usaldanud lapsevanemate hoolde midagi, mis on rahast palju tähtsam. Selleks on nende laste heaolu ja õnn.

2. Milliseid küsimusi me hakkame käsitlema?

² Kelle asi on otsustada, kas abielupaar peaks saama lapsi, ja kui saada, siis millal? Mida saavad vanemad teha, et nende lapsed oleksid õnnelikud? Mõtleme mõnele Piibli põhimõttele, mis aitavad kristlikel abielupaaridel langetada tarku otsuseid.

3. a) Kes peaks otsustama, kas abielupaar võiks saada lapsi? b) Milliste Piibli põhimõtetega peaksid pereliikmed ja sõbrad arvestama?

³ Mõnel maal oodatakse, et vastabiellunud saaksid võimalikult ruttu pisipere. Neile võivad survet avaldada pereliikmed ja sõbrad. Jethro-nimeline vend Aasiast ütleb: „Koguduses käivad mõned lapsevanemad lasteta abielupaaridele peale, et nad võiksid saada lapse.” Jeffrey, üks teine vend Aasiast, märgib: „Mõned ütlevad  lasteta abielupaaridele, et kui nad jäävad vanaks, siis ei hoolitse nende eest keegi.” Ent seda, kas saada lapsi, peaks otsustama iga abielupaar ise. See on nende otsus ja vastutus. (Gal. 6:5, allmärkus.) Loomulikult soovivad pereliikmed ja sõbrad uuele abielupaarile kõige paremat. Kuid neil on tarvis mõista, et see, kas keegi muretseb lapse või mitte, pole nende asi. (1. Tess. 4:11.)

4., 5. Millist kahte küsimust on paaril tarvis arutada ja millal oleks seda kõige parem teha? Selgita.

⁴ Kui abielupaar otsustab saada lapsi, siis oleks neil hea arutada kahte tähtsat küsimust. Esiteks, millal nad tahavad saada lapsi? Ja teiseks, mitut last nad soovivad? Millal oleks kõige parem neid küsimusi arutada? Ja miks on need kaks küsimust sedavõrd olulised?

⁵ Üldjuhul oleks laste saamise teemat hea arutada enne abiellumist. Miks just siis? On tähtis, et abielupaar oleks selles asjas ühte meelt. Lisaks on neil tarvis kaaluda, kas nad on valmis kandma lapsevanemaks olemisega kaasnevat vastutust. Mõned paarid on otsustanud oodata pärast abiellumist vähemalt aasta või paar, enne kui neist saavad lapsevanemad. Nad on soovinud anda iseendale veidi aega, et harjuda abieluga ja saada teineteisega lähedasemaks. (Efesl. 5:33.)

6. Mida on mõned abielupaarid praegust aega silmas pidades otsustanud?

⁶ Teised kristlased on võtnud eeskujuks Noa kolme poega ja nende naisi. Need kolm abielupaari ei muretsenud kohe lapsi. (1. Moos. 6:18; 9:18, 19; 10:1; 2. Peetr. 2:5.) Jeesus võrdles praegust rasket aega Noa päevadega. (Matt. 24:37; 2. Tim. 3:1.) Seda silmas pidades on mõned abielupaarid otsustanud lükata lastesaamise edasi, nii et nad võiksid rohkem pühenduda Jehoova teenimisele.

7. Mismoodi on abielupaaridele abiks põhimõtted kirjakohtades Luuka 14:28, 29 ja Õpetussõnad 21:5?

⁷ Kui paar arutab seda, kas või mitut last saada, on neil tark järgida Piibli juhist arvutada kokku kulud. (Loe Luuka 14:28, 29.) Need, kes on lapsi kasvatanud, teavad, et sellele kulub nii raha kui ka aega ja energiat.  Seepärast oleks abielupaaril hea arutada järgmisi küsimusi: „Kas me peame mõlemad tööl käima, et kanda hoolt pere põhivajaduste eest? Kas me oleme ühel nõul, mis on meie põhivajadused? Kui meil mõlemal on vaja tööl käia, siis kes hoolitseb laste eest? Kes hakkaks kujundama laste mõttemaailma?” Abielupaarid, kes neid küsimusi rahulikult arutavad, juhinduvad põhimõttest kirjakohas Õpetussõnad 21:5 (loe).

