1., 2. Mida avastas üks vend ning mida ta ette võttis?

ROBERT ristiti teismelisena, aga ta ei võtnud Jehoova teenimist eriti tõsiselt. Ta ütleb: „Ma ei teinud küll midagi väära, kuid polnud ka südamega asja juures. Ilmselt paistsin vaimselt tugev, sest käisin kõigil koosolekutel ja paar korda aastas teenisin abipioneerina. Ent millestki jäi puudu.”

² Robert ei taibanud, mis on valesti, enne kui abiellus. Mõnikord esitasid nad naisega teineteisele ajaviiteks piibliteemalisi küsimusi. Tema naisele, kes oli vaimselt tugev, ei valmistanud need küsimused mingit raskust, kuid Robertil oli tihti piinlik, sest ta ei osanud vastata. Ta lausub: „Tundus, nagu ma ei teaks üldse midagi. Mõtlesin, et kui tahan perepeana pakkuda oma naisele vaimset juhatust, pean midagi ette võtma.” Ja seda Robert ka tegi. Ta märgib: „Ma uurisin Piiblit, uurisin ja puurisin, ning pilt sai järjest selgemaks. Mõistsin Piiblit paremini, ja mis kõige tähtsam, sain Jehoovaga lähedaseks.”

3. a) Mida õpetab Roberti lugu? b) Milliseid tähtsaid küsimusi selles artiklis käsitletakse?

³ Me võime Roberti loost nii mõndagi õppida. Meil võib olla Piibli kohta teadmisi ja me võime käia korrapäraselt  kristlikel koosolekutel, kuid see ei tee meid tingimata veel vaimseks inimeseks. Või siis oleme juba teinud edusamme, kuid end läbi uurides avastame paljugi, milles paraneda. (Filipl. 3:16.) Et võiksime üha edeneda, käsitleme selles artiklis kolme tähtsat küsimust: 1) mis aitab meil analüüsida oma vaimsuse tugevust, 2) kuidas oma vaimsust arendada, 3) kuidas tugev vaimsus igapäevaelus kasuks tuleb?

4. Kelle kohta käib nõuanne kirjakohas Efeslastele 4:23, 24?

⁴ Jumalat teenima hakates tegime suuri muudatusi igas eluvaldkonnas. Ristimisega aga enese muutmine ei lõppenud. Piiblis ergutatakse meid: „Teil tuleb üha uuendada oma mõtteviisi.” (Efesl. 4:23, 24.) Me ei ole täiuslikud ja sellepärast peame end pidevalt parandama. Isegi kauaaegsed Jehoova teenijad peavad vaimsuse säilitamiseks tegutsema. (Filipl. 3:12, 13.)

5. Millised küsimused aitavad meil end analüüsida?

⁵ Vaimsuse tugevdamiseks ja säilitamiseks on vaja ennast ausalt läbi uurida. Nii noored kui ka vanad võiksid endalt küsida: „Kas minu juures võib täheldada muutusi, mis annavad tunnistust vaimsest kasvust? Kas sarnanen üha rohkem Kristusega? Kas minu hoiakust ja käitumisest kristlikel koosolekutel on näha sügavat vaimsust? Mida võib minuga vesteldes järeldada mu huvide kohta? Mida näitavad minu kohta mu uurimisharjumused, riietus, välimus ja see, kuidas reageerin nõuannetele? Kuidas käitun ahvatluste korral? Kas olen kristlasena nii-öelda kasvanud lapseeast välja ja saanud täiskasvanuks?” (Efesl. 4:13.) Neile küsimustele vastates saame analüüsida oma vaimset edenemist.

6. Mis võib vaimsust analüüsides veel vajalikuks osutuda?

⁶ Vaimsust analüüsides on vahel vaja teiste abi. Paulus selgitas, et maine inimene ei saa aru, kui ta Jumala vastu eksib. Vaimne inimene aga mõistab Jumala vaatepunkti ning saab aru, et maise inimese eluviis pole Jumalale meelepärane. (1. Kor. 2:14–16; 3:1–3.) Kogudusevanemad, kel on Kristuse mõttelaad, näevad tihti vale mõtteviisi varajasi ohumärke. Kui nad juhivad neile meie tähelepanu, siis kas võtame nende nõu kuulda? Kui jah, siis näitab see meie soovi vaimselt kasvada. (Kog. 7:5, 9.)

7. Miks ei piisa piiblilistest teadmistest, et olla vaimne inimene?

⁷ Pea meeles, et olemaks vaimne inimene, ei piisa piiblilistest teadmistest. Vana aja kuningal Saalomonil oli palju teadmisi Jehoovast. Tema ütlused said hiljem Piibli osaks. Kuid ta ei jäänud Jehoovale ustavaks, nagu vaimselt inimeselt võiks oodata. (1. Kun. 4:29, 30; 11:4–6.) Mida on siis peale Piibli tundmise veel vaja? Meil tuleb jätkuvalt arendada oma vaimsust. (Kol. 2:6, 7.) Mida selleks teha?

