Omadus, mis on väärtuslikum kui teemandid
Teemante on ammusest ajast peetud hinnalisteks vääriskivideks. Mõni teemant võib olla väärt miljoneid dollareid. Kas võib aga olla, et Jumala silmis on midagi veel väärtuslikumat kui teemandid või teised vääriskivid?
Armeenias elav ristimata kuulutaja Haykanush leidis kord oma kodu lähedalt passi. Selle vahel olid mõned pangakaardid ja hulk raha. Ta rääkis sellest oma mehele, kes oli samuti ristimata kuulutaja.
Sel abielupaaril olid suured rahaprobleemid ja nad olid võlgades. Ometi otsustasid nad viia raha passis märgitud aadressile. Mees, kes oli raha ja passi kaotanud, oli täielikus hämmingus, nagu ka tema perekond. Haykanush ja tema abikaasa selgitasid, et neid ajendas ausalt tegutsema see, mida nad olid õppinud Piiblist. Nad olid tundnud, et neil lihtsalt tuleb olla aus. Nad kasutasid seda võimalust, et rääkida sellele perele Jehoova tunnistajatest ning jätta neile meie kirjandust.
See perekond soovis kinkida Haykanushile vaevatasuks veidi raha, kuid too keeldus sellest. Järgmisel päeval külastas passi kaotanud mehe abikaasa Haykanushi ja käis talle peale, et ta võtaks tänutäheks vastu teemantsõrmuse.
Nagu seda peret, nii oleks ka paljusid teisi hämmastanud Haykanushi ja ta abikaasa ausus. Kas selline ausus üllatab aga Jehoovat? Kuidas tema aususse suhtub? Kas selle abielupaari ausus tasus end ikka ära?
OMADUSED, MIS ON VÄÄRTUSLIKUMAD KUI AINELINE VARA
Nendele küsimustele pole raske vastata. Jumalateenijad teavad, et Jehoovale meelepäraste omaduste ilmutamisel on tema silmis palju suurem väärtus kui teemantidel, kullal või muul ainelisel varal. Jehoova arvamus selle kohta, mis on hinnaline ja mis mitte, erineb suuresti paljude inimeste omast. (Jes. 55:8, 9.) Ja Jehoova teenijate meelest tasub talle meelepäraste omaduste ilmutamine end kuhjaga ära.
Seda kinnitavad Piibli mõtted vahetegemisoskuse ja tarkuse kohta. Tekstis Õpetussõnad 3:13–15 on kirjas: „Õnnelik on inimene, kes leiab tarkuse ja omandab vahetegemisoskuse. Tarkusest on rohkem kasu kui hõbedast, enam tulu kui kullast. See on väärtuslikum kui korallid, ükski ihaldatav asi pole sellega võrreldav.” Pole mingit kahtlust, et Jehoova silmis on sellised omadused palju väärtuslikumad kui mistahes aineline vara.
Mida öelda aga aususe kohta?
Jehoova ise on aus; ta on „Jumal, kel on võimatu valetada”. (Tiit. 1:2.) Ta lasi apostel Paulusel esimese sajandi heebrea kristlastele kirjutada: „Palvetage meie eest, sest me teame, et meil on puhas südametunnistus, ja me soovime kõiges käituda ausalt.” (Heebr. 13:18.)
Jeesus Kristus oli aususes heaks eeskujuks. Meenutagem näiteks seda, kui ülempreester Kaifas talle ütles: „Vannu nüüd meile elava Jumala nimel, et sa räägid tõtt, ja ütle, kas sa oled messias, Jumala poeg!” Jeesus tunnistas ausalt, et ta on messias, kuigi see andis sanhedrinile põhjuse ta jumalateotajaks tembeldada ja nõuda tema hukkamist. (Matt. 26:63–67.)
Kuidas on lood meiega? Kas me jääme ausaks ka olukorras, kus millegi mainimata jätmine või väike sõnade väänamine võiks tuua meile ainelist tulu?
ALATI POLE LIHTNE OLLA AUS
Praegustel viimsetel päevadel ei pruugi sugugi lihtne olla aus, sest paljud inimesed on „enesearmastajad, rahaarmastajad”. (2. Tim. 3:2.) Majanduskriis ja tööpuudus mõjutavad oluliselt inimeste suhtumist aususesse. Paljud mõtlevad, et sellises olukorras on varastamine, petmine ja muu ebaausus õigustatud. Selline seisukoht on nii laialt levinud, et kui on võimalus saada ainelist tulu, on paljud kohe valmis tegutsema ebaausalt. Isegi mõned kristlased on teinud sellises olukorras halbu otsuseid ja on kasuahnuse tõttu kaotanud oma hea maine koguduses. (1. Tim. 3:8; Tiit. 1:7.)
