1. Mille eest võib keegi väärida meie austust ning mida me hakkame arutama?

 KEDAGI austada tähendab temasse lugupidamise või aukartusega suhtuda, teda au sees pidada. On ootuspärane, et selline isik on teinud midagi, mille eest ta lugupidamist väärib, või et tal on eriline positsioon. Ent keda meil tuleks austada ja miks on see vajalik?

2., 3. a) Miks väärib Jehoova erilist austust? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Kes on tekstis Ilmutus 5:13 mainitud Tall ning miks tema austust väärib?

² Piiblisalmi Ilmutus 5:13 järgi väärivad kindlasti meie austust „see, kes troonil istub, ja Tall”. Ilmutusraamatu 4. peatükis on toodud üks põhjus, miks Jehoova väärib austust. Seal on juttu sellest, kuidas vaimolendid ülistavad üheskoos Jehoovat, kes „elab igavesest ajast igavesti”. Nad kuulutavad: „Sina, Jehoova, meie Jumal, oled väärt võtma vastu ülistust, austust ja jõudu, sest sina oled loonud kõik, sinu tahtel on kõik olemasollu tulnud ja loodud.” (Ilm. 4:9–11.)

 ³ Tall on Jeesus Kristus. Ta on „Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu”. (Joh. 1:29.) Piibel näitab, et ta on palju kõrgem kui inimkuningad. Seal öeldakse: „Tema on kuningas kõigi kuningate üle ja isand kõigi isandate üle, ainus, kes on surematu, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega saagi näha.” (1. Tim. 6:14–16.) Kas mõni teine kuningas on kunagi vabatahtlikult surnud, et maksta luna inimeste pattude eest? Kas ei soovi sinagi koos lugematu hulga vaimolenditega hüüda: „Tall, kes tapeti, on väärt võtma vastu väge ja rikkust, tarkust ja jõudu, austust, ülistust ja õnnistust!”? (Ilm. 5:12.)

4. Mis sõltub sellest, kas me austame Jehoovat ja Jeesust?

⁴ Jehoova ja Jeesuse austamine on hädavajalik. Sellest sõltub meie igavene elu. Seda aitavad mõista kirjakohas Johannese 5:22, 23 olevad Jeesuse sõnad „Isa ei mõista kohut mitte kellegi üle, vaid on usaldanud kogu kohtumõistmise Poja hoolde, et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, ei austa ka Isa, kes on ta läkitanud”. (Loe Laul 2:11, 12.)

5. Miks tuleks meil kõiki inimesi mingil määral austada?

⁵ Piibel ütleb, et „Jumal lõi inimese enda sarnaseks”. (1. Moos. 1:27.) Seepärast ilmutab enamik inimesi häid omadusi, ehkki nad teevad seda eri määral. Inimesed on suutelised olema üksteise vastu armastavad, lahked ja kaastundlikud. Nad on loodud südametunnistusega: neil on kaasasündinud võime tajuda, mis on õige või vale, aus või ebaaus, sobilik või sobimatu, kuigi nende hinnangud pole alati täpsed. (Rooml. 2:14, 15.) Enamikku inimesi köidavad puhtad ja ilusad asjad. Üldiselt soovivad nad elada teistega rahus. Ükskõik kas nad seda endale teadvustavad või mitte, peegeldavad nad mingil määral Jehoova au ning väärivad seepärast mõningast austust ja lugupidamist. (Laul 8:5.)

6., 7. Miks võib öelda, et Jehoova tunnistajad austavad inimesi teistmoodi, kui seda üldiselt tehakse?

⁶ Otsustamaks, mil moel ja mil määral inimesi austada, on vaja tasakaalukust. Suuremat osa inimesi mõjutab tugevalt Saatana maailma vaim. Seepärast kipuvad nad jumaldama mõningaid mehi ja naisi, selle asemel et neist lihtsalt lugu pidada. Nad tõstavad pjedestaalile vaimulikke, poliitikuid, sporditähti, lauljaid, näitlejaid ja teisi kuulsusi, pidades neid tihtipeale lausa üliinimesteks. Nii noored kui ka vanad võtavad neist eeskuju, jäljendades nende maneere või riietusviisi.

⁷ Tõelistel kristlastel pole inimeste austamisest sellist moonutatud pilti. Jeesus on ainuke maa peal elanud inimene, kes on meile täiuslik eeskuju. (1. Peetr. 2:21.) Jumalal poleks hea meel, kui austaksime inimesi liiga palju. Meil on tarvis meeles hoida järgmist põhitõde: „Kõik inimesed on pattu teinud ja keegi ei suuda peegeldada  Jumala võrratuid omadusi.” (Rooml. 3:23.) Tõepoolest, ükski inimene ei vääri jumaldavat austust.

8., 9. a) Kuidas suhtuvad Jehoova tunnistajad valitsusametnikesse? b) Mil määral on sobilik ametnikke austada?