8. Milliseid raskusi võib lapsevanematel olla ja mida saab tubli abielumees teha?

⁸ Laps tahab ja väärib kummagi vanema aega ja tähelepanu. Kui peres on mitu last väikse vanusevahega, võivad vanemad tunda, et neil on keeruline pöörata igale lapsele piisavalt tähelepanu. Mõned abielupaarid on tunnistanud, et mitme väikse lapse kasvatamine kippus neil üle jõu käima. Eriti ema võib tunda end füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnatuna. Ta võib olla nii väsinud, et ta ei jaksa Piiblit uurida, palvetada ega kuulutada. Samuti võib tal olla keeruline koosolekutel tähelepanelikult kuulata ja seal midagi õppida. Loomulikult soovib tubli pereisa oma naisele igati toeks olla, kui lapsed vajavad tähelepanu kas siis koosolekutel või kodus. Mees võib aidata naist kodutöödes. Ta korraldab regulaarselt pere piibliõhtut, et kõik pereliikmed võiksid saada vajalikku kosutust. Lisaks läheb ta koos oma perega korrapäraselt kuulutama.

9., 10. Mida on vanematel tähtis teha?

⁹ Mida saavad vanemad teha, et õpetada lapsi armastama Jehoovat? Kuidas nad saavad kaitsta oma lapsi ohtude eest? Mõtleme mõnele nõuandele.

¹⁰ Paluge Jehoova abi. Kuidas on selles eeskujuks Simsoni vanemad? Kui Maanoah sai teada, et tema ja ta naine saavad poja, anus ta, et Jehoova õpetaks neile, kuidas last kasvatada.

11. Kuidas saavad lapsevanemad järgida Maanoahi eeskuju? (Vt Kohtumõistjate 13:8.)

¹¹ Bosnia ja Hertsegoviinas elavad Nihad ja Alma võtsid Maanoahist eeskuju. Nad selgitavad: „Nagu Maanoah, anusime ka meie, et Jehoova õpetaks meid olema head lapsevanemad. Jehoova vastas meie palvetele Piibli, meie väljaannete, koguduse koosolekute ja kokkutulekute kaudu.” (Loe Kohtumõistjate 13:8.)

12. Millist eeskuju andsid oma lastele Joosep ja Maarja?

 ¹² Õpetage oma eeskujuga. Sinu sõnad avaldavad lapsele suurt mõju, kuid tõenäoliselt on veelgi suurem mõju sinu tegudel. Kahtlemata andsid Joosep ja Maarja head eeskuju oma lastele, kaasa arvatud Jeesusele. Joosep oli töökas, sest ta soovis oma pere eest hoolt kanda. Lisaks hoolitses ta selle eest, et tema pere peaks tähtsaks vaimseid asju. (5. Moos. 4:9, 10.) Joosep viis oma pere igal aastal paasapühaks Jeruusalemma, ehkki Moosese seaduse järgi polnud ta kohustatud seda tegema. (Luuka 2:41, 42.) Võib-olla ei võtnud mõned isad tollal oma peret sellistele retkedele kaasa, sest nende meelest oleks see olnud liiga tülikas, kallis ja aeganõudev. Joosep oli aga teistsugune. Ta pidas Jehoova teenimist väga tähtsaks ja ta õpetas oma lapsi sellesse samamoodi suhtuma. Maarja kohta võib öelda, et ta tundis hästi pühakirja. Ilmselt õpetas ta oma lastele nii sõnade kui ka tegudega, mida tähendab armastada Jumala sõna.

13. Kuidas järgis üks abielupaar Joosepi ja Maarja eeskuju?

¹³ Nihad ja Alma püüdsid Joosepi ja Maarja eeskuju järgida. Tänu sellele hakkas nende poeg Jumalat armastama ja teenima. Nad ütlevad: „Tahtsime, et poeg näeks meie elust, kui hea on elada Jehoova põhimõtete järgi.” Nihad lisab: „Ole selline inimene, nagu sa soovid, et su laps oleks.”

14. Miks peavad vanemad olema kursis, kellega nende lapsed suhtlevad?

¹⁴ Aidake lastel leida head seltskonda. Nii ema kui ka isa peavad olema kursis, kellega nende lapsed läbi käivad ja mida nad teevad. Muu hulgas tuleks vanematel teada, kellega lapsed suhtlevad sotsiaalmeedia ja mobiiltelefoni vahendusel. Kõik need inimesed mõjutavad laste mõtteid ja tegusid. (1. Kor. 15:33.)

