1., 2. a) Miks võib öelda, et uude isiksusse riietumine on meil kõigil võimalik? b) Millised uue isiksuse omadused on kirjas piiblikohas Koloslastele 3:10–14?

VÄLJEND „uus isiksus” esineb „Uue maailma tõlkes” kaks korda. (Efesl. 4:24; Kol. 3:10.) See viitab isiksusele, „mis on loodud Jumala tahte järgi”. Sellisesse isiksusse riietumine on meil kõigil võimalik. Miks võib nii väita? Sest Jehoova on loonud inimesed enda sarnaseks ja tänu sellele suudavad nad tema ilusaid omadusi ilmutada. (1. Moos. 1:26, 27; Efesl. 5:1.)

² Tõsi, kuna me oleme pärinud ebatäiuse, võib meil tekkida valesid ihasid. Samuti võib meid suuresti mõjutada keskkond meie ümber. Sellegipoolest on meil Jehoova abiga võimalik saada talle meelepäraseks. Arutame nüüd uue isiksuse juurde kuuluvaid omadusi, millest apostel Paulus Jumala vaimu mõjul kirjutas. See aitab meil tugevdada soovi riietuda uude isiksusse. (Loe Koloslastele 3:10–14.) Vaatame ka seda, kuidas tulevad  need omadused meile kasuks kuulutustöös.

3. Mis on üks omadus, mis kuulub uue isiksuse juurde?

³ Pärast seda, kui Paulus innustas riietuma uude isiksusse, selgitas ta, et selle isiksuse üks oluline omadus on erapooletus. Ta ütles: „Pole enam vahet, kas keegi on kreeklane või juut, ümber lõigatud või ümber lõikamata, võõramaalane, sküüt, ori või vaba.” * Miks ei tohiks koguduses teha inimestel vahet rassi, rahvuse või ühiskondliku positsiooni alusel? Sest tõelised kristlased on „kõik ühtsed”. (Kol. 3:11; Gal. 3:28.)

4. a) Kuidas peaksid Jehoova teenijad teisi kohtlema? b) Mis võib olla ühtsuse saavutamisel väljakutseks?

⁴ Need, kes on riietunud uude isiksusse, peavad lugu nii usukaaslastest kui ka teistest inimestest, hoolimata nende rassist või ühiskondlikust positsioonist. (Rooml. 2:11.) Mõnes maailma paigas võib see olla keeruline. Näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis elab siiani enamik Jehoova tunnistajaid piirkondades, mis kunagi määrati vaid teatud rassile. Nii on seal eraldi valge- ja mustanahaliste linnaosad ning piirkonnad segarassist inimestele. Et innustada selle maa vendi oma südant avardama, kiitis juhtiv kogu oktoobris 2013 heaks erikorralduse, mis aitab vendadel üksteist paremini tundma õppida. (2. Kor. 6:13.) Mida siis tehti?

5., 6. a) Mida tehti ühel maal, et tugevdada ühtsust Jumala teenijate vahel? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Millised on olnud tulemused?

⁵ Korraldati nii, et mõnel nädalavahetusel töötasid kahekaupa koos kogudused, kus kõneldi eri keelt või oldi eri rassist. Vennad ja õed kuulutasid üheskoos, neil oli ühine koosolek ja nad käisid üksteisel külas. Ettevõtmises lõi kaasa sadu kogudusi ning harubüroo sai palju positiivset tagasisidet ja seda isegi inimestelt väljastpoolt kogudust. Näiteks üks vaimulik ütles: „Ma ei ole Jehoova tunnistaja, aga ma tahan mainida, et teie kuulutustöö on suurepäraselt organiseeritud ja te ei pea üht rassi teisest paremaks.” Kuidas mõjus see korraldus õdedele-vendadele?

⁶ Üks koosa keelt kõnelev õde nimega Noma pelgas esialgu kutsuda valgeid usukaaslasi ingliskeelsest kogudusest oma tagasihoidlikku koju. Kui ta aga käis nendega koos kuulutamas ja neil külas, hüüatas ta: „Nad on ju täiesti tavalised inimesed!” Niisiis, kui tuli koosakeelse koguduse kord võõrustada ingliskeelset kogudust, valmistas Noma süüa ja kutsus mõned sealt endale külla. Külaliste hulgas oli üks valge kogudusevanem. Noma räägib: „Mulle avaldas muljet, et ta oli nõus istuma väiksele plastist kastile.” Selle praeguseni kestva erikorralduse tulemusel on paljud vennad ja õed leidnud uusi sõpru ning on jätkuvalt valmis oma suhtlusringkonda laiendama.

7. Miks on meil vaja olla osavõtlik?

⁷ Senikaua kui Saatana maailm kestab, on meil paratamatult raskusi.  Näiteks võivad meile põhjustada muret töötus, tõsine haigus, tagakiusamine, looduskatastroofid, kuritegevuse tõttu oma varast ilma jäämine või midagi muud. Et üksteist kannatustes toetada, tuleb olla osavõtlik. Osavõtlikkus ajendab meid olema lahked. (Efesl. 4:32.) Need uue isiksuse omadused aitavad meil jäljendada Jumalat ja julgustada teisi. (2. Kor. 1:3, 4.)

