Pane paika prioriteedid. Piibel annab nõu „kindlaks teha, mis on tähtsamad asjad” (Filiplastele 1:10). Koosta nimekiri tegevustest, mis on olulised ja/või kiireloomulised. Seejuures hoia meeles, et mingi tähtsa asjaga, näiteks õhtuks toidu ostmisega, pole alati kiire. Ja see, millega näib olevat kiire, näiteks lemmiksaate alguse nägemine, ei pruugi olla tingimata tähtis. *

Mõtle ette. „Kui raudriist on nüri ja seda ei teritata, siis tuleb rohkem pingutada,” on kirjas piiblisalmis Koguja 10:10 (UM). Seal lisatakse: „Tarkus toob aga edu.” Mida sellest õppida? Tark töömees teritab enne tööle hakkamist oma tööriistu. Samamoodi tasub aega ette planeerida, et seda võimalikult hästi ära kasutada. Ebaolulised tegemised on hea edasi lükata või üldse ära jätta, kuna need vaid kulutavad tarbetult su aega ja jõudu. Kui saad mingi tööga planeeritust kiiremini ühele poole, võta käsile töö, mida olid mõelnud teha hiljem. Aega planeerides suudad rohkem ära teha.

Hoia elu lihtsana. Õpi ütlema ei asjadele, mis on ebaolulised või neelavad su aega. Kui sul on liiga palju tegevusi ja kokkusaamisi, võib see tekitada ülemäärast stressi ja kahandada rõõmu.

Edasilükkamine ja kahevahelolek. „Kes valvab tuult, ei saa külvata, ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata!” (Koguja 11:4). Mida sellest õppida? Asjade edasilükkamine röövib aega ja vähendab tööviljakust. Põllumees, kes jääb ootama ideaalseid tingimusi, ei pruugi kunagi külvata ega midagi lõigata. Niisamuti võib juhtuda, et oleme pidevalt kahevahel ega suuda otsuseid langetada, kuna elu näib nii ebakindel. Peale selle võib meil tekkida tunne, et enne otsuse tegemist peame ootama, kuni teame igat viimset kui detaili. Loomulikult tuleb tähtsate otsuste korral teha uurimistööd ja kõik hoolikalt läbi mõelda. „Arukas kaalub igat oma sammu,” öeldakse Õpetussõnades 14:15 (UM). Kuid tõsiasi on see, et me ei saa paljude otsuste puhul kindlad olla, kuidas asjad tegelikult lähevad (Koguja 11:6).

Perfektsionism. „Ülalt [ehk Jumalalt] lähtuv tarkus on . . . mõistlik,” öeldakse kirjakohas Jaakobuse 3:17. Muidugi on hea, kui meil on enda suhtes kõrged ootused. Vahel võib aga juhtuda, et seame lati liiga kõrgele, mille tõttu me paratamatult pettume ja meie plaanid lähevad luhta. Näiteks peab võõrkeele õppija olema valmis tegema vigu ning endale teadvustama, et neist on võimalik õppida. Kuid perfektsionisti hoiab tagasi kartus, et ta võib midagi valesti öelda, ja seetõttu on tal raskem keelt selgeks saada. Palju parem on olla oma ootustes tagasihoidlik. „Alandlikel on tarkus,” ütleb Õpetussõnad 11:2. Alandlik ja tagasihoidlik inimene ei suhtu endasse liiga tõsiselt ning tavaliselt oskab ta enda üle naerda.

Hoia tasakaalu töö ja meelelahutuse vahel. „Parem peotäis rahu, kui kaks peotäit vaeva ja vaimu närimist!” (Koguja 4:6). Töönarkomaanid ei saa sageli maitsta oma „kahe peotäie vaeva” ehk raske töö vilja. Neil pole selleks lihtsalt aega ega jõudu. Ent laisad valivad pigem „kaks peotäit” puhkust ning raiskavad oma kallist aega. Piibel õhutab meid olema tasakaalukad: töötama kõvasti ja tundma sellest ka rõõmu. Säärane rõõm „on Jumala and” (Koguja 5:18).

Ära koonerda unega. „Rahus ma heidan maha ning uinun magama,” sõnas piiblikirjutaja (Laul 4:9). Täiskasvanutel on öösiti vaja enamasti kaheksa tundi magada. Siis on neil piisavalt füüsilist, emotsionaalset ja vaimset jõudu, et päevale vastu minna. Magamiseks tasub tõesti aega võtta, kuna see parandab keskendumisvõimet ja mälu ning soodustab seega õppimist. Magamatus aga pärsib õpivõimet ning põhjustab õnnetusi, vigu ja närvilisust.

Sea realistlikke eesmärke. „Parem on see, mis silmaga näha, kui rahuldamata himu!” (Koguja 6:9). Mis on selle salmi mõte? Tark inimene ei luba oma elu üksnes soovidel ohjata, eriti kui need on ebarealistlikud või täitumatud. Ta ei lange reklaami ohvriks ega võta kergekäeliselt võlgu. Selle asemel on ta rahul sellega, mis on talle kättesaadav ehk „silmaga näha”.

Mõtle, mida sa pead oluliseks. Väärtushinnangud aitavad sul teha kindlaks, mis on hea, tähtis ja mõttekas. Elu liigub selles suunas, kuhu väärtushinnangud seda juhivad. Õiged väärtushinnangud võimaldavad seada elus mõistlikke sihte ning kasutada igat hetke ja päeva võimalikult hästi. Mis võib aidata selliseid väärtushinnanguid kujundada? Paljud otsivad abi Piiblist, kus on kirjas võrreldamatud tarkuseterad (Õpetussõnad 2:6, 7).

Pea oluliseks armastust. „Armastus . . . on ühtsuse täiuslik side,” öeldakse piiblisalmis Koloslastele 3:14. Kui pole armastust, ei saa olla tõeliselt õnnelik ega tunda emotsionaalset turvalisust, seda eriti pereringis. Need, kes seda tõsiasja eiravad ja kasutavad oma aega, et rikkust taga ajada või karjääri teha, ei leia tegelikult õnne. Pole siis ime, et Piibel räägib armastusest sadu kordi, rõhutades niiviisi selle tähtsust (1. Korintlastele 13:1—3; 1. Johannese 4:8).

Võta aega, et Jumalat tundma õppida. Geoffi-nimelisel mehel oli naine, kes teda armastas, kaks toredat last, head sõbrad ning töö, mis talle väga meeldis. Ent parameedikuna puutus ta sageli kokku kannatuste ja surmaga. „Kas elu peab tõesti selline olema?” mõtles ta endamisi. Siis juhtus ta lugema Jehoova tunnistajate väljaandeid ning leidis sealt oma küsimustele ammendavad vastused.

Geoff rääkis loetust ka oma naisele ja lastele ning neiski tärkas asja vastu huvi. Nad hakkasid koos perega Piiblit uurima. See rikastas nende elu ja õpetas neid oma aega palju targemalt kasutama. Samuti hakkasid nad tänu Piibli uurimisele uskuma Jumala tõotust, et inimesed võivad elada igavesti maailmas, kus pole kannatusi ja kus ei tegelda mõttetustega (Ilmutus 21:3, 4).

Geoffi lugu tuletab meelde Jeesus Kristuse sõnu „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et neil on vaimsed vajadused” ehk teisisõnu, kes mõistavad, et nad vajavad oma elus Jumalat (Matteuse 5:3). Kas sa oled valmis võtma veidi aega selleks, et Jumalat tundma õppida? Üksnes nii saad tarkust, mis aitab sul kasutada võimalikult hästi oma aega ja tegelikult ka kogu oma elu.