„NOORTE meeste uhkuseks on jõud,” ütleb Õpetussõna 20:29. Kui oled haige või sul on mingi puue, võid tunda, et see kirjakoht sinu kohta küll ei käi. Kuid see käib! Tõsiasi on see, et paljud noored, kel on kas mingi puue või krooniline haigus, on sedalaadi ränkraskest tõkkest üle saanud. „Ärgake!” küsitles nelja sellist noort.

Hiroki Jaapanist kannatab sünnist saadik ajuhalvatuse all. „Mu kaelalihased ei võimalda mul pead püsti hoida ning mu käed keelduvad tegemast seda, mida ma tahan,” räägib ta. „Sõltun täielikult teiste abist.”

Natalie ja ta vend James Lõuna-Aafrika Vabariigist põevad sünnipärase kääbuskasvu harvaesinevat vormi. Nataliel on lisaks skolioos ehk vildakselgsus. „Mu lülisammast on opereeritud neli korda,” sõnab ta, „lisaks on mul lülisambakõverduse tõttu nõrgad kopsud.”

Timothyl Suurbritanniast diagnoositi 17-aastaselt krooniline väsimussündroom. „Vähem kui kahe kuuga muutusin tervest ja aktiivsest inimesest sedavõrd jõuetuks, et mu jalad ei suutnud mind enam kanda,” ütleb ta.

Danielle’il Austraaliast diagnoositi suhkurtõbi, kui ta oli 19-aastane. Ta räägib: „Kuna suhkurtõbe pole silmaga näha, ei suuda mõned mõista, kui tõsine haigus see on. Fakt on aga see, et ma võin selle tagajärjel surra.”

Kui ka sina kannatad mingi haiguse või puude all, annavad Hiroki, Natalie, Timothy ja Danielle’i mõtteavaldused sulle kahtlemata meelekindlust. Kui sul on aga hea tervis, aitavad nende mõtted olla sul mõistvam  nende suhtes, kel on mingi puue või haigus.

„Ärgake!”: Mis on suurim sinu seisundist tulenev probleem?

Natalie: Mulle on selleks inimeste reageering, kui nad mind näevad. Ma ei tunne end kunagi vabalt. Tajun endal pidevalt teiste pilke.

Danielle: Peamine suhkurtõvega kaasnev probleem on teadvustamine endale, mida süüa, kui palju süüa ning milliste toitude söömist piirata. Tasakaalustamata dieet võib viia vaegsuhkurveresuseni, mille tõttu võin sattuda koomasse.

Hiroki: Mul on spetsiaalselt minu keha jaoks kohandatud ratastool, milles ma olen keskmiselt 15 tundi ööpäevas ühes ja samas asendis. Lisaks ei saa ma hästi magada. Ka kõige nõrgem heli ajab mu üles.

Timothy: Algul oli mulle suurimaks probleemiks lihtsalt leppimine tõsiasjaga, et olen haige. Mu seisund valmistas mulle piinlikkust.

„Ärgake!”: Milliseid raskusi sul veel on?

Danielle: Tunnen suhkurtõve pärast end väga väsinuna. Vajan rohkem und kui teised minuealised. Lisaks on suhkurtõbi krooniline haigus, mida ei saa välja ravida.

Natalie: Minu elu häirib tegelikult mu väike kasv. Raskusi valmistavad kõige tavalisemad asjad, näiteks poeriiulilt kauba kättesaamine. Poes üksi käia tähendab tõsist vaevanägemist.

Timothy: Mul on tulnud vaevelda pidevate valude ning ka depressioonihoogude käes. Enne haigestumist elasin väga aktiivset elu. Mul oli töö ja autojuhtimisõigus. Harrastasin sportmänge, näiteks jalgpalli ja seinatennist. Nüüd aga olen aheldatud ratastooli.

Hiroki: Mul on kõnepuue. See teeb mind araks ega lase mul vestlust alustada. Kontrollimatud käeliigutused põhjustavad mõnikord seda, et ma kogemata kedagi löön. Kui see juhtub, ei suuda ma oma kõnedefekti pärast isegi vabandust paluda.