8. Millised head tulemused võivad olla sellel, kui oleme osavõtlikud ja lahked kõigi koguduseliikmete vastu? Too näide.

⁸ Kuidas olla hoolivamad nende koguduseliikmete suhtes, kes on tulnud mõnest teisest riigist või on ebasoodsas olukorras? Me tahame saada nendega sõbraks ja soovime, et nad tunneksid end koguduses vajalikuna. (1. Kor. 12:22, 25.) Mõtle Dannykarlile, kes kolis Filipiinidelt Jaapanisse. Töökohal ei suhtutud temasse nii hästi kui kohalikesse. Siis läks ta aga Jehoova tunnistajate koosolekule. Dannykarl räägib: „Peaaegu kõik olid seal jaapanlased, kuid siiski tervitasid nad mind soojalt, justkui oleksin nende vana tuttav.” Ta sai tunda lahkust ka edaspidi ning see aitas tal vaimselt edeneda. Ta lasi end ristida ja teenib praegu kogudusevanemana. Teised kogudusevanemad peavad Dannykarli ja ta naist Jenniferi kogudusele õnnistuseks, öeldes nende kohta: „Nad on pioneerid ja elavad väga lihtsat elu ning on heaks eeskujuks, pidades kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki.” (Luuka 12:31.)

9., 10. Jutusta mõni näide selle kohta, milliseid õnnistusi toob osavõtlikkus teenistuses.

⁹ Kuningriigisõnumit rääkides on meil võimalus teha head kõigile. (Gal. 6:10.) Paljud Jehoova teenijad on osavõtlikkusest immigrantide vastu õppinud ära uue keele. (1. Kor. 9:23.) See on toonud külluslikult õnnistusi. Näiteks Austraalias elav pioneerist õde Tiffany õppis suahiili keelt, et aidata suahiilikeelset kogudust Brisbane’i linnas. Kuigi keeleõppimine oli paras katsumus, on see Tiffany elu rikastanud. Ta ütleb: „Kui sa soovid põnevust, siis on teenistus võõrkeelses koguduses just sulle. See on nagu reisimine, ilma et peaksid oma kodulinnast lahkuma. Sa näed meie ülemaailmset vennaskonda ja selle imelist ühtsust.”

¹⁰ Mõtle ka ühele perele Jaapanist. Peretütar Sakiko räägib: „1990-ndatel  kohtasime kuulutustööl tihti Brasiiliast tulnud immigrante. Kui näitasime neile nende portugalikeelsest Piiblist kirjakohti, nagu Ilmutus 21:3, 4 või Laul 37:10, 11 ja 29, kuulasid nad huviga ja mõnel tuli isegi pisar silma.” Sellega aga Sakiko pere osavõtlikkus ei piirdunud. „Kui nägime, millises vaimses näljas nad on,” lausub Sakiko, „hakkasime õppima portugali keelt.” Hiljem aitas see pere moodustada portugalikeelse koguduse. Aastate jooksul on nad aidanud paljudel immigrantidel saada Jehoova teenijateks. Sakiko lisab: „Nägime suurt vaeva, et portugali keelt õppida, kuid õnnistused kaaluvad selle kaugelt üles. Me oleme Jehoovale väga tänulikud.” (Loe Apostlite teod 10:34, 35.)

11., 12. a) Miks on oluline, et me riietuksime uude isiksusse õigel põhjusel? b) Mis aitab meil jääda alandlikuks?

¹¹ Põhjus, miks me tahame riietuda uude isiksusse, peaks olema soov austada Jehoovat, mitte pälvida ülistust inimestelt. Pea meeles, et isegi täiuslik vaimolend muutus ülbeks ja patustas. (Võrdle Hesekiel 28:17.) Kui palju raskem on siis patustel inimestel vältida kohatut uhkust ja ülbust. Sellegipoolest on võimalik olla alandlik. Mis aitab meil selline olla?

¹² Et jääda alandlikuks, on meil vaja iga päev Piibli lugemiseks ja selle üle mõtisklemiseks aega võtta. (5. Moos. 17:18–20.) Eriti oluline on mõtiskleda Jeesuse õpetuste ja tema võrratu alandlikkuse üle. (Matt. 20:28.) Jeesus isegi pesi oma apostlite jalgu. (Joh. 13:12–17.) Lisaks tuleb meil paluda järjepidevalt Jumalalt püha vaimu, et see aitaks meil võidelda kalduvusega pidada end teistest tähtsamaks. (Gal. 6:3, 4; Filipl. 2:3.)

13. Mis on tasu, kui oleme alandlikud?

¹³ Loe Õpetussõnad 22:4. Kõigil tõelistel jumalateenijatel tuleb olla alandlik ja see toob suure tasu. Alandlikkus edendab koguduses rahu ja ühtsust. Kui me seda endas arendame, kogeme Jumala armu. Apostel Peetrus kirjutas: „Kohelge kõik üksteist alandlikult, sest Jumal on ülbete vastu, kuid alandlikele on ta armuline.” (1. Peetr. 5:5.)

