Piibli seisukoht

Kas meie elu on ette määratud?

Kord hommikul tööle sõites otsustasid kaks meest lõigata tänava kaudu, kus üks neist kunagi elas. Sellele tänavale jõudes nägid nad, kuidas ühe maja akendest paiskusid välja leegid. Mehed peatasid veoauto ning kasutasid autos olevat redelit, et päästa ema ja viis last. „Võib-olla oli see saatus,” kirjutati ajalehes.

PALJUDE arvates juhib mingi tugev jõud kõike nende elus toimuvat, nii head kui halba. 16. sajandi reformaator Johann Calvin kirjutas: „Meie defineerime ettemääratust kui Jumala igavest kava, millega ta määras kindlaks, mida ta tahab iga inimesega teha. Ta ei loonud neid kõiki samasse seisundisse, vaid määras ühed ette igavesse ellu ja teised igavesse hukatusse.”

Kas Jumal määrab tõesti ette, millised on meie teod ja milliseks kujuneb meie elutee? Mida õpetab Piibel?

Kas ettemääratuse õpetus on loogiline?

Ettemääratusse uskujad arutlevad üldjoontes järgmiselt: Jumal teab kõike, ka seda, mis leiab aset tulevikus. Ta teab, mida iga inimene oma eluga peale hakkab ning kuidas ja millal keegi sureb. Kui nüüd inimesel tuleb langetada otsus, on see just selline, nagu Jumal on ette näinud ja ette määranud. Vastasel korral ei teaks ju Jumal kõike. Kas niisugune mõttekäik tundub loogiline? Vaadelgem, millised tagajärjed on sellisel mõtlemisel.

 Kui mingi jõud on inimese tuleviku juba kindlaks määranud, pole vist erilist mõtet enda eest hoolitseda. Sellel, kas me suitsetaks või mitte, poleks mingit mõju meie endi ega me laste tervisele. Turvavöö kasutamine autoga sõites ei mõjutaks kuidagi meie turvalisust. Säärane mõtteviis pole aga õige. Statistika näitab, et tänu ettevaatusabinõudele saab surma vähem inimesi. Hooletus võib viia tragöödiani.

Vaadelgem teist mõtteviisi. Kui Jumal määrab kõik ette, siis oleks ta pidanud teadma juba enne Aadama ja Eeva loomist, et nad ei kuuletu talle. Kas teadis Jumal juba siis, et Aadam sööb hea ja kurja tundmise puust, kui ta selle keelu andis? (1. Moosese 2:16, 17.) Kui Jumal ütles esimesele inimpaarile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad”, kas teadis ta siis, et nende imeline väljavaade elada paradiisis on tegelikult hukule määratud? Muidugi mitte (1. Moosese 1:28).

Mõte, et Jumal teab ette kõiki otsuseid, mida tulevikus tehakse, tähendaks seda, et ta on vastutav kõige toimuva eest, kaasa arvatud sõjad, ebaõiglus ja kannatused. Kas see aga on nii? Selle põhjal, mida Jumal ise ütleb, võime saada selge vastuse.

„Vali nüüd”

Pühakirjas öeldakse, et „Jumal on armastus” ning et ta „armastab õiglust”. Ta on alati kutsunud oma rahvast üles: „Vihake kurja ja armastage head” (1. Johannese 4:8; Laul 37:28; Aamos 5:15). Korduvalt on ta õhutanud oma ustavaid teenijaid valima õiget eluteed. Näiteks kui Jehoova sõlmis muistse Iisraeli rahvaga lepingu, ütles ta neile Moosese kaudu: „Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse! Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada” (5. Moosese 30:19). Kas Jehoova määras ette, millise valiku need inimesed teevad? Ilmselgelt mitte.

Joosua, kes juhtis Jumala rahvast vanal ajal, kutsus oma kaasmaalasi üles: „Valige endile täna, keda te tahate teenida ... Aga mina ja mu pere, meie teenime Jehoovat!” (Joosua 24:15). Ka Jumala prohvet Jeremija lausus: „Kuule ometi Jehoova häält selles, mis mina sulle räägin, siis su käsi käib hästi ja su hing jääb elama!” (Jeremija 38:20). Kas õiglane ning armastav Jumal ergutaks inimesi tegema seda, mis on õige, ning lubaks anda neile selle ees ka tasu, kui ta teaks, et nende ebaedu on ette määratud? Kindlasti mitte. Selline tagant õhutamine oleks ju silmakirjalik.

Kui meie elus juhtub häid või halbu asju, siis mitte sellepärast, et nii on ette määratud. Väga sageli juhtub midagi ettenägematut kellegi teise langetatud targa või rumala otsuse tõttu (Koguja 9:11, UM). Meie elu ei ole ette määratud, vaid meie endi otsustest sõltub, milliseks kujuneb igaühe igavene tulevik.

MIDA SA ARVAD?

▪ Kas Jumal määras ette selle, et Aadam ja Eeva patustavad? (1. Moosese 1:28; 2:16, 17)

▪ Millised Jumala omadused välistavad ettemääratuse? (Laul 37:28; 1. Johannese 4:8)

▪ Milline vastutus lasub igaühel meist? (Joosua 24:15)

[Väljavõte lk 13]

Statistika näitab, et tänu ettevaatusabinõudele saab surma vähem inimesi