EENOKIL oli pikk elu seljataga. Meil võib olla seda raske ette kujutada, kuid see mees oli elanud juba 365 aastat, mis on tänapäeva mõistes rohkem kui neli väga pikka eluiga. Kuid tollases maailmas polnud ta sugugi vana. Sel ajal, rohkem kui 5000 aasta eest, elasid inimesed tunduvalt kauem kui praegu. Esimene inimene Aadam oli elanud juba 600 aastat, kui Eenok sündis, ja elas veel 300 aastat. Mõned Aadama järeltulijad elasid isegi kauem. Seega võis Eenok 365-aastaselt olla ikka täis elujõudu ning paistis, et tal on suur osa elust alles ees. Nii see aga polnud.

Eenok oli tõenäoliselt surmaohus. Kujutle, kuidas ta põgeneb inimeste eest, kellele ta oli just kuulutanud Jumala sõnumit. Ta ei suuda pühkida oma peast pilti nende raevunud nägudest. Nad vihkasid teda, põlgasid tema sõnumit ja Jumalat, kes oli ta läkitanud. Nad ei saanud midagi teha Eenoki Jumalale Jehoovale, küll aga sellele mehele! Eenok võis mõelda, kas ta üldse näeb veel oma peret. Kas ehk mõtles ta oma naise ja tütarde peale või oma poja Metuusala ja pojapoja Lemeki peale? (1. Moosese 5:21, 23, 25.) Kas see ongi lõpp?

Eenok on mõnes mõttes üsna salapärane isik Piiblis. Temast on lühidalt juttu vaid kolmes piiblikohas. (1. Moosese 5:21–24; Heebrealastele 11:5; Juuda 14, 15.) Ometi on nendest salmidest küllalt, et maalida meie silme ette pilt tugeva usuga mehest. Kas sinul tuleb hoolitseda pere eest? Kas oled kunagi olnud olukorras, kus on raske seista selle eest, mille tead olevat õige? Kui nii, siis on sul Eenoki usust paljugi õppida.

Eenok oli seitsmes põlv alates Aadamast. Selleks ajaks oli inimkond päris allakäinud. Tõsi küll, inimesed olid siis füüsilisele täiusele, mille Aadam ja Eeva olid kaotanud, tunduvalt lähemal kui praegu. Tänu sellele nad nii kaua elasidki. Ent moraalselt ja vaimselt olid nad mandunud. Kõikjal valitses vägivald. Inimeste vägivaldsus avaldus juba teise põlvkonna ajal, kui Kain mõrvas oma venna Aabeli. Üks Kaini järeltulijatest lausa uhkustas sellega, et ta on veel julmem ja kättemaksuhimulisem kui Kain. Kolmanda põlvkonna jooksul tekkis inimestel uus halb komme. Inimesed hakkasid hüüdma Jehoova nime, kuid mitte selleks, et teda aupaklikult teenida. Ilmselt kasutasid nad Jumala püha nime teotaval, kohatul viisil. (1. Moosese 4:8, 23–26.)

Selline rikutud religioon oli Eenoki ajal ilmselt üldlevinud. Eenok seisis valiku ees. Kas ta sulandub oma aja rahvaga või otsib tõelist Jumalat Jehoovat, kes oli teinud taeva ja maa? Teda võis sügavalt liigutada lugu Aabelist, kes oli surnud märtrisurma, sest teenis Jehoovat õigel viisil. Eenok otsustas samuti asuda Jehoova poolele. 1. Moosese 5:22 ütleb, et Eenok käis koos tõelise Jumalaga. Selle mõtteavaldusega tõstab Piibel Eenokit esile kui üht jumalakartlikku meest jumalakartmatus  maailmas. Ta oli esimene inimene, keda Piibel niimoodi kirjeldab.

Sama piiblisalm ütleb, et Eenok käis koos Jehoovaga ka pärast poja Metuusala sündi. Seega me näeme, et kui Eenok oli umbes 65-aastane, oli tal pere. Tal oli naine, kelle nime Piibel ei avalda, ning teadmata arv poegi ja tütreid. Isa, kes käib koos Jumalaga, püüab oma lapsi kasvatades ja peret ülal pidades järgida Jumala põhimõtteid. Eenok mõistis, et Jehoova ootab temalt, et ta jääks oma naisele ustavaks. (1. Moosese 2:24.) Ja ta tegi kindlasti oma parima, et õpetada oma lapsi tundma Jumal Jehoovat. Mis olid tulemused?

Piibel ei anna meile kõige selle kohta just palju infot. See ei räägi midagi sellest, milline usk oli Eenoki pojal Metuusalal, kes on Piibli järgi kõige pikema elueaga inimene ja kes suri samal aastal, kui algas veeuputus. Ent me teame, et Metuusalale sündis poeg nimega Lemek, kelle eluiga kattus rohkem kui sajandi jagu ta vanaisa Eenoki omaga. Ja Lemekil oli suureks sirgudes silmapaistev usk. Jehoova vaimu mõjul lausus Lemek oma poja Noa kohta prohvetlikud sõnad, mis täitusid pärast veeuputust. Noad, nagu ta vanavanaisa Eenokitki, tõsteti esile kui meest, kes käis koos Jumalaga. Noa ei kohtunud Eenokiga mitte kunagi. Kuid Eenok oli endast maha jätnud küllusliku vaimse pärandi. Noa võis kuulda sellest pärandist oma isalt Lemekilt, oma vanaisalt Metuusalalt või isegi Eenoki isalt Jeredilt, kes suri siis, kui Noa oli 366-aastane. (1. Moosese 5:25–29; 6:9; 9:1.)

