1., 2. Mis on lunastus ja miks me seda vajame?

 KUI täiuslik inimene Aadam patustas, kaotas ta võimaluse saada igavene elu. See ei puudutanud mitte ainult teda ennast, vaid ka tema järeltulijaid. Aadama teole polnud mingit vabandust, see oli tahtlik patt. Ent tema lastel polnud ju mingit süüd. (Rooml. 5:12, 14.) Kas oli võimalik midagi teha, et päästa nad surmast, mille nende esiisa oli igati ära teeninud? Oli küll. Peagi pärast Aadama patustamist avaldas Jehoova järk-järgult, kuidas ta päästab miljonid Aadama järeltulijad patu ja surma needusest. (1. Moos. 3:15.) Määratud ajal saatis Jehoova taevast oma poja, kes andis oma elu lunastusohvriks paljude eest. (Mark. 10:45; Joh. 6:51.)

² Mis on lunastus? Piibli kreekakeelse osa järgi on see hind, mida Jeesus maksis, et osta tagasi see, mille Aadam oli kaotanud. (1. Kor. 15:22.) Miks me vajame lunastust? Sest Jehoova õiguspõhimõte, mis on kirjas Moosese seaduses, nõudis, et elu vastu tuleb anda elu. (2. Moos. 21:23, 24.) Aadam kaotas oma täiusliku inimelu. Et seda korvata, andis Jeesus oma täiusliku inimelu. (Rooml. 5:17.) Nii sai temast Igavene Isa kõigile neile, kes usuvad tema lunastusohvrisse. (Jes. 9:6; Rooml. 3:23, 24.)

3. Miks oli Jeesus valmis ohverdama oma täiusliku inimelu? (Vt Joh. 14:31; 15:13.)

³ Suurest armastusest oma taevase isa ja meie vastu oli Jeesus valmis ohverdama oma elu. (Loe Johannese 14:31; 15:13.) Armastus ajendas Jeesust jääma  laitmatuks kuni oma maise elu lõpuni ja viima täide Jumala tahte. Tänu tema lunastusohvrile täitub Jehoova algne eesmärk inimkonna ja maaga. Selles artiklis arutame, miks lubas Jumal Jeesusel enne oma surma nii palju kannatada. Räägime ka ühest piiblikirjutajast, kes pidas lunastust väga kalliks. Lõpuks vaatame, kuidas me saame väljendada lunastusohvri eest tänulikkust ja oma tänutunnet ka süvendada.

4. Kirjelda, kuidas Jeesus suri.

⁴ Püüa ette kujutada Jeesuse maise elu viimast päeva. Kuigi Jeesus võiks kutsuda endale appi leegioni ingleid, laseb ta end Rooma sõduritel kinni võtta ja piitsutada. (Matt. 26:52–54; Joh. 18:3; 19:1.) Sõdurid kasutavad piitsa, mis rebib haavad Jeesuse kehasse. Hiljem panevad nad tema veritsevale seljale raske palgi. Jeesus hakkab seda oma hukkamispaiga poole vedama, kuid peagi tema jõud raugeb ja palk pannakse ühe teise mehe selga. (Matt. 27:32.) Kui Jeesus hukkamispaika jõuab, naelutavad sõdurid ta käsi- ja jalgupidi postile. Tema keharaskus rebestab haavu. Jeesuse sõbrad on ahastuses ja ta ema nutab, kuid juudi ülemad mõnitavad Jeesust. (Luuka 23:32–38; Joh. 19:25.) Järgneb mitu piinarikast tundi. Jeesuse süda ja kopsud on suure pinge all ja hingamine muutub üha raskemaks. Vahetult enne surma lausub ta oma viimase palve. Ta langetab pea ja sureb. (Mark. 15:37; Luuka 23:46; Joh. 10:17, 18; 19:30.) See oli aeglane, piinarikas ja alandav surm.

5. Mis oli Jeesusele tema hukkamisviisist piinarikkam?

⁵ Jeesusele oli aga tema hukkamisviisist tunduvalt piinarikkam see, milles teda süüdistati. Ta tembeldati jumalateotajaks ehk kellekski, kes ei austa Jumalat ega Jumala nime. (Matt. 26:64–66.) Ainuüksi sellisele alatule süüdistusele mõtlemine tegi Jeesusele nii palju haiget, et ta lootis, et ta isa säästab teda sellest alandusest. (Matt. 26:38, 39, 42.) Miks lubas Jehoova oma armsal pojal kannatada ja surra? Arutame kolme põhjust.

