1., 2. a) Milleni võib viia enesevalitsuse puudumine? b) Miks on vaja rääkida enesevalitsusest?

 ENESEVALITSUS on ülev omadus. (Gal. 5:22, 23.) Jehoova ilmutab enesevalitsust täiuslikult. Inimesed on aga ebatäiuslikud ja neil on raske ennast valitseda. Enesevalitsuse puudumine võib viia paljude probleemideni. Näiteks kiputakse seetõttu asju edasi lükkama ning võib langeda tööviljakus ja õppeedukus. Samuti võib tagajärjeks olla solvav kõnepruuk, purjutamine, vägivald, abielulahutus, tarbetu võlg, mõni sõltuvus, vanglakaristus, emotsionaalne trauma, suguhaigus, soovimatu rasedus ja nii edasi. (Laul 34:11–14.)

² Ilmselgelt põhjustavad need, kes ennast ei valitse, häda iseendale ja teistele. Enesevalitsust ilmutatakse üha vähem. Selle kohta tehti uuringuid juba 1940. aastatel, kuid hiljutised uuringud näitavad, et probleem on ainult süvenenud. See ei üllata Jehoova teenijaid, kuna Piiblis on ennustatud, et „viimseil päevil” on inimesed muu hulgas enesevalitsuseta. (2. Tim. 3:1–3.)

3. Miks peaksid kõik kristlased olema huvitatud enesevalitsuse arendamisest?

³ Miks sa peaksid olema huvitatud enesevalitsuse arendamisest? Mõtle kahele olulisele põhjusele. Esiteks, inimestel,  kes suudavad oma tundeid kontrollida, on üldiselt vähem probleeme. Võrreldes impulsiivsete inimestega on nad emotsionaalselt stabiilsemad, kalduvad harvemini raskemeelsusele, ei ägestu nii kergesti ning neil on teistega paremad suhted. Teiseks, kiusatustele vastupanemine ja kohatute soovide kontrollimine on hädavajalik Jumala soosingusse jäämiseks. Me teame, mis juhtus Aadama ja Eevaga, kes seda ei teinud. (1. Moos. 3:6.) Kibedaid vilju on lõiganud teisedki, kes on kaotanud enesevalitsuse.

4. Mida on julgustav teada igaühel, kel jääb mingis valdkonnas enesevalitsusest vajaka?

⁴ Ükski ebatäiuslik inimene ei suuda ennast täiuslikult valitseda. Jehoova näeb, millist võitlust tema teenijad peavad, ning ta tahab aidata neil oma patuseid soove ohjeldada. (1. Kun. 8:46–50.) Armastava sõbrana toetab ta igaüht, kes siiralt soovib teda teenida, kuid kel jääb mõnes valdkonnas enesevalitsusest vajaka. Käsitleme kõigepealt Jehoova enda suurepärast eeskuju. Seejärel vaatleme Piibli näiteid inimestest, kes end valitsesid, ja neist, kes seda ei teinud. Lõpuks arutame soovitusi enesevalitsuse arendamiseks.

5., 6. Millist eeskuju on Jehoova andnud enesevalitsemises?

⁵ Kõik Jehoova teod on täiuslikud ja seetõttu ta ka valitseb end täiuslikult. (5. Moos. 32:4.) Meie seevastu oleme ebatäiuslikud. Et paremini mõista, kuidas end valitseda, tuleb meil uurida Jehoova eeskuju. Millistel tähelepanuväärsetel juhtudel on Jehoova enesevalitsust ilmutanud?

⁶ Mõelgem, kuidas Jehoova valitses end Saatana jultunud mässuga tegeledes. Olukorrale oli tarvis kuidagi reageerida. Jumalale ustavates vaimolendites tekitasid Saatana väited kindlasti meelepaha, viha ja põlgust. Vahest valdavad sindki samasugused tunded, kui mõtled kõigile kannatustele, mida Saatan on põhjustanud. Jehoova ei tegutsenud aga rutakalt. Tema reageering oli kaalutletud ja igati sobiv. Ta on olnud Saatana mässuga tegeledes õiglane ega ole kergesti vihastunud. (2. Moos. 34:6; Iiob 2:2–6.) Miks on Jehoova oodanud? Sest ta ei taha, et ükski inimene hukkuks, vaid „soovib, et kõik oma patte kahetseksid”. (2. Peetr. 3:9.)

