Kas see on kavandatud?

Jaanimardika külm valgus

● Troopikas ja parasvöötmes elavad jaanimardikad on tuntud oma helenduse poolest, millega nad partnerit ligi meelitavad. Huvitav on see, et jaanimardika valgus ületab aga kaugelt inimese leiutatud hõõglambi ja luminofoorlambi valguse. Kui vaatad järgmine kord oma elektriarvet, mõtle sellele, milleks see väike putukas suuteline on.

Mõtteainet. Hõõglambi puhul muutub valguseks vaid 10 protsenti kasutatud energiast, ülejäänu läheb sisuliselt raisku, kuna see eraldub soojusena. Luminofoorlambi kasutegur on aga tunduvalt suurem: sellel läheb valguseks 90 protsenti kasutatud energiast. Ent kumbki neist ei suuda võistelda jaanimardikaga. Jaanimardika kiiratud valgus ei sisalda peaaegu üldse ultraviolett- ega infrapunakiirgust, seega on selle putuka helendumise kasutegur peaaegu 100 protsenti.

Jaanimardika saladus peitub lutsiferiini, ensüüm lutsiferaasi ja hapniku vahelistes keemilistes reaktsioonides. Erilised rakud nimetusega fototsüüdid kasutavad lutsiferaasi, et käivitada protsess, mille kütteaineks on hapnik. Tulemuseks on külm valgus. Nimetus tuleneb sellest, et sellisest valgusest ei eraldu peaaegu üldse soojust. Aiandus- ja keskkonnaõpetuse õppejõud Sandra Mason märkis tabavalt, et küllap pidi hõõgpirni leiutaja Thomas Edison jaanimardikate vastu kadedust tundma.

Mida sina arvad? Kas jaanimardika külm valgus tekkis juhuslikult või on see kavandatud?

[Joonis/pildid lk 15]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

VALGUSE KASUTEGUR

Hõõglamp 10%

Luminofoorlamp 90%

Jaanimardikas 96%

[Piltide allikaviited lk 15]

Jaanimardikas lehel: © E. R. Degginger/Photo Researchers, Inc.; jaanimardikas lendamas: © Darwin Dale/Photo Researchers, Inc