6. Miks pidi Jeesus rippuma piinaposti küljes?

⁶ Esiteks, Jeesus pidi rippuma posti küljes, et vabastada juudid needusest. (Gal. 3:10, 13.) Juudid sattusid needuse alla, sest nad olid tõotanud täita Jumala seadust, kuid ei teinud seda. Seega oli neil lisaks Aadamalt päritud surmale peal ka see needus. (Rooml. 5:12.) Iisraellastele antud Jumala seadus ütles, et kes teeb surmaväärt pattu, tuleb hukata. Pärast võidi ta keha panna posti külge rippuma. b (5. Moos. 21:22, 23; 27:26.) Posti küljes rippumisega võttis Jeesus juutidele pandud needuse enda peale ja see võimaldas neil saada kasu tema lunastusohvrist.

7. Mis on teine põhjus, miks Jumal lubas oma pojal kannatada?

⁷ Vaatame teist põhjust, miks Jumal lubas oma pojal kannatada. Ta andis Jeesusele väljaõpet, et temast võiks saada meie ülempreester. Jeesus koges omal nahal, kui raske on katsumustes  Jumalale kuuletuda. Äärmise surve all olles esitas ta palveid „valju hüüdmise ja pisaratega”. Kuna Jeesus on emotsionaalses mõttes käinud läbi tulest ja veest, mõistab ta meie vajadusi ja suudab meid aidata, kui meid proovile pannakse. Kui tänulikud me oleme Jehoovale, et ta määras meile sellise halastava ülempreestri, kes suudab meile meie nõrkustes kaasa tunda. (Heebr. 2:17, 18; 4:14–16; 5:7–10.)

8. Mis on kolmas põhjus, miks Jumal lubas Jeesuse viimse piirini proovile panna?

⁸ Kolmandaks, Jehoova lubas Jeesusel nii rängalt kannatada, et saaks vastuse üks tähtis küsimus: kas inimene suudab äärmuslikes raskustes Jumalale ustavaks jääda? Saatan ütleb, et ei suuda. Ta väidab, et inimesed teenivad Jumalat isekatel eesmärkidel. Ja ta usub, et nii nagu inimeste esiisa Aadam, ei teeni ka teised Jehoovat armastusest tema vastu. (Iiob 1:9–11; 2:4, 5.) Kuna Jehoova oli kindel oma poja ustavuses, lubas ta teda kuni viimse piirini proovile panna. Jeesus jäi laitmatuks ja tõestas, et Saatan on valetaja.

9. Millise eeskuju apostel Johannes meile jättis?

⁹ Paljud kristlased on kogenud vastupanu ja neil on olnud igasuguseid katsumusi. Sellest hoolimata on nad jätkanud kuulutamist. Nad on kõrge eani vastu pidanud, sest tänu lunastusõpetusele on nende usk tugev. Mõtleme näiteks apostel Johannesele. Ta kuulutas tõde Kristuse ja lunastuse kohta rohkem kui 60 aastat. Kui ta oli juba ligi saja-aastane, peeti teda ilmselt nii suureks ohuks Rooma impeeriumile, et ta vangistati ja pagendati Patmose saarele. Mis oli tema kuritegu? Ta rääkis Jumalast ja andis Jeesusest tunnistust. (Ilm. 1:9.) Milline usu ja vastupidavuse eeskuju!

10. Kuidas näitavad Johannese kirjutised, et ta pidas lunastust väga kalliks?

¹⁰ Johannes väljendas oma kirjutistes sügavat armastust Jeesuse ja tänutunnet lunastusohvri vastu. Tema kirjutistes on üle saja viite lunastusele ja sellest tulenevatele õnnistustele. Näiteks ta kirjutas: „Kui keegi siiski teeb mingi patu, on meil aitaja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.” (1. Joh. 2:1, 2.) Tema kirjatööd rõhutavad ka seda, kui tähtis on anda Jeesusest tunnistust. (Ilm. 19:10.) Ilmselgelt pidas Johannes lunastust väga kalliks.

11. Mis aitab meil kiusatusele vastu seista?

¹¹ Pane vastu kiusatusele patustada. Kui me tõesti hindame lunastust, siis me väldime suhtumist: „Pole mingit vajadust kiusatusele vastu seista. Kui ma patustan, siis saan ju andeks paluda.” Kui meil on kiusatus teha midagi väära, tuleks meil hoopis mõelda: „Ma ei taha Jehoovat ja Jeesust kurvastada, sest nad on mulle nii palju head teinud.” Me võiksime paluda Jehoovalt jõudu: „Aita mind, et ma kiusatusele järele ei annaks.” (Matt. 6:13.)

