Kuidas tulla toime menopausivaevustega
„Ootamatult, ilma igasuguse põhjuseta tabasid mind kurbusehood. Ma nutsin ja kartsin, et hakkan hulluks minema.” (50-aastane Rosa *)
„Sa ärkad hommikul ja avastad, et kodu on täiesti sassis. Sa ei leia midagi üles. Kõik, mis on aastate jooksul tundunud nii lihtne, on järsku väga raske ja sa ei tea miks.” (55-aastane Hanna)
NEED naised pole haiged. Neil on üleminekuperiood, mil naise elus toimub muutus ja lõppeb tema viljakas iga. Kas sa oled naine, kes on jõudmas sellisesse ikka? Või on see aeg sul juba käes? Igal juhul, mida rohkem sa ise ja su lähedased üleminekuaastatest teate, seda paremini te suudate sellega kaasnevate muutustega toime tulla.
Üleminekuperiood
Üleminekuperioodi nimetatakse ka klimakteeriumiks ning sellega tähistatakse nii menopausile eelnevat aega kui ka menopausi ennast. * Igapäevakeeles kasutatakse aga sõna „menopaus” üldiselt kogu üleminekuperioodi kohta.
Enamasti algab üleminekuperiood 40-ndates eluaastates, aga see võib alata ka alles 60-ndates aastates. Tavaliselt on nii, et menstruatsioon lakkab järk-järgult. Kuna hormoonide tootmine on ebakorrapärane, siis võib naisel menstruatsioone vahele jääda, need võivad toimuda juhuslikul ajal või olla äärmiselt vererohked. Aga on ka naisi, kelle menstruatsioonid lõppevad päevapealt.
„Igal naisel kulgeb menopaus erinevalt,” ütleb „Menopause Guidebook”. Samuti öeldakse selles raamatus: „Kõige sagedasemad menopausiga kaasnevad vaevused on kuumahood, . . . millele võivad järgneda külmavärinad.” See võib häirida und ja kurnata organismi. Kui kaua sellised vaevused kestavad? „Menopause Guidebook” ütleb: „Mõnel naisel esineb üleminekuperioodil kuumahooge aasta või kahe jooksul, teised aga kogevad neid mitme aasta vältel. Vähestel naistel võib esineda kuumahooge kogu ülejäänud elu.” *
Hormoonitaseme kõikumise tõttu võib naine tunda ka masendust ja järske meeleolumuutusi, mis põhjustavad nutuhooge, suutmatust keskenduda ja mäluprobleeme. Siiski „on äärmiselt ebatõenäoline, et ühte naist tabavad kõik need vaevused,” ütleb „Menopause Guidebook”. Mõnel naisel pole peaaegu mingeid vaevusi või siis on neid väga vähe.
Toimetulek
Väikesed muudatused elustiilis võivad mõningaid ebamugavaid sümptomeid leevendada. Näiteks kui suitsetaja loobub suitsetamisest, siis harvenevad tal ka kuumahood. Paljudele naistele on abi sellest, kui nad muudavad veidi oma toidusedelit, näiteks piiravad alkoholi ja kofeiini tarbimist ning ei söö nii palju vürtsikaid ja suhkrutsisaldavaid toite, mis kõik võivad kuumahoogude esinemist soodustada. Loomulikult on oluline toituda tervislikult ja tasakaalukalt.
Suureks abiks võib olla ka kehaline aktiivsus. Liikumine tagab parema une ja parandab märkimisväärselt tuju, samuti tugevdab see luid ja mõjub hästi kogu organismile. *
Avatud suhtlemine
„Pole vaja vaikselt kannatada,” ütleb Rosa, keda eespool tsiteeriti. „Kui oma lähedastega sel teemal avatult rääkida, ei muretse nad liiga palju, kui märkavad sinuga toimuvaid muutusi.” See aitab neil olla kannatlikumad ja mõistvamad. „Armastus on kannatlik ja lahke,” ütleb 1. Korintlastele 13:4.
Paljusid naisi, sealhulgas neid, kes kurvastavad oma viljaka ea lõppemise pärast, võib aidata palvetamine. Piibel kinnitab, et Jumal „lohutab meid kõigis meie raskustes” (2. Korintlastele 1:4). Lohutav on ka teadmine, et üleminekuaastad on mööduv nähtus. Hilisemal eluperioodil võib oma tervise eest hoolitsev naine leida endas uut energiat ja elada veel palju aastaid rahuldustpakkuvat elu.
^ lõik 2 Nimesid on muudetud.
^ lõik 6 Meditsiiniliselt loetakse menopaus alanuks, kui naisel pole olnud menstruatsiooni 12 kuud.
^ lõik 8 Kuumahooge võivad põhjustada ka muud tervisehäired, näiteks kilpnäärmehaigus või mingi nakkus, samuti mõned ravimid. Oleks hea kindlaks teha, kas kuumahood on põhjustatud menopausist või millestki muust.
^ lõik 12 Patsientide enesetunde parandamiseks üleminekuperioodil võivad arstid välja kirjutada näiteks hormoonpreparaate, toidulisandeid või antidepressante. „Ärgake!” ei propageeri ühtki toodet ega ravivõtet.