Mõtle sellele, kui vastandlikud olid Eenok ja Aadam. Aadam oli küll täiuslik, kuid ta tõstis mässu Jehoova vastu ning seetõttu polnud tal oma järeltulijatele pärandada muud kui vaid häda ja viletsust. Eenok oli küll ebatäiuslik, kuid ta käis koos Jumalaga ja jättis oma järeltulijatele vaimse pärandina suurepärase usueeskuju. Aadam suri, kui Eenok oli 308-aastane. Kas Aadama pere leinas oma läbinisti isekat esiisa? Seda me ei tea. Kuidas see ka polnud, Eenok „käis koos tõelise Jumalaga”. (1. Moosese 5:24.)

Kui sinul tuleb hoolitseda pere eest, siis pane tähele, mida sa saad Eenoki usust õppida. Kuigi pere füüsiliste vajaduste eest hoolitsemine on oluline, on kõige tähtsam kanda hoolt pere vaimsuse eest. (1. Timoteosele 5:8.) Selleks aga ei piisa vaid sõnadest, tuleb ka tegutseda. Kui otsustad käia koos Jumalaga nagu Eenok ning lased Jumala põhimõtetel juhtida oma elu, siis jätad ka sina oma perele küllusliku vaimse pärandi, väärtusliku eeskuju.

Eenok võis tunda end tollases jumalakartmatus maailmas päris üksildasena. Kas aga tema Jumal Jehoova pani teda tähele? Pani küll. Ühel päeval pöördus Jehoova oma ustava teenija poole. Ta andis Eenokile sõnumi, mis tuli inimestele teada anda. Nii sai Eenokist prohvet, esimene prohvet, kelle sõnum on Piiblis kirjas. Me teame seda tänu Jeesuse poolvennale Juudale, kes  pani Jumala vaimu juhtimisel aastatuhandeid hiljem kirja Eenoki prohvetlikud sõnad. a

Mis oli Eenoki sõnum? See kõlas järgmiselt: „Jehoova on tulnud oma kümnete tuhandete pühade inglitega pidama kõigi üle kohut ja mõistma süüdi kõiki jumalakartmatuid nende jumalakartmatute tegude pärast ja kõigi kohutavate asjade pärast, mida need jumalakartmatud patused tema kohta on rääkinud.” (Juuda 14, 15.) Esimese asjana võid sa märgata, et Eenok kõneleb minevikus, otsekui oleks Jumal juba teinud seda, millest ennustus räägib. Sama põhimõtte järgi on kirja pandud ka paljud teised prohvetikuulutused. Mõte on selles, et prohvet räägib millestki, mille täitumine on täiesti kindel, ja seepärast kirjeldab seda nii, nagu see oleks juba toimunud. (Jesaja 46:10.)

Eenok kuulutas seda teadaannet ilmselt kõigile, keda kohtas. Mida võis see aga talle tähendada? Pane tähele, kui jõuline see hoiatus oli. Selles kasutati kolm korda sõna jumalakartmatu, et mõista hukka inimesi ja nende tegusid. Prohvetikuulutus hoiatas seega kõiki inimesi, et see maailm, mille nad olid üles ehitanud alates ajast, mil inimesed Eedeni aiast välja aeti, on läbi ja lõhki hukas. Seda maailma pidi tabama katastroofiline lõpp, kui Jehoova tuleb oma „kümnete tuhandete pühade inglitega”, vägevate võitlusvalmis inglitega, tooma hävingut. Eenok kuulutas kartmatult seda Jumalalt saadud hoiatust ning tegi seda täiesti üksi. Võib-olla vaatas noor Lemek aukartlikult pealt, kui julgelt tema vanaisa tegutseb. Kui nii, siis mõistame teda hästi.

Eenoki usk võib panna meid endalt küsima, kas meie näeme praegust maailma samamoodi, nagu Jumal seda näeb. Kohtusõnum, mida Eenok julgelt kuulutas, kehtib siiani; see käib tänapäevase maailma kohta sama hästi, nagu käis Eenoki päevade kohta. Kooskõlas Eenoki hoiatusega tõi Jehoova Noa päevade jumalakartmatu maailma peale võimsa veeuputuse. See häving on aga eelpilt tulevasest veel suuremast hävingust. (Matteuse 24:38, 39; 2. Peetruse 2:4–6.) Nii nagu minevikus, on Jumal ka praegu valmis oma inglivägedega viima täide õiglase kohtuotsuse jumalakartmatu maailma üle. Igaüks meist peaks võtma Eenoki hoiatust kuulda ja rääkima sellest teistele. Meie pere ja sõbrad ei pruugi meid toetada. Me võime tunda end vahel üksildasena. Ent Jehoova ei hüljanud Eenokit kunagi. Samamoodi ei hülga ta oma ustavaid teenijaid tänapäeval.