⁸ Mõnel inimesel on kõrge positsioon. Valitsusametnikelt oodatakse, et nad hoiaksid ühiskonnas korda ja hoolitseksid oma kodanike eest. Sellest on kasu kõigile. Seepärast ütles Paulus, et kristlased peaksid ametivõimudele alluma. Ta lausus: „Andke igaühele, mis talle kuulub: kellele tuleb anda maksu, sellele maksu, ... kellele au, sellele au.” (Rooml. 13:1, 7.)

⁹ Jehoova tunnistajad austavad meeleldi võimukandjaid, nagu kõigilt kodanikelt üldiselt oodataksegi. Me teeme võimuesindajatega koostööd. Kuid nagu pühakiri näitab, on meie austusel ja toetusel piir. Me ei astu üle Jumala seadustest ja jääme poliitilistes küsimustes erapooletuks. (Loe 1. Peetruse 2:13–17.)

10. Millist eeskuju andsid minevikus elanud Jehoova teenijad selles, kuidas valitsusametnikesse suhtuda?

¹⁰ Minevikus elanud Jehoova teenijad on meile eeskujuks selles, kuidas valitsusametnikesse suhtuda. Kui Rooma impeeriumis korraldati rahvaloendus, registreerisid end ka Joosep ja Maarja. Selleks rändasid nad Petlemma, kuigi Maarja pidi varsti sünnitama. (Luuka 2:1–5.) Kui Paulust alusetult süüdistati, jäi ta end kaitstes lugupidavaks ning osutas kohast austust kuningas Agrippale ja Juudamaa provintsi valitsejale Festusele. (Ap. t. 25:1–12; 26:1–3.)

11., 12. a) Milline erinevus on selles, kuidas me austame valitsusametnikke ja usujuhte? b) Mida head tõi kaasa see, kui üks Austria Jehoova tunnistaja suhtus lugupidavalt poliitikusse?

¹¹ Jehoova tunnistajad ei kohtle aga usujuhte nii, nagu vääriks nad sügavat austust, ehkki vaimulikud ise võivad seda oodata. Valereligioon ei räägi Jumala kohta tõde ning moonutab Piibli õpetusi. Niisiis, kuigi me peame usujuhtidest lugu nagu kõigist inimestest, ei austa me neid kuidagi eriliselt. Mäletatavasti nimetas Jeesus oma aja usujuhte silmakirjatsejateks ja pimedateks teejuhtideks. (Matt. 23:23, 24.) Kui aga osutame kohast austust valitsusametnikele, võivad sel olla head, lausa üllatavad tulemused.

¹² Austriast pärit Leopold Engleitner oli innukas Jehoova tunnistaja, kelle natsid kinni võtsid ja rongiga Buchenwaldi koonduslaagrisse saatsid. Samas rongis oli ka natside ebasoosingusse sattunud Austria poliitik Heinrich Gleissner. Teel koonduslaagrisse selgitas vend Engleitner lugupidavalt oma tõekspidamisi Gleissnerile, kes kuulas teda huviga. Pärast teist maailmasõda kasutas Gleissner oma mõjuvõimu mitu korda Austria Jehoova tunnistajate aitamiseks. Ehk meenub sulle teisigi lugusid, mis näitavad, mida head võib kaasa tuua see, kui kristlased võtavad kuulda Piibli nõu ja peavad riigiametnikest kohasel viisil lugu.

13. Kes väärivad eriti meie austust ja lugupidamist ning miks?

¹³ Kahtlemata väärivad austust ja lugupidamist kõik meie usukaaslased.  Eriti väärivad seda kogudusevanemad. (Loe 1. Timoteosele 5:17.) Me suhtume neisse vendadesse austusega hoolimata nende rahvusest, haridustasemest või sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast. Piibel nimetab neid mehi andideks, neil on väga tähtis roll jumalateenijate eest hoolitsemisel. (Efesl. 4:8.) Sellised annid on ka ringkonnaülevaatajad ning harubürookomiteede ja juhtiva kogu liikmed. Meie õed ja vennad esimesel sajandil pidasid vastutavatest vendadest lugu ning meie suhtume neisse samamoodi. Me ei jumalda kristliku koguduse tuntud esindajaid ega käitu nende juuresolekul nii, nagu seisaksime inglite kõrval. Sellegipoolest peame neist töökatest ja alandlikest vendadest lugu. (Loe 2. Korintlastele 1:24; Ilmutus 19:10.)

14., 15. Mille poolest erinevad meie kogudusevanemad paljudest usujuhtidest?

¹⁴ Niisugused kogudusevanemad on alandlikud karjased. Nad ei taha, et neid koheldaks kui kuulsusi. Sellega erinevad nad paljudest tänapäeva kirikujuhtidest ja samuti esimese sajandi usujuhtidest, kelle kohta Jeesus ütles: „Nad armastavad aukohti õhtusöökidel, esimesi istmeid sünagoogides ja seda, et inimesed neid turgudel aupaklikult tervitaksid.” (Matt. 23:6, 7.)