7. Mida Jehoova eeskuju meile õpetab?

⁷ See, kuidas Jehoova on end valitsenud, õpetab meile, et meil tuleks mõelda, enne kui midagi ütleme või teeme. Me ei tohiks tegutseda rutakalt. Kui sul on vaja langetada tähtis otsus, võta aega, et kõik hoolega läbi kaaluda. Palu Jehoovalt tarkust, et öelda või teha seda, mis on õige. (Laul 141:3.) Kui oleme vihased, võime reageerida liiga emotsionaalselt. Paljud meist on pidanud kahetsema oma mõtlematuid sõnu või tegusid. (Õpet. 14:29; 15:28; 19:2.)

8. a) Kust me võime leida näiteid inimestest, kes end valitsesid? b) Miks jäi Joosep endale kindlaks, kui Pootifari naine püüdis teda võrgutada? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁸ Millised Piibli näited rõhutavad enesekontrolli tähtsust? Kahtlemata meenub sulle mitu piiblitegelast, kes proovile panevas olukorras end valitsesid. Üks neist on Jaakobi poeg Joosep. Ta  säilitas enesevalitsuse, kui teenis vaarao ihukaitsepealiku Pootifari kojas. Joosepile kui „rühikale ja kenale mehele” heitis seal silma Pootifari naine, kes püüdis teda võrgutada. Miks jäi Joosep endale kindlaks hoolimata naise korduvatest lähenemiskatsetest? Tõenäoliselt mõtiskles Joosep selle üle, millised oleksid tagajärjed, kui ta temale järele annaks. Ja kui olukord läks kriitiliseks, ta põgenes. Ta arutles: „Kuidas ma siis võiksin teha seda suurt kurja ja patustada Jumala vastu!” (1. Moos. 39:6, 9; loe Õpetussõnad 1:10.)

9. Mida sa saad teha, et ahvatlustele vastu panna?

⁹ Mida Joosepi näide meile õpetab? Meil võib olla tarvis põgeneda ahvatluse eest, et mitte rikkuda Jumala seadust. Enne Jehoova tunnistajaks saamist võitlesid mõned meist liigsöömise, purjutamise, suitsetamise, uimastite tarvitamise, seksuaalse ebamoraalsuse ja muu säärasega. Isegi pärast ristimist võib keegi vahel tunda kiusatust naasta oma endiste elukommete juurde. Kui peaksid tundma kunagi ahvatlust rikkuda mõnda Jehoova seadust, siis mõtle, kuidas patustele soovidele järeleandmine kahjustaks sinu suhteid Jehoovaga. Püüa näha ette, millistes olukordades võib ahvatlus tekkida, ning otsusta, kuidas sa saaksid neist hoiduda. (Laul 26:4, 5; Õpet. 22:3.) Ja kui sa kunagi sellisesse olukorda ikkagi satud, palu Jehoovalt tarkust ja enesevalitsust, et ahvatlusele vastu panna.

10., 11. a) Milline olukord on paljudele noortele argireaalsus? b) Mis võib aidata noorel kristlasel hoiduda valest käitumisest?

¹⁰ Olukord, millega Joosep silmitsi seisis, on paljudele noortele kristlastele argireaalsus. Mõtle näiteks neiule nimega Kim. Enamik tema klassikaaslasi elas aktiivset suguelu ning nädalavahetuse möödudes rääkisid nad uhkeldades oma viimastest vahekordadest. Kimil polnud selliseid lugusid jutustada. Ta tunnistab, et kuna ta teistest erines, tundis ta end vahel hüljatu ja üksikuna. Klassikaaslaste meelest oli Kim rumal, et ta kellegagi ei käinud. Kim oli aga tark ja teadis, et paljud noored tunnevad väga suurt ahvatlust olla seksuaalsuhetes. (2. Tim. 2:22.) Koolikaaslased pärisid tihti, kas ta on ikka veel süütu. Tänu sellele avanes tal võimalus neile selgitada, miks ta pole kellegagi maganud. Me oleme uhked noorte kristlaste üle, kes hoolimata teiste survest seksuaalsest ebamoraalsusest hoiduvad, ja samuti on nende üle uhke Jehoova.