15. Mida võivad vanemad õppida Jessielt?

¹⁵ Ent mis siis, kui vanemad pole arvutite ja nutiseadmetega sina peal? Jessie-nimeline pereisa Filipiinidelt ütleb: „Me ei teadnud tehnikavidinatest eriti palju. Ometi selgitasime oma lastele, millised ohud võivad olla selliste seadmete kasutamisel.” Jessie ei keelanud lastel nutiseadmete kasutamist ära. Ta selgitab: „Innustasin lapsi kasutama oma nutiseadet keele õppimiseks, koosolekuteks valmistumiseks ja igapäevaseks piiblilugemiseks.” Kui sa oled lapsevanem, siis kas oled lugenud saidilt jw.org^® jaotise „Noored” alt tasakaalukaid nõuandeid sõnumite saatmise ja piltide jagamise kohta internetis? Kas oled arutanud neid mõtteid koos oma lastega? Kas olete koos vaadanud videoid „Kas nutiseade on su abimees või peremees?” ja „Tegutse suhtlusvõrgustikus targalt”? b See materjal aitab sul oma lastele õpetada, kuidas kasutada nutiseadmeid targalt. (Õpet. 13:20.)

16. Mida on paljud vanemad teinud ja mis on olnud tulemus?

¹⁶ Paljud vanemad püüavad luua lastele võimalusi suhelda tublide jumalateenijatega. Näiteks N’Déni ja Bomine Elevandiluurannikult pakkusid tihti välja,  et ringkonnaülevaataja võib ööbida nende juures. N’Déni sõnab: „See avaldas meie pojale väga head mõju. Ta alustas pioneeritööd ja nüüd teenib ta ringkonnaülevaataja asendajana.” Kas sina saaksid korraldada midagi samalaadset?

17., 18. Millal peaksid vanemad alustama laste õpetamist?

¹⁷ Alustage laste õpetamist võimalikult varakult. Mida varem vanemad oma lapsi õpetama hakkavad, seda parem. (Õpet. 22:6.) Mõelgem näiteks Timoteosele, kellest sai hiljem Pauluse reisikaaslane. Timoteose ema Eunike ja vanaema Loise õpetasid teda „väiksest peale”. (2. Tim. 1:5; 3:15.)

¹⁸ Jean-Claude ja Peace, üks teine abielupaar Elevandiluurannikult, kasvatasid oma kuus last üles nii, et nad kõik hakkasid Jehoovat armastama ja teenima. Mis neid selles aitas? Nad järgisid Eunike ja Loise eeskuju. Nad ütlevad: „Kordasime oma lastele Piibli õpetusi juba väiksest peale. Tegime sellega algust peagi pärast nende sündi.” (5. Moos. 6:6, 7.)

19. Mida on vaja selleks, et korrata lastele Jumala sõnu?

¹⁹ Piibel õhutab vanemaid kordama oma lastele Jumala sõnu. Selleks on neil vaja pidevalt võtta aega lastega koosolemiseks. See, kui lastele peab ikka ja jälle midagi kordama, võib vahel olla muidugi väsitav. Kuid vanemad võiksid pidada seda võimaluseks aidata lastel Jumala sõna paremini mõista ja ellu rakendada.

20. Kuidas seostub Laul 127:4 laste kasvatamisega?

²⁰ Arvestage iga lapsega. Laul 127 võrdleb lapsi nooltega. (Loe Laul 127:4.) Nii nagu nooli võib teha mitmesugusest materjalist ja eri suuruses, on ka kõik lapsed erinevad. Seega on vanematel vaja iga lapse puhul mõelda, kuidas teda õpetada. Üks Iisraelis elav abielupaar, kes kasvatas üles kaks tublit last, ütleb, et neile oli suureks abiks see, et nad uurisid Piiblit kummagi lapsega  eraldi. Iga perepea võib otsustada, kas sellist piibliuurimist on vaja või võimalik korraldada tema peres.

21. Millist abi võivad lapsevanemad Jehoovalt saada?

²¹ Vanematele võib vahel tunduda, et lapsi on nii raske suunata, kuid lapsed on Jehoova pärand. Jehoova on alati valmis aitama. Ta kuulab tähelepanelikult lapsevanemate palveid. Jehoova võib neile palvetele vastata nii, et annab juhatust Piibli või meie väljaannete kaudu. Samuti võib vastuseks kellegi palvetele olla see, kui mõni teine küps lapsevanem kogudusest annab head nõu või eeskuju.

22. Mida on vanematel tähtis teha?

²² On öeldud, et lapse kasvatamine on 20-aastane projekt, kuid lapsed jäävad ikka vanemate südamesse. On tähtis, et vanemad armastaksid oma lapsi, võtaksid nende jaoks aega ja õpetaksid neid Piibli põhjal. Iga laps reageerib õpetusele erinevalt. Kuid miljonid kristlased, keda on kasvatanud üles jumalakartlikud vanemad, tunnevad samamoodi nagu Joanna Mae. See õde Aasiast ütleb: „Olen nii tänulik, et mu vanemad manitsesid mind ja õpetasid mind Jehoovat armastama. Nad ei andnud mulle lihtsalt elu, vaid mõtteka elu.” (Õpet. 23:24, 25.)