Kuidas Eenoki elu lõppes? Tema surm on teatud mõttes veel saladuslikum ja intrigeerivam kui tema elu. 1. Moosese raamatus öeldakse lihtsalt: „Eenok käis koos tõelise Jumalaga. Siis aga võttis Jumal ta ära ja teda polnud enam.” (1. Moosese 5:24.) Mismoodi Jumal võttis Eenoki ära? Apostel Paulus selgitas hiljem: „Usu tõttu võeti Eenok ära, et ta ei peaks kannatusrikast surma surema, ja teda ei leitud kusagilt, kuna Jumal oli ta ära võtnud. Enne kui ta ära võeti, oli ta saanud kinnituse, et ta on Jumalale meelepärane.” (Heebrealastele 11:5.) Mida Paulus mõtles, kui ütles, et Eenok võeti ära, et ta ei peaks kannatusrikast surma surema? Mõned piiblitõlked ütlevad, et Jumal võttis Eenoki taevasse. Nii see aga ei saanud olla. Piibel näitab, et Jeesus Kristus oli esimene, kes äratati üles taevasse. (Johannese 3:13.)

Mis mõttes siis „võeti Eenok ära, et ta ei peaks kannatusrikast surma surema”? Jehoova ilmselt suigutas Eenoki õrnalt surmaunne, säästes teda  surmapiinadest. Enne aga sai Eenok kinnituse selle kohta, „et ta on Jumalale meelepärane”. Mismoodi? Vahetult enne surma võis Eenok saada Jumalalt mingi nägemuse, milles ta võis näha näiteks paradiislikku maad. Saanud Jehoovalt jõulise kinnituse selle kohta, et ta on Jumalale meelepärane, suikus Eenok surmaunne. Paulus ütles Eenokist ja teistest ustavatest jumalateenijatest kirjutades: „Nad kõik säilitasid usu kuni surmani.” (Heebrealastele 11:13.) Pärast Eenoki surma võisid ta vaenlased otsida tema surnukeha, kuid „teda ei leitud kusagilt”. Arvatavasti oli Jehoova selle kõrvaldanud, et seda ei teotataks ega kasutataks valereligiooni edendamiseks. b

Sellist Piiblil põhinevat arutluskäiku silmas pidades mõelgem sellele, kuidas Eenoki elu võis lõppeda. Kujutle järgmist stsenaariumi, hoides meeles, et see on vaid üks võimalikest variantidest. Eenok põgeneb inimeste eest ja tema jõuvarud on lõppemas. Tema vaenlased on tal kannul ja lausa keevad vihast tema kohtusõnumi tõttu. Eenok leiab ühe redupaiga ja tõmbab veidi hinge, kuid ta teab, et ei suuda enam kaua põgeneda. Vägivaldne surm on ähvardavalt lähedal. Sel puhkehetkel palvetab ta oma Jumala poole. Siis hoovab tema peale ülim rahu. Erakordselt elutruu nägemus haarab Eenoki endaga kaasa.

Kujutle endale Eenoki ees avanenud vaadet sootuks teistsugusest maailmast kui see, mida tema teadis. Talle näib see sama kaunis kui Eedeni aed, kuid seal pole keerubeid valvamas, et inimesi eemal hoida. Kõikjal on palju tervisest pakatavaid ning täies noorusjõus mehi ja naisi. Kõigi vahel valitseb rahu. Pole märkigi vihkamisest ja usulisest tagakiusamisest, mida Eenok oli kogenud. Eenok tunneb, et Jehoova armastab ja toetab teda ning et ta on Jumalale meelepärane. Just see on koht, kuhu ta kuulub, see on tema kodu. Eenok kogeb järjest suuremat rahu, sulgeb silmad ja langeb sügavasse unenägudeta unne.

Ja seal on ta siiamaani – magab surmaunes, hoolsalt hoituna Jehoova piiritus mälus. Nagu Jeesus hiljem tõotas, saabub kord päev, mil kõik, kes on Jumala mälus, kuulevad Kristuse häält ning tulevad hauast välja, avavad oma silmad ja näevad kaunist rahuküllast uut maailma. (Johannese 5:28, 29.)

Kas sinagi sooviksid seal olla? Kujutle, kui põnev on kohata Eenokit. Mõtle, mida kõike sa võid temalt teada saada! Ta võib meile rääkida, kas meie kujuteldav stsenaarium tema elu viimastest hetkedest vastas tegelikkusele. Ent on midagi, mida meil tuleks temalt juba praegu õppida. Pärast seda, kui Paulus oli rääkinud Eenokist, ütles ta: „Ilma usuta on võimatu Jumalale meelepärane olla.” (Heebrealastele 11:6.) Milline mõjuv põhjus järgida Eenoki julgust ja usku!