12. Kuidas me saame rakendada nõuannet tekstis 1. Johannese 3:16–18?

¹² Armasta oma vendi ja õdesid. Kui  me armastame oma usukaaslasi, ilmneb sellest meie tänulikkus lunastuse eest. Jeesus andis ju oma elu kõigi meie usukaaslaste eest. Kuna ta oli valmis nende eest surema, näitab see, et ta armastab neid väga. (Loe 1. Johannese 3:16–18.) Meie saame väljendada armastust oma õdede ja vendade vastu sellega, et kohtleme neid hästi. (Efesl. 4:29, 31–5:2.) Me aitame neid, kui nad on haiged, kui neil on mõni raske katsumus või kui on juhtunud loodusõnnetus. Aga mida me peaksime tegema siis, kui usukaaslane teeb või ütleb midagi sellist, mis meid ärritab?

13. Miks meil tuleb olla andestav?

¹³ Kas sul on raske oma usukaaslasele andestada? (3. Moos. 19:18.) Kui on, siis pane tähele järgmist nõuannet: „Sallige üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks, kui kellelgi on põhjust kaebuseks teise vastu. Nagu Jehoova on teile heldelt andestanud, nii tehke ka teie.” (Kol. 3:13.) Iga kord, kui oma usukaaslasele andestame, näitame oma taevasele isale, et me tõesti hindame lunastust. Kuidas me saame süvendada oma tänutunnet selle Jumala anni vastu?

14. Kuidas me saame tänutunnet lunastuse vastu süvendada?

¹⁴ Täna Jehoovat lunastuse eest. Indias elav 83-aastane õde Joanna ütleb: „Ma arvan, et on tähtis mainida lunastust oma palvetes iga päev ja tänada Jehoovat selle eest.” Oma isiklikes palvetes oleks hea mainida ka vigu, mis sa päeva jooksul oled teinud ja paluda Jehoovalt andestust. Ent kui tegemist on mõne ränga patuga, tuleks abi otsida kogudusevanematelt. Nad on valmis sind kuulama ja annavad sulle Jumala sõna alusel nõu. Nad palvetavad koos sinuga, et Jehoova rakendaks sinu puhul Jeesuse lunastusohvrit ja et sinu suhted Jehoovaga saaksid korda. (Jaak. 5:14–16.)

15. Miks oleks hea võtta aega, et lugeda lunastuse kohta ja mõtiskleda selle üle?

¹⁵ Mõtiskle lunastuse üle. 73-aastane õde Rajamani ütleb: „Kui loen Jeesuse kannatustest, tulevad mul lausa pisarad silma.” Jumala poja kannatustele  mõtlemine võib sullegi haiget teha. Ent mida rohkem sa lunastusele mõtled, seda enam kasvab sinu armastus Jeesuse ja meie taevase isa vastu. Miks mitte lunastuse teema iseseisva uurimise kavva võtta?

16. Kuidas tuleb meile endile kasuks, kui aitame teistel lunastusest aru saada? (Vaata kaanepilti.)

¹⁶ Aita teistel lunastusest aru saada. Iga kord, kui räägime teistele lunastusest, kasvab ka meie tänutunne selle vastu. Meil on suurepärased abivahendid, mille abil me saame teistele selgitada, miks Jeesus pidi surema. Näiteks me saame kasutada brošüürist „Hea sõnum Jumalalt” 4. õppetundi pealkirjaga „Kes on Jeesus Kristus”. Või saame kasutada raamatust „Mida Piibel õpetab” 5. peatükki pealkirjaga „Lunastus, Jumala suurim heategu”. Ja igal aastal saame kasvatada oma tänutunnet lunastuse vastu, kui viibime Jeesuse surma mälestusõhtul ja kutsume sinna ka teisi. On suur au, et võime rääkida teistele Jumala pojast.

17. Miks on lunastus Jumala suurim and inimkonnale?

¹⁷ Meil on tõesti igati põhjust olla tänulik lunastusohvri eest. Tänu lunastusele on meil lähedased suhted Jehoovaga, kuigi oleme ebatäiuslikud. Tänu lunastusele tehakse lõpp Kuradi tegudele. (1. Joh. 3:8.) Tänu lunastusele teostub Jehoova algne eesmärk maaga, nii et sellest saab paradiis. Siis armastavad kõik inimesed Jehoovat ja teenivad teda. Püüdkem siis iga päev väljendada oma tänulikkust lunastuse eest, mis on Jumala suurim and inimkonnale.