¹⁵ Ehtsad kristlikud karjased toimivad alandlikult järgmiste Jeesuse sõnade järgi: „Teie aga ärge laske end nimetada rabiks, sest üks on teie õpetaja, ent teie kõik olete vennad. Samuti ärge nimetage kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa – see, kes on taevas. Ärge ka laske end nimetada juhiks, sest üks on teie juht – Kristus. Aga suurim teie seas olgu teie teenija. Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, aga kes on alandlik, seda ülendatakse.” (Matt. 23:8–12.) Sellise hoiaku tõttu teenivadki kogudusevanemad kõikjal maailmas ära oma usukaaslaste poolehoiu, austuse ja lugupidamise.

16. Miks peaksime püüdma mõista ja järgida Piibli põhimõtteid teiste austamise kohta?

¹⁶ Tõsi, võib kuluda aega, enne kui õpime teistesse tasakaalukalt suhtuma. Nii oli see ka algkristlaste puhul. (Ap. t. 10:22–26; 3. Joh. 9, 10.) Kuid teiste austamise kohta käivate Piibli põhimõtete järgimine on kahtlemata  väärt kõiki pingutusi. Kui austame teisi nii, nagu Jehoova seda soovib, toob see kaasa palju head.

17. Miks tasub austada autoriteetseid isikuid?

¹⁷ Kui austame oma kogukonna autoriteetseid isikuid, on tõenäolisem, et nad kaitsevad meie õigust teha takistamatult kuulutustööd. Meie aupakliku hoiaku tõttu on paljud hakanud meie tegevusse hästi suhtuma. Aastaid tagasi käis Birgit, pioneer Saksamaalt, oma tütre koolis lõpuaktusel. Õpetajad ütlesid Birgitile, et aja jooksul on neil olnud väga hea meel õpetada Jehoova tunnistajate lapsi. Nad möönsid, et neil oleks kahju, kui tulevikus nende koolis tunnistajate lapsi enam poleks. Birgit selgitas: „Meie lapsi õpetatakse järgima Piibli käitumisnorme ning see hõlmab õpetajatest lugupidamist ning nende austamist.” Üks õpetaja sõnas: „Kui kõik lapsed oleksid sellised nagu teie omad, siis oleks kool ju lausa paradiis.” Mõni nädal hiljem käis üks õpetajatest Leipzigis kokkutulekul.

18., 19. Miks on tähtis osutada kogudusevanematele kohast austust?

¹⁸ Kogudusevanemate austamisel tuleks muidugi juhinduda Jumala sõna tarkadest põhimõtetest. (Loe Heebrealastele 13:7, 17.) Me saame ja meil tulekski tänada neid nende kõva töö eest ning toimida nende antud juhtnööride järgi. See aitab neil oma tööd rõõmuga teha. Kuid me ei peaks jäljendama mõne tuntud kogudusevanema riietumisviisi või välimust ega püüdma omandada tema kõnemaneeri. Kui me seda teeksime, võiks see jätta vale mulje. Me ei tohiks unustada, et ka selline vend on ebatäiuslik inimene. Me peaksime hoopis järgima Jeesus Kristuse eeskuju.

¹⁹ Kui osutame kogudusevanematele kohast austust ning peame neist lugu, kuid samas ei kohtle neid nagu kuulsusi, siis me aitame neid. Me aitame neil mitte langeda uhkuse lõksu ega pidada end teistest kuidagi paremaks või õigemaks.

20. Mis abi on teiste austamisest meile endile?

²⁰ Kui austame neid, kes seda väärivad, ei muutu me ka ise enesekeskseks. Nii ei hakka me endast liiga palju arvama, kui meid millegi eest kiidetakse. Samuti aitab see meil astuda ühte sammu Jehoova organisatsiooniga, mis ei osuta liigset või kohatut austust ühelegi inimesele, olgu ta usklik või mitte. Selline toimimisviis on tark, sest nõnda ei saa meile komistuskiviks see, kui mõni inimene, kellest oleme lugu pidanud, meile oma tegudega pettumust valmistab.

21. Mis on kõige tähtsam põhjus, miks me osutame kohast austust neile, kes seda väärivad?

²¹ Kõige tähtsam põhjus, miks tasub austada neid, kes seda väärivad, on see, et nii oleme meelepärased Jumalale. Me toimime nõnda, nagu tema soovib, ning jääme talle ustavaks. Siis saab Jehoova vastata igaühele, kes teda teotab. (Õpet. 27:11.) Maailm on täis inimesi, kellel on teiste austamisest väär pilt. Kas pole me tänulikud, et teame, kuidas austada teisi Jehoovale meelepärasel viisil?