Enamik kristlasi aga järgib Jeesuse eeskuju. Nad mõistavad, et Jumalale meelepäraste omaduste ilmutamine on tähtsam kui mistahes vara või hüved. Seepärast kristlikud noored ei peta ega spikerda koolis, et saada paremaid hindeid. (Õpet. 20:23.) Tõsi, ausaks jäämisega ei pruugi alati kaasneda selline tasu, nagu sai Haykanush. Siiski on Jumala silmis õige jääda ausaks ning see võimaldab meil hoida puhast südametunnistust, millel on suur väärtus.
Toome näiteks veel ühe loo. Gagik jutustab: „Enne kristlaseks saamist töötasin suures ettevõttes, mille omanik püüdis maksude maksmisest kõrvale hiilida, näidates oma aruannetes tegelikkusest palju väiksemat kasumit. Minult kui tegevdirektorilt oodati, et saavutaksin audiitoriga kokkuleppe, andes talle ettevõtte tulude varjamise eest altkäemaksu. Selle tagajärjel sain endale ebaausa inimese maine. Kui olin õppinud Piiblit tundma, siis keeldusin ebaausatest tehingutest ja loobusin sellest tasuvast töökohast. Ma rajasin hoopis oma ettevõtte, registreerisin selle kohe ja maksin kõik vajalikud maksud.” (2. Kor. 8:21.)
Gagik jutustab edasi: „Mu sissetulek vähenes poole võrra ning mul oli päris raske oma pere eest hoolitseda. Ent ma olen nüüd palju õnnelikum. Mul on Jehoova ees puhas südametunnistus. Olen oma kahele pojale heaks eeskujuks ja mulle on koguduses usaldatud mitmeid ülesandeid. Maksuametnike ja nende silmis, kellega äri ajan, on mul nüüd ausa inimese maine.”
JEHOOVA AITAB OMA TEENIJAID
Jehoova armastab neid, kes kaunistavad tema õpetust ja ilmutavad väärtuslikke omadusi, sealhulgas ausust. (Tiit. 2:10.) Ta lasi kuningas Taavetil panna kirja julgustava mõtte: „Ma olin noor, nüüd olen vana, kuid ma pole iial näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjamas.” (Laul 37:25.)
Seda kinnitab Ruti juhtum. Ta jäi oma ämma Noomi juurde ega jätnud teda ta vanas eas üksi. Rutt rändas Iisraeli, kus ta sai teenida tõelist Jumalat. (Rutt 1:16, 17.) Iisraelis tegutses Rutt ausalt ja tegi kõvasti tööd, järgides seadust järelnoppimise kohta. Nagu Jehoova hoolitses Taaveti eest, nii hoolitses ta ka Ruti ja Noomi eest. (Rutt 2:2–18.) Tähelepanuväärne on see, et Jehoova tegi palju rohkem, kui vaid hoolitses Ruti aineliste vajaduste eest. Rutist sai kuningas Taaveti ja isegi tõotatud messia esiema. (Rutt 4:13–17; Matt. 1:5, 16.)
Mõned Jehoova teenijad võivad leida end olukorras, kus on väga raske äraelamiseks raha teenida. Selle asemel et püüda ebaausate võtetega olukorda muuta, püüavad nad kõvasti tööd teha. Sellega nad näitavad, et ainelisest varast tähtsam on ilmutada Jumalale meelepäraseid omadusi, näiteks ausust. (Õpet. 12:24; Efesl. 4:28.)
Heebr. 13:5.) Jehoova on korduvalt näidanud, et ta saab aidata ja aitabki neid, kes ausaks jäämise pärast kahju kannatavad. Ta peab oma sõna ja annab meile kõik eluks hädavajaliku. (Matt. 6:33.)
Samamoodi nagu vana-aja Rutt, on kristlased kogu maailmas väljendanud usku sellesse, et Jehoova suudab neid aidata. Nad usaldavad täielikult tema tõotust „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha”. (Inimesed peavad teemante ja muud vara väga hinnaliseks. Meie võime aga olla kindlad, et kui me ilmutame ausust ja teisi häid omadusi, on see meie taevase isa silmis tunduvalt väärtuslikum. Tõepoolest, see on palju väärtuslikum kui mistahes vääriskivid!