¹¹ Piiblis on hoiatavaid näiteid inimestest, kes end ei valitsenud ja seetõttu hooruspattu tegid. Piibel näitab sedagi, kui kurvad tagajärjed on seksuaalsel ohjeldamatusel. Kõigil, kes seisavad silmitsi sellise olukorraga nagu Kim, oleks hea mõelda Õpetussõnade 7. peatüki jutustusele lihtsameelsest noormehest. Tasub mõelda ka Amnonile ja tema tegude traagilistele tagajärgedele. (2. Saam. 13:1, 2, 10–15, 28–32.) Vanemad saavad õpetada oma lapsi ja aidata neil arendada enesedistsipliini seoses romantiliste tunnetega, kui käsitlevad seda teemat pere piibliõhtul ja arutavad eelmainitud piiblijutustusi.

12. a) Kuidas talitses Joosep oma tundeid, kui ta vendadega kohtus? b) Millistes olukordades on meil tarvis oma tundeid vaos hoida?

¹² Ühel teisel juhtumil oli Joosep enesevalitsemises taas heaks eeskujuks. Joosepi vennad tulid Egiptusse toitu  ostma, ent Joosep varjas nende eest seda, kes ta on, kuna ta tahtis näha, mis on nende südames. Kui teda haaras tunnete tulv, läks ta teise tuppa, et tema pisaraid ei nähtaks. (1. Moos. 43:30, 31; 45:1.) Sinu usukaaslane või pereliige võib teha midagi ärritavat, ent kui sa Joosepi eeskujul end vaos hoiad, väldid mõtlematut käitumist. (Õpet. 16:32; 17:27.) Kui mõni sinu sugulane on kogudusest eemaldatud, on sul ehk tarvis talitseda oma tundeid, et temaga tarbetult mitte suhelda. Pole kerge end sellistes olukordades vaos hoida, ent see on lihtsam, kui mõistame, et nii järgime Jehoova eeskuju ja nõu.

13. Mida me võime õppida kuningas Taaveti elust?

¹³ Piibel räägib ka kuningas Taaveti suurepärasest eeskujust. Tal oli märkimisväärne võim, ent kui Saul ja Simei teda provotseerisid, ei kuritarvitanud ta seda ega saanud vihaseks. (1. Saam. 26:9–11; 2. Saam. 16:5–10.) Taavet ei valitsenud end aga alati. On teada, et ta patustas Batsebaga ja reageeris liiga ägedalt Naabali ihnusele. (1. Saam. 25:10–13; 2. Saam. 11:2–4.) Ometi võime õppida Taaveti elust nii mõndagi. Esiteks, Jumala rahva ülevaatajatel on eriti tähtis end vaos hoida, et nad kunagi ei kuritarvitaks oma võimu. Teiseks, keegi ei tohiks endas liiga kindel olla ja arvata, et tema küll kunagi ahvatlusele järele ei anna. (1. Kor. 10:12.)

14. a) Mis juhtus ühe vennaga? b) Miks pole ükskõik, kuidas me sedalaadi olukorras reageerime?

