Jõuluvaim levib. Miks?

KAS sa ootad pikisilmi jõule? Või kas selle lähenemine teeb sind rahutuks? Miljonid inimesed küsivad endalt: kellele ma peaksin seekord kinke ostma? Mida osta? Kas see on mulle taskukohane? Kui kaua tuleb mul pärast võlga maksta?

Sellistest muredest hoolimata on jõulud siiani äärmiselt populaarsed. Nende tähistamine on kandunud koguni mittekristlikesse maadesse. Nüüdisajal peab enamik Jaapani peresid jõule, kuid mitte nende religioosse tähenduse pärast, vaid lihtsalt selleks, et pidutseda. Hiinas „ehib suuremates linnades poodide vaateaknaid jõuluvana rõõmus punane nägu”, kirjutab ajaleht „The Wall Street Journal” ning lisab: „Sealsete linnade äsjamoodustunud keskklassi on tabanud jõulupalavik, mida kasutatakse ettekäändena, et poodelda, süüa ja pidutseda.”

Mitmel pool maailmas on jõulud suuresti elavdanud kohalikku majandust. Seda eriti Hiinas, mis on praegu kerkinud „tooniandvaks plastkuuskede, jõulukarra, vilkuvate tulede ja muude jõuluehete eksportijaks”, annab ajaleht teada.

Ka üldtuntud islamimaades propageeritakse jõululaadseid pidustusi, kuigi mitte tingimata 25. detsembril. Türgis Ankaras ja Liibanonis Beirutis pole sugugi ebatavaline näha poodide vaateaknaid, mida kaunistavad karraga ehitud igihaljad puud ja kingipakid. Indoneesias propageerivad selliseid pidustusi hotellid ja ostukeskused ning lapsed võivad koos jõuluvanaga einestada või lasta endast ühes temaga pilti teha.

Läänemaades on jõuludest saanud üldiselt ilmalik ja kommertslik püha, mille rohked reklaamid võtavad „jultunult sihikule lapsed”, teatab Kanada sõnumileht „Royal Bank Letter”. Muidugi leidub ka neid, kes ikka veel käivad jõulude ajal kirikus. Kuid tegelikult on ostukeskused, kus kõlavad jõululaulud, muutunud inimestele uut laadi templiteks. Millest selline muutus? Kas põhjus võib olla kuidagi seotud jõulude algupäraga? Kus on nende juured?

Enne, kui käsitleme neid küsimusi, oleks hea lugeda Piibli jutustusi, millel Jeesuse sündi kujutavad stseenid väidetavalt põhinevad.

 [Kast/pilt lk 4]

MIDA ÜTLEVAD EVANGELISTID

Apostel Matteus: „Kui Jeesus oli sündinud kuningas Herodese päevil Petlemmas Judeas, vaata, siis tulid astroloogid idast Jeruusalemma ja ütlesid: „Kus on see juutide kuningas, kes on sündinud? Sest me nägime tema tähte, kui olime idas, ja oleme tulnud talle austust avaldama.” Seda kuuldes sattus kuningas Herodes ärevusse.” Seepärast uuris ta „peapreestritelt ..., kus Kristus pidi sündima”. Kuuldes, et Petlemmas, ütles Herodes astroloogidele: „Minge ja otsige seda väikest last hoolega ja kui te ta leiate, teatage mulle.”

Nad läksid teele. „Ja vaata, täht, mida nad olid näinud idas olles, liikus nende ees, kuni peatus selle paiga kohal, kus oli laps. ... Kui nad majja läksid, nägid nad last koos ta ema Maarjaga.” Pärast seda, kui nad olid andnud Jeesusele kingitusi, said nad „unes Jumalalt hoiatuse, et nad ei läheks tagasi Herodese juurde”, ja seetõttu „läksid nad oma maale tagasi teist teed pidi”.

„Kui nad olid lahkunud, vaata, siis ilmus Joosepile unes Jehoova ingel ja ütles: „Tõuse, võta laps ja ta ema ning põgene Egiptusse” ... Siis ta tõusis keset ööd, võttis lapse ja ta ema, läks Egiptusse ... Kui Herodes nägi, et astroloogid olid teda üle kavaldanud, haaras teda suur raev ja ta andis korralduse tappa kõik poisid Petlemmas ja kogu selle ümbruskonnas, kaheaastased ja nooremad” (Matteuse 2:1–16).

Jünger Luukas: „Joosep [läks] Galileast Naatsareti linnast üles Judeasse Taaveti linna, mida nimetatakse Petlemmaks ..., et lasta end arvele võtta koos Maarjaga ... Kui nad seal olid, ... ta [Maarja] sünnitas poja, esmasündinu, ja mähkis ta mähkmetesse ning asetas ta loomasõime, sest võõrastemajas polnud nende jaoks kohta.

Seal kandis olid ka karjased, kes elasid lageda taeva all ja hoidsid öösel vahikordade kaupa oma karjasid. Ja äkki seisis nende kõrval Jehoova ingel ... ja nad hakkasid väga kartma. Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke, sest vaata, ma kuulutan teile head sõnumit suurest rõõmust, mis saab osaks kõigile inimestele, sest teile sündis täna Taaveti linnas Päästja, kes on Isand Kristus.”” Seepeale läksid karjased „rutates ja leidsid nii Maarja kui Joosepi ning lapsukese, kes lamas sõimes” (Luuka 2:4–16).