„Ärgake!”: Mis on sul aidanud oma olukorraga toime tulla?

Danielle: Üritan keskenduda kõigele heale, mis mu elus on. Mul on imetore perekond, mul on armsad sõbrad kogudusest ja mis kõige tähtsam – mulle on toeks Jehoova Jumal. Samuti üritan olla kursis värskeima infoga suhkurtõvega toimetuleku asjus. Suhtun oma tervisesse vastutustundlikult ning teen selle eest hoolitsedes oma parima.

Natalie: Jõuallikaks on palve. Püüan tegeleda ühe probleemiga korraga. Aktiivne tegevus ei lase mul mõlgutada negatiivseid mõtteid. Pealegi on mul kaks vahvat vanemat, kellele saan kõike usaldada.

Timothy: Tegelen iga päev kas või veidi aega vaimsete asjadega. Näiteks alustan ma päeva päevateksti lugemisega. Mulle on väga oluline omal käel Piiblit uurida ja palvetada, eriti kui olen emotsionaalses madalseisus.

Hiroki: Püüan mitte muretseda selle pärast, mida ma muuta ei saa – see raiskaks vaid aega. Üritan hoopis teha kõik võimaliku, et oma vaimsust tugevdada, ning ma ei too oma seisundit vabanduseks, et mitte Piiblit uurida. Kui ma magada ei saa, näen selles head võimalust palvetamiseks. (Vt Roomlastele 12:12.)

„Ärgake!”: Kuidas on teised sulle toeks olnud?

Hiroki: Kogudusevanemad kiidavad mind alati ka selle vähese eest, mida ma suudan teha. Samuti võtavad koguduse vennad ja õed  mind kaasa oma korduskülastustele ja piibliuurimistele. (Vt Roomlastele 12:10.)

Danielle: Küllap liigutab mind kõige sügavamalt see, kui koguduse vennad-õed mind siiralt kiidavad. Tunnen siis, et mind hinnatakse, ja see innustab mind edasi püüdma.

Timothy: Üks eakas õde on kindlalt nõuks võtnud minuga alati koosolekutel juttu ajada. Ka kogudusevanemad oma naistega on mind innustanud ja andnud praktilist nõu. 84-aastane kogudusevanem on aidanud mul endale reaalseid sihte seda. Üks teenistusabiline kutsus mind kaasa kuulutustööle, kusjuures ta hoolitses selle eest, et võisime töötada piirkonnas, kus maastik on tasane, et saaksin ratastooliga liikuda. (Vt Laul 55:23.)

Natalie: Niipea kui astun kuningriigisaali, võtavad mind vastu vaimsete vendade-õdede soojad naeratused. Olgugi et eakamatel on ka endil raskusi, on neil alati mõni positiivne mõte varuks. (Vt 2. Korintlastele 4:16, 17.)

„Ärgake!”: Mis aitab sul positiivset meelt hoida?

Hiroki: Jehoova tunnistajana kuulun ma rõõmsa lootusega inimeste organisatsiooni. Selle tajumine aitab mul olla positiivne. (Vt 2. Ajaraamat 15:7.)

Danielle: Mõtlen, kui suurepärane on see, et ma mõistan Jumala eesmärki. On inimesi, kel on küll hea tervis, kuid kes pole oma eluga sugugi nii rahul kui mina. (Vt Õpetussõnad 15:15.)

Natalie: Pean oluliseks suhelda positiivsete inimestega. Jõudu saab ka sellest, kui lugeda selliste inimeste elukogemustest, kes katsumustest hoolimata teenivad Jehoovat. Tean, et alati, kui lähen kuningriigisaali, saan sealt uut jõudu ja meeldetuletusi, milline eesõigus on olla Jehoova tunnistaja. (Vt Heebrealastele 10:24, 25.)

Timothy: Nagu öeldakse kirjakohas 1. Korintlastele 10:13, ei lase Jehoova meile saada osaks midagi rohkem, kui me suudame kanda. Arvan, et kui mu Looja on kindel selles, et ma suudan seda katsumust kanda, siis miks peaksin mina teisti mõtlema.