14. Kes on parim tasaduse ja kannatlikkuse eeskuju?

¹⁴ Tänapäeva maailmas peetakse tasast ja kannatlikku inimest tihtipeale nõrgaks. Selline arvamus on aga kaugel tõest. Need kaunid omadused lähtuvad kõige võimsamalt isikult universumis, Jehoovalt, kes on parim eeskuju tasaduse ja kannatlikkuse ilmutamisel. (2. Peetr. 3:9.) Mõtle kasvõi sellele, kuidas ta vastas inglite kaudu Aabrahamile ja Lotile, kui need talle küsimusi esitasid. (1. Moos. 18:22–33; 19:18–21.) Samuti talus ta rohkem kui 1500 aasta jooksul kannatlikult Iisraeli rahva kangekaelsust. (Hes. 33:11.)

15. Kuidas ilmutas Jeesus tasadust ja kannatlikkust?

¹⁵ Jeesus oli samuti tasase meelega. (Matt. 11:29.) Ta ilmutas ülimat kannatlikkust oma jüngritega ja talus nende puudusi. Kogu maise teenistuse jooksul oli ta religioossete vastaste ülekohtuse kriitikarahe all. Tasane  ja kannatlik oli ta kuni lõpuni – ebaõiglase hukkamiseni. Piinapostil suurtes valudes palus Jeesus oma isa, et see andestaks tema hukkajatele. Ta ütles: „Nad ei tea, mida nad teevad.” (Luuka 23:34.) Äärmiselt piinarikkas ja pingelises olukorras oli ta tõesti silmapaistvalt tasane ja kannatlik! (Loe 1. Peetruse 2:21–23.)

16. Kuidas olla tasane ja kannatlik?

¹⁶ Kuidas olla tasane ja kannatlik? Paulus kirjutas usukaaslastele: „Sallige üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks, kui kellelgi on põhjust kaebuseks teise vastu. Nagu Jehoova on teile heldelt andestanud, nii tehke ka teie.” (Kol. 3:13.) Läheb tõesti vaja tasadust ja kannatlikkust, et seda käsku järgida, kuid meie andestav meel edendab ja säilitab koguduse ühtsust.

17. Miks on tasadus ja kannatlikkus olulised?

¹⁷ Jehoova ootab meilt, et oleksime tasased ja kannatlikud. See on oluline nõue pääste saamiseks. (Matt. 5:5.) Mis veelgi tähtsam, nende omadustega toome au Jehoovale ja aitame teistel tulla Piibli tõe juurde. (Gal. 6:1; 2. Tim. 2:24, 25.)

18. Kuidas on omavahel seotud armastus ja erapooletus?

¹⁸ Kõik need omadused, mille üle oleme arutanud, on tihedalt seotud armastusega. Näiteks noomis Jaakobus vendi, kes eelistasid rikkaid vaestele. Ta ütles, et selline teguviis rikub kuninglikku seadust „Armasta oma ligimest nagu iseennast”. Jaakobus lisas: „Kui te aga olete edaspidigi erapoolikud, siis teete pattu.” (Jaak. 2:8, 9.) Kui armastame teisi, ei diskrimineeri me kedagi hariduse, rassi või ühiskondliku positsiooni pärast. Meie erapooletus ei tohiks olla ainult välispidine, vaid peaks olema meie isiksuse lahutamatu osa.

19. Miks on oluline riietuda armastusse?

¹⁹ Armastus on ka „kannatlik ja lahke” ning „ei lähe ennast täis”. (1. Kor. 13:4.) On tõesti vaja kannatlikkust, lahkust ja alandlikkust, et kuningriigisõnumit oma ligimestele üha edasi jagada. (Matt. 28:19.) Needsamad omadused aitavad meil koguduses kõigi vendade ja õdedega hästi läbi saada. Milline on tulemus, kui ilmutame sellist armastust? Siis on kogudused ühtsed ning see toob au Jehoovale ja köidab inimesi, kes tõde otsivad. Piibli kirjeldus uuest isiksusest lõppeb tabavalt järgmise võimsa tõega: „Lisaks kõigele sellele riietuge armastusse, sest see on ühtsuse täiuslik side.” (Kol. 3:14.)

20. a) Milliseid küsimusi peaksime endale esitama ja miks? b) Millist aega me pikisilmi ootame?

²⁰ Igaühel meist tuleks endalt küsida: „Mida on mul veel vaja teha, et võtta vana isiksus jäädavalt seljast?” Meil tuleb paluda tungivalt Jumalalt abi ja näha vaeva, et vabaneda igasugustest hoiakutest ja harjumustest, mis võiksid takistada meid pärimast Jumala kuningriiki. (Gal. 5:19–21.) Veel peame endalt küsima: „Kas ma uuendan üha oma mõtteviisi?” (Efesl. 4:23, 24.) Uude isiksusse riietumine on pidev protsess kõigi kristlaste elus seni, kuni saame täiuslikuks. Kujutle, kui imeline on elu ajal, mil kõik, keda me tunneme, on riietatud lõplikult uude isiksusse.