¹⁴ Kuidas sa saad enesevalitsust arendada? Mõtle ühe meie vennaga juhtunud loole. Luigi autole sõideti tagant sisse. Ehkki teine juht oli süüdi, solvas ta Luigit ja püüdis teda sõnasõtta kiskuda. Luigi palus Jehoovalt abi enda vaos hoidmiseks. Seejärel üritas ta teist autojuhti rahustada, kuid tulutult. Luigi pani kirja kindlustusfirma jaoks vajalikud andmed ja lahkus, samal ajal kui teine mees edasi karjus. Nädala pärast tegi Luigi ühe naise juurde korduskülastust. Kes oli selle naise abikaasa? Ei keegi muu kui avarii põhjustanud autojuht! Mees tundis oma sõnavalingu pärast piinlikkust ning palus Luigilt vabandust. Ta pakkus välja, et võib asjaajamise kiirendamiseks Luigi kindlustusfirmaga ise ühendust võtta. Mees osales piibliteemalises vestluses ja kuuldu meeldis talle. Luigi mõistis, kui hea oli see, et ta jäi pärast avariid rahulikuks, ja kui halb olnuks enesekontrolli kaotada. (Loe 2. Korintlastele 6:3, 4.)

15., 16. Kuidas aitab piibliuurimine sul ja su pereliikmetel enesevalitsust arendada?

¹⁵ Hoolas piibliuurimine aitab kristlastel enesevalitsust arendada. Tuleta meelde Jumala sõnu Joosuale. Ta ütles: „Olgu selle seaduseraamatu sõnad alati su huulil. Loe seda mõttega päeval ja ööl, et järgida hoolsalt kõike, mis sinna on kirjutatud. Siis tegutsed sa targalt ja su teekond õnnestub.” (Joosua 1:8.) Vaatame aga lähemalt, mismoodi aitab piibliuurimine enesevalitsust arendada.

¹⁶ Nagu äsja nägime, näitavad pühakirja jutustused ilmekalt nii seda, mida head toob õige käitumine, kui ka seda, millised halvad tagajärjed on valel käitumisel. Jehoova on lasknud need jutustused kirja panna põhjusega.  (Rooml. 15:4.) Kas pole siis tark neid lugeda, uurida ja nende üle mõtiskleda? Püüa näha, kuidas need käivad sinu ja su pere kohta. Palu Jehoovalt abi tema nõuannete ellurakendamiseks. Kui tunned, et sul jääb mingis vallas enesevalitsusest vajaka, siis tunnista seda. Palveta selle pärast ning mõtle, kuidas võiksid paraneda. (Jaak. 1:5.) Otsi meie kristlikest väljaannetest asjakohast materjali, mis sind aitab.

17. Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel enesevalitsust arendada?

¹⁷ Kuidas sa saad aidata oma lastel enesevalitsust arendada? Vanemad teavad, et see omadus pole lastele kaasa sündinud. Nii nagu teistegi heade omaduste puhul, on vanematel tarvis lastele eeskujuks olla ka enesevalitsuses. (Efesl. 6:4.) Seega, kui näed, et su lastel on raske end vaos hoida, mõtle, kas oled ise neile heaks eeskujuks. Ära alahinda seda, kui tähtis on korrapäraselt kuulutustööd teha, koosolekutel käia ja pere piibliõhtut korraldada. Ära karda oma lastele vajadusel ei öelda. Jehoova seadis Aadamale ja Eevale piirangud, et äratada neis lugupidamist tema autoriteedi vastu. Samamoodi, kui vanemad distsiplineerivad lapsi ja on neile eeskujuks, õpetab see neile enesevalitsust. Armastus ja lugupidamine Jumala autoriteedi vastu on üks tähtsamaid asju, mida lastele õpetada. (Loe Õpetussõnad 1:5, 7, 8.)

18. Miks sa võid kindel olla, et hea seltskond on suureks õnnistuseks?

¹⁸ Ükskõik, kas oled lapsevanem või mitte, on kindlasti tähtis valida targalt oma seltskonda. Otsi nende seltsi, kes innustavad sind vaimsete eesmärkide poole püüdlema ja probleemidest eemale hoidma. (Õpet. 13:20.) Vaimselt tugevad sõbrad, kes suudavad end valitseda, nakatavad sind oma eeskujuga. Kahtlemata julgustab sinu hea käitumine ka neid. Kui me end valitseme, on Jumalal meist hea meel, me tunneme elust rõõmu ja avaldame head mõju ka oma lähedastele.