8., 9. a) Mis aitab usus kindlamaks saada? b) Mis peaks olema uurimise ja mõtisklemise siht? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁸ Paulus innustas esimese sajandi  kristlasi küpsuse poole pürgima. (Heebr. 6:1.) Milliseid samme võime astuda, et järgida Pauluse nõu? Näiteks on tähtis uurida raamatut „Olgem sellised, keda Jumal armastab”. Selle raamatu läbiuurimine aitab sul Piibli põhimõtteid ellu rakendada. Kui oled selle juba läbi uurinud, kas võiksid ette võtta mingi muu materjali, mis aitaks sul usus kindlamaks saada? (Kol. 1:23.) Kas mõtled, kuidas õpitut rakendada, ja palvetad selle pärast?

⁹ Uurimise ja mõtisklemise siht peaks olema kasvatada soovi Jehoovale meeldida ja tema seadustele kuuletuda. (Laul 40:8; 119:97.) Samal ajal tuleks hoiduda kõigest, mis vaimset kasvu pärsib. (Tiit. 2:11, 12.)

10. Kuidas saavad noored vaimsust arendada?

¹⁰ Noor, kas sinul on selged vaimsed eesmärgid? Üks Peeteli vend vestleb sageli ringkondlikel kokkutulekutel ristimisele minejatega. Suur osa neist on noored. Ta küsib, milliseid vaimseid eesmärke neil on. Paljudel on selge, mida nad tahavad Jehoova teenistuses teha. Mõned näiteks soovivad alustada täisajalist teenistust, teised tahavad kolida kuhugi, kus on vaja rohkem kuulutajaid. Kuid leidub noori, kes ei oska midagi kosta. Kas asi võib olla selles, et nad ei näe vajadust vaimsete eesmärkide järele? Küsi endalt: „Kas lähen koosolekutele ja kuulutustööle üksnes oma vanemate pärast? Kas arendan Jumalaga isiklikke suhteid?” Loomulikult on vaimseid eesmärke vaja seada kõigil Jehoova teenijatel. See arendab meie vaimsust. (Kog. 12:1, 13.)

11. a) Mida peame tegema, et vaimselt edeneda? b) Milline piiblitegelane on meile eeskujuks?

¹¹ Kui oleme tuvastanud, milles end muuta, tuleb astuda konkreetseid samme. Vaimseks inimeseks saada on väga tähtis – õieti on see elu ja surma küsimus. (Rooml. 8:6–8.) Muidugi ei tähenda vaimne küpsus täiuslikkust. Jehoova vaim aitab meil vajalikke muudatusi teha, kuid pingutama peame ikkagi. Juhtiva kogu kunagine liige John Barr kommenteeris aastaid tagasi teksti Luuka 13:24 järgmiselt: „Paljudel ei õnnestu kitsast uksest sisse minna, sest nad ei näe piisavalt vaeva, et tugevaks saada.” Meil on tarvis võtta eeskuju Jaakobist, kes maadles ingliga niikaua, kuni sai talt õnnistuse. (1. Moos. 32:26–28.) Ehkki piibliuurimine võib olla nauditav, ei peaks ootama, et Piibel kõlab nagu meelelahutuseks kirjutatud juturaamat. Vaimsete kalliskivide leidmiseks on vaja pingutada.

12., 13. a) Mida on vaja teha, et meil oleks „samasugune suhtumine, nagu oli Kristus Jeesusel”? b) Milles on Peetrus meile eeskujuks ja millist nõu ta andis? c) Mida sa saaksid vaimsuse tugevdamiseks teha? (Vaata kasti „ Sammud vaimse kasvu teel”.)

¹² Kui püüame vaimsust tugevdada, annab püha vaim meile jõudu muuta oma mõtteviisi. Jumala vaimu abil võime hakata üha rohkem Kristuse moodi mõtlema. (Rooml. 15:5.) Lisaks aitab see meil juurida välja patusele loomusele omaseid soove ning arendada Jumalale meelepäraseid omadusi. (Gal. 5:16, 22, 23.) Kui meie mõtted kipuvad keerlema materiaalsete asjade või oma isekate soovide ümber, ei tohiks me alla  anda. Ära väsi palumast püha vaimu ning Jehoova aitab sul koondada mõtted õigetele asjadele. (Luuka 11:13.) Tuleta meelde apostel Peetrust. Ta toimis mitmel korral vaimsele inimesele sobimatult. (Matt. 16:22, 23; Luuka 22:34, 54–62; Gal. 2:11–14.) Kuid ta ei andnud alla. Jehoova abiga õppis ta järk-järgult mõtlema Kristuse moodi. Meie võime teha sedasama.

