Me kõik oleme üks pere
KUIDAS sa suhtud inimestesse, kel on teistsugune nahavärv või etniline kuuluvus kui sinul? Kas võtad neid kui endaga võrdseid? Kahjuks peavad paljud teatud rasse alamaks. Ühe teatmeteose sõnul on rassism „tõekspidamine, et eeskätt määrab rass inimese loomujooned ja võimed ning et rassilised iseärasused tagavad mingile kindlale rassile sünnipärase üleoleku”.
Selline tõekspidamine on toonud palju häda. Rassilise üleoleku tunded on „andnud õigustuse koloniaalvallutusteks ja teiste inimrühmituste orjastamiseks”, kirjutab professor Wen-Shing Tseng oma teoses „Handbook of Cultural Psychiatry”. Ta lisab, et rassi mõistet on kasutatud „sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse õigustamiseks”. Ka tänapäeval esineb paljudes maailma paikades rassismi. Kuid kas see kahjulik tõekspidamine põhineb tegelikkusel? Mida ütlevad teadus ja Piibel?
Mida ütleb teadus?
Geneetika vallas tehtud avastused kinnitavad rassismi ekslikkust. Eri kontinentide inimesi uurinud teadlased on leidnud, et suvalises maailma paigas valitud kahe juhusliku inimese DNA erinevus on kõige rohkem 0,5 protsenti. * Kusjuures 86–90 protsenti neist erinevustest esines rassiliste rühmituste sees. Seega, vaid 14 protsenti või vähem nimetatud 0,5 protsendist erinevustest esines rassiliste rühmituste vahel.
Kuna „inimesed on geneetiliselt homogeensed”, nagu ütleb ajakiri „Nature”, „saab geneetika olla ja peabki olema oluliseks abivahendiks rassiprobleemide valgustamisel ja kõrvaldamisel”.
„Inimesed on geneetiliselt homogeensed” ehk põhiolemuselt ühesugused
See mõttesuund pole sugugi uus. Alates aastast 1950 on ÜRO hariduse, teaduse ja kultuuri Matteuse 15:19, 20).
edendamise organisatsioon UNESCO teinud võitluses rassismi vastu terve rea avaldusi. Need avaldused on koostanud antropoloogid, geneetikud ja sotsioloogid. Ometi püsib rassism visalt. On selge, et pelgalt faktide teadmisest ei piisa. Kaasatud peab olema ka süda, sisemine inimene. ’Südamest lähtub kurje mõtteid’, ütles Jeesus Kristus (Piibli seisukoht
Piibel on kirjutatud südame jaoks. Näiteks avaldab Piibel küll teadusliku tõe, et „[Jumal] on teinud ühest inimesest kõik rahvad, et need elaksid kogu maa pinnal”, kuid ütleb lisaks: „Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes teda kardab ja teeb, mis on õige” (Apostlite teod 10:34, 35; 17:26). Kas ei tekita see sinus sooje tundeid Jumala vastu? (5. Moosese 32:4.)
Jehoova Jumal soovib, et me teda armastades teda jäljendaksime. „Võtke Jumal endale eeskujuks nagu armsad lapsed, ja käige edasi armastuses,” ütleb kirjakoht Efeslastele 5:1, 2. Käia armastuses tähendab armastada inimesi nõnda, nagu Jumal armastab, olgu nende nahavärv või etniline kuuluvus milline tahes (Markuse 12:31).
Jumal ei pea oma teenijaiks neid, kelle süda on täis kurjust, sealhulgas vihkamist ja rassilisi eelarvamusi (1. Johannese 3:15). Tegelikult on kiiresti lähenemas aeg, mil Jumal pühib maa pealt minema kõik kurjad inimesed. Alles jäävad vaid need, kes jäljendavad tema üllaid omadusi. Siis on inimkond tõepoolest üks pere – nii füüsiliselt kui vaimselt (Laul 37:29, 34, 38).
^ lõik 5 Siiski võivad need suhteliselt vähesed inimestevahelised geneetilised erinevused omada meditsiinilist tähtsust, sest mõningatel haigustel paistab olevat geneetilisi seoseid.