Noored küsivad:

Miks mitte lihtsalt kõigele lõpp teha?

Igal aastal püüavad miljonid noored endalt elu võtta. Tuhandetel see ka õnnestub. Kuna teismeliste seas on enesetapud nii sagedased, peavad ajakirja „Ärgake!” väljaandjad vajalikuks seda teemat käsitleda.

„VÕTA nüüd ometi minust mu hing, sest mul on parem surra kui elada!” Kes need sõnad lausus? Kas keegi, kes ei uskunud Jumalat? Kas keegi, kes oli Jumala hüljanud? Või kelle Jumal oli hüljanud? Ei. Selleks oli Jumalale pühendunud, kuid rusutud mees Joona * (Joona 4:3). Piiblis ei öelda, et Joona püüdis endalt elu võtta. Vaatamata sellele paljastab tema meeleheitlik palve kainestava fakti, nimelt, et aeg-ajalt võib isegi jumalateenijaid haarata ängistus (Laul 34:20).

Mõned noored tunnevad nii suurt lootusetust, et nad ei näe enam mõtet elada. Nad võivad tunda nagu 16-aastane Laura *, kes lausub: „Aastaid olen olnud periooditi depressioonis. Mõtlen sageli enesetapule.” Kui sa tead kedagi, kes on tahtnud oma elu lõpetada – või kui sa oled ise sellele mõelnud –, siis mida võiks ette võtta? Kõigepealt vaadelgem, miks selline mõte üldse tekib.

Pilk meeleheite tagamaadele

Miks mõtleb mõni endalt elu võtmisele? Sellega võivad olla seotud mitmed tegurid. Esiteks me elame „rasketel aegadel” ning paljud noored on väga tundlikud elumurede suhtes (2. Timoteosele 3:1). Teiseks võib  ebatäius tekitada mõnedes negatiivseid tundeid iseenda ja neid ümbritseva maailma vastu (Roomlastele 7:22–24). Mõnikord tunneb noor nii seetõttu, et teda on kuritarvitatud. Või on siis põhjus meditsiiniline. Ühel maal kannatas arvestuste kohaselt üle 90 protsendi neist, kes endalt elu võtsid, mingit liiki psüühikahäire all. *

Muidugi pole mitte keegi hädade eest kaitstud. Ütleb ju ka Piibel, et „kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas” (Roomlastele 8:22). See käib ka noorte kohta. Tegelikult võivad järgmised negatiivsed olukorrad puudutada noori väga sügavalt:

▪ Sugulase, sõbra või lemmiklooma surm

▪ Peretülid

▪ Koolis läheb halvasti

▪ Romantilise suhte lõppemine

▪ Väärkohtlemine (füüsiline või seksuaalne)

On tõsi, et varem või hiljem puutub iga noor kokku mõne eespool nimetatud olukorraga. Miks aga õnnestub mõnel tormile paremini vastu panna kui teistel? Asjatundjate sõnul tunnevad noored, kes tahavad alla anda, end täiesti abitu ja lootusetuna. Teisisõnu usuvad nad, et mitte miski ei suuda nende olukorda parandada, ning nad ei näe tunneli lõpus mingit valgust. Dr Kathleen McCoy lausus ajakirjale „Ärgake!”: „Sageli ei soovi need noored tegelikult surra, vaid nad lihtsalt tahavad, et valu lõppeks.”

Kas väljapääsu pole?

Võib-olla sa tead kedagi, kes tahab, et valu lõppeks, ja seda nii väga, et ta on väljendanud soovi kõigele lõpp teha. Mida sa saaksid selles olukorras ette võtta?

Kui su sõber on nii õnnetu, et ta tahab surra, veena teda abi otsima. Seejärel räägi vastutustundliku täiskasvanuga, olenemata sellest, mida arvab su sõber. Ära muretse selle pärast, kuidas see mõjutab teie sõprussuhteid. Kui sa asjast teada annad, kinnitad, et oled tõeline sõber, kes „hädas tuleb ilmsiks” (Õpetussõnad 17:17). Sa võid ju päästa tema elu!