¹³ Hiljem ütles Peetrus sõnaselgelt, mille kallal võiksime töötada. (Loe 2. Peetruse 1:5–8.) Kui pingutame, et arendada selliseid omadusi nagu enesevalitsus, vastupidavus ja vennalik armastus, siis tugevdame oma vaimsust. Miks mitte küsida endalt iga päev: mida ma saan täna teha, et vaimselt kasvada?

14. Kuidas mõjutab vaimsus meie igapäevaelu?

¹⁴ Kristusele omane mõtteviis mõjutab meie kõnet ja käitumist näiteks tööl või koolis ning meie igapäevaseid otsuseid. Meie otsustest on näha, kas soovime olla Kristuse järelkäijad. Me ei taha, et miski ohustaks meie suhteid taevase isa Jehoovaga. Kui meie teele sattub mõni ahvatlus, siis on meie kindel nõu mitte järele anda. Otsuseid tehes võtame aega, et mõelda niisugustele küsimustele: millised Piibli põhimõtted aitaksid mul otsust teha; mida Jeesus selles olukorras teeks; missugune otsus meeldiks Jehoovale? Harjutamaks end nii mõtlema, vaadelgem paari olukorda. Iga olukorra puhul arutame üht pühakirja põhimõtet, mis aitab tarka otsust langetada.

15., 16. Selgita, kuidas aitab Kristuse mõtteviis langetada otsust a) abikaasa valikul, b) seltskonna valikul.

¹⁵ Abikaasa valik. Pühakirja põhimõte on tekstis 2. Korintlastele 6:14, 15 (loe). Pauluse sõnad näitavad selgelt, et vaimse ja maise inimese vahel ei saa olla täielikku kooskõla. Kuidas saaks sellest põhimõttest juhinduda abikaasa valikul?

¹⁶ Seltskonna valik. Pane tähele pühakirja põhimõtet tekstis 1. Korintlastele 15:33 (loe). Jumalakartlik inimene ei seltsi nendega, kes võivad ohustada tema vaimsust. Millised küsimused võiksid aidata seda printsiipi rakendada? Näiteks kuidas puudutab see sotsiaalvõrgustikus suhtlemist? Või mida sa teeksid, kui sind kutsutakse mängima mõnd veebimängu võõrastega?

17.–19. Kuidas aitab vaimne mõtteviis a) vältida tühiseid tegevusi? b) seada elus eesmärke? c) lahendada erimeelsusi?

¹⁷ Vaimset kasvu takistavad tegevused. Paulus hoiatas kaaskristlasi tekstis Heebrealastele 6:1 (loe). Mis on need „surnud teod”, millest peaksime  hoiduma? Kõik püüdlused, mis on vaimses mõttes surnud, tühised või viljatud. See põhimõte aitab vastata mitmesugustele elus ettetulevatele küsimustele: kas see tegevus kuulub patuse loomuse tegude hulka; kas peaksin lööma käed inimesega, kes pakub head rahateenimisvõimalust; miks poleks hea ühineda liikumisega, mille eesmärk on maailma muuta?

¹⁸ Vaimsed eesmärgid. Jeesus andis mäejutluses eesmärkide seadmise kohta selget nõu. (Matt. 6:33.) Vaimne inimene taotleb vaimseid eesmärke. See põhimõte aitab meil muu hulgas otsustada seda, kas omandada kõrgharidust või kas võtta vastu mingi tööpakkumine.

¹⁹ Erimeelsused. Kuidas aitab meid erimeelsuste korral Pauluse nõuanne Rooma kogudusele? (Rooml. 12:18.) Kristuse järelkäijatena püüame olla „rahujalal kõigi inimestega”. Kuidas me reageerime, kui meil kellegagi eriarvamus tekib? Kas oleme järeleandmatud või püüame teha rahu? (Jaak. 3:18.)

20. Miks soovid sina vaimselt üha edasi kasvada?

²⁰ Need on vaid mõned näited, kuidas pühakirja põhimõtetele mõtlemine aitab langetada otsuseid, mis tõendavad, et oleme vaimsed inimesed. Kui oleme vaimse meelelaadiga, tunneme igapäevaelus suuremat õnne ja rahuldust. Robert, kellest oli juttu selle artikli alguses, ütleb: „Jehoovaga lähedaseks saamine tegi minust parema ja õnnelikuma abikaasa ning isa.” Meiegi võime tunda sedasama, kui võtame sihiks vaimselt kasvada. Vaimsete inimestena pakub meie elu juba praegu rohkem rahuldust ja tulevikus võime tunda rõõmu „tõelisest elust”. (1. Tim. 6:19.)