1., 2. Kuidas on Piiblis Jehoova rahva kasvu ennustatud?

 JEHOOVA TUNNISTAJATEST, Jumala ustavatest teenijatest maa peal, moodustub organisatsioon, mis on tõesti eriline. Samas koosneb see ebatäiuslikest inimestest, kes kõik teevad vahel vigu. Ent Jumala vaimu abiga see ülemaailmne organisatsioon õitseb ja kasvab. Mõelgem, kuidas on Jehoova õnnistanud oma innukaid, ehkki ebatäiuslikke teenijaid.

² Kui praeguse maailma viimsed päevad aastal 1914 algasid, oli Jumala teenijaid maa peal üsna vähe. Jehoova aga õnnistas nende kuulutustööd. Järgnevate aastakümnete jooksul õppisid miljonid inimesed Piiblit tundma ja neist said Jehoova tunnistajad. Jehoova nägi sellist tähelepanuväärset kasvu ette, kui lasi panna kirja sõnad „Vähesest saab tuhat ja väiksest vägev rahvas. Mina, Jehoova, tõttan sellega omal ajal”. (Jes. 60:22.) See ennustus on viimsetel päevadel võimsalt täitunud. Näiteks üks huvitav tõsiasi on see, et maailmas on palju riike, mille rahvaarv on väiksem, kui Jehoova tunnistajate üldarv.

3. Kuidas on Jumala teenijad ilmutanud armastust?

 ³ Kogu lõpuaja jooksul on Jehoova aidanud oma rahval arendada armastust, mis on tema enda domineeriv omadus. (1. Joh. 4:8.) Jeesus, kes on armastav nagu ta isagi, ütles oma järelkäijatele: „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. ... Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:34, 35.) Selle käsu järgimine on osutunud eriti tähtsaks lähiajaloos, mil rahvad on pidanud ülemaailmses ulatuses kohutavaid sõdu. Näiteks ainuüksi teises maailmasõjas hukkus umbes 55 miljonit inimest. Jehoova tunnistajad selles verevalamises ei osalenud. (Loe Miika 4:1, 3.) Seetõttu on Jumala rahvas „puhas kõikide verest”. (Ap. t. 20:26.)

4. Miks on Jumala rahva kasv tähelepanuväärne?

⁴ Jumala teenijate arv kasvab hoolimata sellest, et nad elavad vaenulikus maailmas, mida Piibli sõnul valitseb „selle maailma jumal” Saatan. (2. Kor. 4:4.) Ehkki ta manipuleerib poliitikutega ja kasutab oma huvides ära meediat, ei suuda ta peatada hea sõnumi kuulutamist. Saatan teab, et talle on jäänud vähe aega ja seepärast püüab ta pöörata inimesed ära õigest jumalateenimisest ning kasutab selleks mitmeid viise. (Ilm. 12:12.)

5. Miks võib juhtuda, et teiste sõnad või teod teevad meile vahel haiget? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁵ Jehoova teenijad teavad, kui tähtis on armastada Jumalat ja ligimest. Kui Jeesuselt küsiti, mis on suurim käsk, vastas ta: „„Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega.” See on suurim ja esimene käsk. Teine, selle sarnane, on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.”” (Matt. 22:35–39.) Siiski näitab Piibel selgelt, et Aadama patu tõttu oleme kõik ebatäiuslikud. (Loe Roomlastele 5:12, 19.) Seepärast võivad vahel mõne koguduseliikme sõnad või teod meile haiget teha. See paneb proovile meie armastuse Jehoova ja tema teenijate vastu. Mida sel juhul ette võtta? Ka ustavad jumalateenijad minevikus ütlesid või tegid vahel midagi, mis tegi teistele haiget. Seega võime nendest piiblilugudest nii mõndagi õppida.

6. Miks võib öelda, et Eeli suhtus oma poegade tegudesse liiga kergelt?

⁶ Näiteks ülempreester Eelil oli kaks poega, kes ei pidanud kinni Jehoova seadustest. Piiblis öeldakse: „Eeli pojad olid väga jultunud mehed, nad ei tunnustanud Jehoovat.” (1. Saam. 2:12.) Kuigi nende isal oli Jehoova teenimises tähtis roll, tegid nad väga tõsiseid patte. Eeli teadis seda ja oleks pidanud neid karistama, kuid ta suhtus nende tegudesse liiga kergelt. Tagajärjeks oli see, et Jumal mõistis Eeli soo üle karmilt kohut. (1. Saam. 3:10–14.) Hiljem ei saanud tema järeltulijad teenida ülempreestritena. Kui sina oleksid elanud neil päevil, siis kuidas sa oleksid suhtunud sellesse, et Eeli sallis oma poegade patte? Kas oleksid lasknud sellel saada endale komistuskiviks ja loobunud Jumala teenimisest?