Mida teha aga siis, kui sul endal on olnud peas enesetapumõtted? „Otsi abi,” soovitab tungivalt dr McCoy. „Räägi kellelegi, kuidas sa end tunned – oma isale või emale, teisele sugulasele, sõbrale, õpetajale, oma koguduse vaimulikule –, kellelegi, kes hoolib, kes võtab sind tõsiselt, kuulab sind ära ja aitab teistel sinu lähedastel kuulata, mida sa soovid öelda.”

Kui sa räägid oma probleemist, pole sul midagi kaotada, aga võita on väga palju. Mõtle näitele Piiblist. Ühel eluetapil lausus õiglane mees Iiob: „Mu hing on elust tüdinud.” Seejärel ta aga lisas: „Ma annan voli oma kaebusele, ma räägin oma hingekibeduses” (Iiob 10:1). Iiob oli meeleheitel ning ta tundis vajadust rääkida oma valust. Sa võid tunda kergendust, kui avad end küpsele sõbrale.

Meeleheitel kristlastele on kättesaadav veel üks abiallikas – kogudusevanemad (Jakoobuse 5:14, 15). Muidugi ei tee rääkimine su probleeme olematuks. Kuid see võib aidata sul suhtuda nendesse tasakaalukalt, ning usaldusväärse sõbra toetus võib olla just see, mida sa vajad, et leida mingi lahendus.

Olud muutuvad

Kui oled muserdatud, ära unusta, et ükskõik kui lootusetu su olukord näib, muutub  see ajaga. Laulukirjutaja Taavet, kellele samuti raskused võõrad polnud, lausus oma palves: „Ma olen väsinud oma ohkamisest, kogu öö ma ujutan pisaratega oma voodit, ma leotan oma silmaveega oma sängi!” (Laul 6:7). Ühes teises laulus ta aga sõnas: „Sina oled muutnud mu kaebuse ringtantsuks minule” (Laul 30:12).

Taavet teadis omast käest, et raskused tulevad ja lähevad. On tõsi, et mõni neist võib tunduda väljakannatamatu – vähemalt praegu. Kuid ole kannatlik. Olukorrad muutuvad, ja sageli paremuse poole. Mõnel juhul võib probleem muutuda kergemaks viisil, mida sa ei osanud ette näha. Teistel juhtudel võid leida toimetulekuks tee, millele sa polnud mõelnudki. Mõte on niisiis selles, et rõhuvad probleemid ei jää igavesti selliseks nagu need on praegu (2. Korintlastele 4:17).

Palve vägi

Kõige olulisem suhtlusviis on palve. Sa võid paluda nagu Taavet: „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu muremõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Laul 139:23, 24).

Palve pole lihtsalt viis leida abi. See on tegelik suhtlemine oma taevase Isaga, kes soovib, et sa valaksid talle „välja oma südame” (Laul 62:9). Mõtle järgnevatele Jumala kohta käivatele tõdedele:

▪ Ta teab hästi olukordi, mis sind masendavad (Laul 103:14).

▪ Ta tunneb sind paremini kui sa ise (1. Johannese 3:20).

▪ Ta hoolib sinust (1. Peetruse 5:7).

▪ Uues maailmas pühib Jumal „ära kõik pisarad” sinu silmist (Ilmutuse 21:4).

Kui su probleem on meditsiiniline

Nagu varem sai mainitud, on enesetapumõtted sageli seotud mõne haigusega. Kui see on nii ka sinu puhul, ära häbene otsida abi. Jeesuski ütles, et haiged vajavad arsti (Matteuse 9:12). Hea on teada, et paljusid haigusi saab ravida, ning ravi võib aidata sul end tunda palju paremini.