7. Kui suuri patte Taavet tegi ja mida Jumal ette võttis?

⁷ Taavet oli mees, keda Jehoova armastas ja kes oli „talle südame järele”. (1. Saam. 13:13, 14; Ap. t. 13:22.) Hiljem  aga rikkus Taavet abielu Batsebaga, kes jäi lapseootele. See juhtus siis, kui Batseba mees Uurija oli sõjas. Kui Uurija tuli lühikeseks ajaks tagasi, soovitas Taavet tal koju minna, lootes, et too läheb ja magab oma naise juures. Siis oleks jäänud mulje, et lapse isa on Uurija. Ent Uurija ei teinud Taaveti soovituse järgi ja seepärast korraldas kuningas asjad nii, et Uurija hukkuks lahingus. Taavet maksis oma tegude eest ränka hinda: teda ennast ja tema lähedasi tabasid mitmesugused hädad. (2. Saam. 12:9–12.) Siiski halastas Jehoova talle, sest enamasti käis Taavet tema ees „siiralt ja kogu südamest”. (1. Kun. 9:4.) Kui sina oleksid elanud sel ajal, kuidas sa oleksid reageerinud? Kas Taaveti väärteod oleksid saanud sulle komistuskiviks?

8. a) Millist lubadust ei suutnud Peetrus pidada? b) Miks kasutas Jehoova Peetrust oma teenistuses edasi ka pärast tema eksimust?

⁸ Veel üks näide Piiblist on apostel Peetrus. Jeesus oli valinud ta oma apostliks, kuid mõnikord Peetrus ütles või tegi midagi, mida ta hiljem kahetses. Näiteks ütles Peetrus Jeesusele, et isegi kui kõik teised ta maha jätavad, siis tema mitte iialgi. (Mark. 14:27–31, 50.) Ent kui Jeesus võeti vahi alla, jätsid kõik apostlid ta maha, Peetrus kaasa arvatud. Peetrus koguni salgas korduvalt, et ta Jeesust üldse tunneb. (Mark. 14:53, 54, 66–72.) Ometi ta kahetses ja Jehoova kasutas teda oma teenistuses ka edaspidi. Kui sina oleksid sel ajal olnud üks Jeesuse jüngritest, siis kuidas oleks Peetruse käitumine mõjutanud sinu ustavust Jehoovale?

9. Miks sa võid olla kindel, et Jumal toimib alati õiglaselt?

⁹ Need on vaid mõned näited inimestest, kelle sõnad või teod tegid teistele haiget. Ka nüüdisajast võiks tuua mitmeid samasuguseid näiteid. Ent oluline on endalt küsida: „Kuidas mina sellises  olukorras reageerin? Kas ma lasen teiste vigadel saada endale komistuskiviks ning hülgan seetõttu Jehoova ja tema rahva, sealhulgas oma koguduse? Või kas ma mõistan, et Jehoova võib anda eksinutele aega kahetsuseks ja et ta kaotab lõpuks ebaõigluse ja seab õigluse jalule?” Samas on ka neid, kes on tõsiselt patustanud ning lükkavad tagasi Jehoova halastuse ega kahetse. Kas oled sel juhul kindel, et Jehoova mõistab omal ajal nende üle kohut ja ehk isegi eemaldab nad kogudusest?

10. Mida mõistis Jeesus Juuda ja Peetruse vigade puhul?

¹⁰ Piibel räägib paljudest jumalateenijatest, kes jäid Jehoovale ja tema rahvale ustavaks hoolimata neid ümbritsevate inimeste ränkadest eksimustest. Üks hea näide on Jeesus. Kui ta oli kogu öö palvetanud, valis ta välja 12 apostlit, kellest üks oli Juudas Iskariot. Kui Juudas hiljem Jeesuse reetis, ei lasknud Jeesus sellel rikkuda suhteid oma isa Jehoovaga, nagu ta polnud lasknud sel juhtuda ka Peetruse eksimuse tõttu. (Luuka 6:12–16; 22:2–6, 31, 32.) Jeesus teadis, et nendes eksimustes polnud süüdi Jehoova ega tema rahvas tervikuna. Ta jätkas Jumala teenimist hoolimata pettumustest, mida mõned tema järelkäijad talle valmistasid. Jehoova tasus talle, kui äratas ta surnuist üles ja avas talle võimaluse saada taevase kuningriigi juhiks. (Matt. 28:7, 18–20.)

11. Mida on Piiblis nüüdisaja Jehoova teenijate kohta ennustatud?

¹¹ Jeesuse usaldus Jehoova ja tema rahva vastu oli täiesti õigustatud ja on seda siiani. Tõepoolest, on lausa hämmastav, mida Jehoova oma teenijate kaudu neil viimseil päevil korda saadab. Ükski teine organisatsioon ei kuuluta ülemaailmselt head sõnumit, sest Jehoova ei juhi kedagi teist sel viisil, nagu ta juhib oma rahvast. Kirjakoht Jesaja 65:14 kirjeldab Jumala rahva vaimset olukorda. Seal öeldakse: „Minu teenijad hõiskavad südamerõõmust.”

12. Kuidas meil tuleks teiste vigadesse suhtuda?

¹² Jehoova teenijad rõõmustavad kõige hea üle, mida nad tänu Jehoova juhtimisele korda saadavad. Kontrastina sellele on Saatana mõju all olev maailm otsekui leinas, sest selle olukord üha halveneb. Kui rumal ja väär oleks küll süüdistada Jehoovat või tema kogudust mõne üksiku jumalateenija vea tõttu. Meil on vaja jääda Jehoovale ustavaks, järgida tema juhatust ning õppida teiste vigadesse õigesti suhtuma.

13., 14. a) Miks me peaksime üksteisega kannatlikud olema? b) Millist tõotust on meil tarvis meeles hoida?

¹³ Mida me võiksime siis ette võtta, kui mõni jumalateenija ütleb või teeb midagi, mis meid haavab? Üks hea Piibli põhimõte on selline: „Ära saa kergesti pahaseks, sest pahameel pesitseb rumalate põues.” (Kog. 7:9.) Meil on tarvis hoida meeles, et inimkond kaotas juba umbes kuus tuhat aastat tagasi täiuslikkuse, mis oli esimestel inimestel Eedeni aias. Ebatäiuslikel inimestel on kalduvus eksida. Seega poleks tark oodata usukaaslastelt liiga palju ega lasta nende eksimustel röövida oma rõõmu, mis tuleneb sellest, et me saame neil viimseil päevil teenida Jehoovat koos tema  rahvaga. Ja veel suurem viga oleks lasta teiste eksimustel saada endale komistuskiviks ja lahkuda seepärast Jehoova organisatsioonist. Nii ei jääks me mitte ainult ilma võimalusest täita Jumala tahet, vaid kaotaksime ka lootuse elada tema uues maailmas.

¹⁴ Et meie rõõm ja lootus säiliksid, ei tohiks me unustada Jehoova tõotust „Ma loon uue taeva ja uue maa. Endisi asju ei tuletata enam meelde ning need ei vaeva südant”. (Jes. 65:17; 2. Peetr. 3:13.) Ärgem siis laskem sündida sellel, et jääme teiste vigade tõttu ilma Jehoova õnnistustest.

15. Mida käskis Jeesus meil teiste eksimuste korral teha?

¹⁵ Ent kuna me pole veel uues maailmas, on meil tarvis uurida Jumala mõtteid selle kohta, kuidas tegutseda, kui teiste sõnad või teod meile haiget teevad. Näiteks on hea pidada meeles Jeesuse öeldud põhimõtet „Kui te andestate inimestele nende üleastumised, siis andestab teie taevane isa ka teile. Aga kui te ei andesta inimestele nende üleastumisi, siis ei andesta teie taevane isa ka teile teie üleastumisi”. Või kui Peetrus küsis Jeesuselt, kas piisab, kui anda teistele andeks „kuni seitse korda”, vastas Jeesus: „Ma ütlen sulle: mitte kuni seitse korda, vaid kuni seitsekümmend seitse korda.” Muidugi pidas Jeesus silmas seda, et me peaksime alati olema valmis andestama; see peaks olema meile esmatähtis. (Matt. 6:14, 15; 18:21, 22.)

16. Milles on Joosep meile heaks eeskujuks?

¹⁶ Joosep, Jaakobi ja Raaheli kahest pojast esimene, on heaks eeskujuks, kuidas toimida teiste süütegude korral. Ta kümme poolvenda olid tema peale kadedad, sest ta oli isa soosik. Nad müüsid Joosepi orjaks. Paljude aastate möödudes sai Joosep tänu oma heale tööle vaarao järel tähtsuselt teiseks meheks Egiptuses. Kui maad tabas näljahäda, läksid Joosepi vennad Egiptusse, et osta toitu, kuid nad ei tundnud Joosepit ära. Joosep oleks võinud kasutada oma võimu, et maksta vendadele kätte tema halva kohtlemise eest. Ta pani aga hoopis oma vennad proovile, et saada teada, kas nad on muutunud. Kui ta nägi, et nad tõesti on muutunud, andis ta neile teada, kes ta on. Hiljem ta ütles: „Ärge siis kartke. Ma varustan toiduga teid ja teie lapsi.” Piiblijutustus lisab: „Nii lohutas ja rahustas ta neid.” (1. Moos. 50:21.)

17. Mida meil tuleks teha, kui teised meie vastu eksivad?

¹⁷ Samuti on tark pidada meeles, et kuna kõik teevad vigu, siis võib juhtuda, et ka meie teeme teistele haiget. Kui mõistame, et oleme kellegi vastu eksinud, on tarvis järgida Piibli juhendit püüda seada asjad korda. (Loe Matteuse 5:23, 24.) Me oleme tänulikud, kui teised andestavad meile meie eksimused, seepärast peaksime ka ise andestama teistele. Tekstis Koloslastele 3:13 öeldakse: „Sallige üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks, kui kellelgi on põhjust kaebuseks teise vastu. Nagu Jehoova on teile heldelt andestanud, nii tehke ka teie.” Kristlik armastus „ei pea arvet kogetud ülekohtu kohta”. (1. Kor. 13:5.) Kui me andestame teistele, siis andestab Jehoova ka meile. Seepärast, kui keegi meie vastu eksib, soovime võtta eeskujuks meie halastavat Isa, kes andestab meile meie vead. (Loe Laul 103:12–14.)