Piibel tõotab, et Jumala uues maailmas ei ütle enam ükski elanik, et ta on haige (Jesaja 33:24). Seni aga tee oma parim, et eluraskustega hakkama saada. Saksamaal elav Heidi tegi just seda. Ta räägib: „Mõnikord oli mu depressioon nii sügav, et soovisin lihtsalt surra, kuid nüüd on mu elu korras ja seda tänu pidevale palvetamisele ja ravile.” Sinugi puhul võib see tõeks osutuda. *

Järgmine artikkel sarjas „Noored küsivad” räägib, kuidas saada hakkama siis, kui su õde või vend on teinud enesetapu

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkused]

MÕTTEAINET

▪ On öeldud, et enesetapp ei lahenda sinu probleeme, sellega sa lihtsalt paned need kellegi teise õlule. Kuidas nii?

▪ Kui tunned ängi, siis kellele sa võiksid sellest rääkida?

 [Kast/pilt lk 29]

LAPSEVANEMATELE

Mõnes maailma paigas on noorte enesetapud ärevusttekitavalt sagedased. Näiteks on enesetapp Ameerika Ühendriikides kolmas kõige levinum surma põhjus 15–25-aastaste noorte seas ning viimase kahe aastakümne jooksul on enesetappude arv 10–14-aastaste seas kahekordistunud. Kõige suuremas ohus on need, kel on mingi psüühiline häire, kelle peres on keegi enesetapu sooritanud või kes on juba püüdnud endalt elu võtta. Alljärgnevalt on toodud mõned ohumärgid, mis osutavad sellele, et noor võib mõelda elu lõpetamisele:

▪ Perekonnast ja sõpradest eraldumine

▪ Söömis- ja magamisharjumuste muutumine

▪ Huvipuudus nende tegevuste vastu, mis varem rõõmu pakkusid

▪ Tähelepanuväärne muutus isiksuses

▪ Narkootikumide või alkoholi kuritarvitamine

▪ Väärtuslike asjade äraandmine

▪ Jutt surmast või keskendumine asjadele, mis on sellega seotud

Dr Kathleen McCoy ütles ajakirjale „Ärgake!”, et suurim viga, mida vanemad teha võivad, on neid märke ignoreerida. Ta lausub: „Mitte ükski lapsevanem ei taha mõelda, et tema lapsel võiks olla midagi viga, seetõttu mõned lihtsalt eitavad probleemi. Nad ütlevad endale, et see on lihtsalt selline periood või et see möödub või et meie laps on alati omamoodi olnud. Selliselt mõelda on ohtlik. Igat ohtu tuleb võtta tõsiselt.”

Kui su pojal või tütrel on tõsine depressioon või mõni muu psüühikahäire, ära häbene abi otsida. Ja kui sa kahtlustad, et ta tahab kõigele lõppu teha, küsi talt seda. Arvamus, et enesetapust rääkimine õhutab seda tagant, on vale. Paljud noored tunnevad kergendust, kui vanemad selle teema üles võtavad. Niisiis, kui su teismeline laps tunnistab, et ta on mõelnud enesetapule, siis uuri välja, kas ta on seda juba planeerinud teha ning kui üksikasjalik on ta plaan. Mida detailsem plaan, seda kiiremini pead sa sekkuma. *

Ära arva, et depressioon kaob iseenesest. Kui tundub, et see kaob, ära eelda, et probleem on lahendatud. Mõned asjatundjad lausuvad, et see on kõige ohtlikum aeg. Miks nii? „Teismeline, kel on sügav depressioon, ei pruugi olla suuteline enesetappu sooritama,” lausub dr McCoy. „Kui aga depressioon on järele andnud, võib tal olla jõudu seda teha.”

On tõesti traagiline, et mõned meeleheites noored mõtlevad endalt elu võtmisele. Kui aga panna tähele ohumärke ja neile reageerida, võivad vanemad ja ka teised täiskasvanud ’rääkida lohutavalt masendunud hingedega’ ning olla noortele toeks (1. Tessalooniklastele 5:14, UM).

[Allmärkus]

[Pilt lk 28]

Kõige olulisem suhtlusviis on palve