Miks inimesed poest varastavad?
Miks inimesed poest varastavad?
„Mina seda varguseks ei pea, vaid võtan seda kui majanduslike ressursside hädavajalikku ümberjaotamist.” (ÜKS ANGLIKAANI KIRIKU PREESTER)
KUI legendidel peaks tõepõhi all olema, siis Robin Hood pidas varastamist täiesti õigustatuks. Inglise folkloori järgi võttis ta rikastelt ja jagas vaestele. Ka ülaltsiteeritud vaimulik on seisukohal, et vaesus annab vargusele täiesti põhjendatud motiivi. Poevaraste kohta lausub ta: „Neile kuulub minu täielik poolehoid ning tegelikult arvan ma, et nende teod on igati õigustatud.” Ta teeb ettepaneku, et suured kaubamajad võiksid ühel päeval aastas avada vaestele uksed ja lasta neil tasuta võtta riiulitelt mida iganes.
Ent paljude poevaraste tegutsemisajendiks pole hoopiski mitte vaesus. Jaapanis arreteeris politsei kaks politseinikest poevarast. Ameerika Ühendriikides jäi kasumit mittetaotleva toiduaineteühistu laost varastamisega vahele ühistu juhatuse liige. Teismelised, kel raha taskus, varastavad sageli asju, mida neil tegelikult vaja polegi. Mis ajendab neid inimesi minema poodi vargile?
„See pakub mõnu”
Põnevus. Hirm. Oma võimete tunnetamine. Nagu eelmises artiklis kirjeldatud kaks tütarlast, võivad poevargad selliseid aistinguid kuhjaga kogeda, ning soov sedasorti tundetulva läbi elada ajab neid ikka ja jälle vargile. Üks naine lausus pärast seda, kui ta esimest korda varastanud oli: „Ma olin nii põnevil. Pääsesin terve nahaga ja see vaimustas mind!” Olnud mõnda aega varastamisega tegelenud, märkis ta: „Mind valdas häbi, aga ka ülev meeleolu. Tundsin endas pulbitsemas elujõudu. Varastada ja mitte vahele jääda tähendas mulle tajuda endas tohutut jõudu.”
Noormees Hector sõnab, et veel kuid pärast poevarguste lõpetamist valdas teda tung taas vargile minna. * „See painas mind otsekui uimastihimu narkomaani. Olles ostukeskuses ja nähes vitriinis raadiot, mõtlesin: „Seda oleks naljaasi kätte saada. Suudaksin selle pihta panna, ilma et vahele jääksin.””
Mõningad tundejoovastust kogeda ihkavad poevargad ei soovigi saada endale esemeid, mida nad varastavad. Üks India ajaleht kirjutab: „Psühholoogid ütlevad, et selliseid inimesi paneb tegutsema keelatu sooritamisega kaasnev meeleerutus. ... On isegi neid, kes varastatud kauba hiljem oma kohale tagasi panevad.”
Muud põhjused
Kümned miljonid inimesed kannatavad depressiooni all. Mõnikord elavad sellised inimesed oma depressiooni välja väärtegude, näiteks poevarguste kaudu.
Üks 14-aastane tütarlaps elas stabiilses ja materiaalselt hästikindlustatud perekonnas. Hoolimata soodsatest tingimustest, oli selle teismelise üle laotunud lootusetuse tunne otsekui tume pilv. „Ma ei saanud sellest kuidagi lahti,” ütleb ta. Ta hakkas tarvitama alkoholi ja uimasteid. Siis ühel päeval tabati ta poevarguselt. Järgnes kaks enesetapukatset.
Kui hea käitumisega noor inimene hakkab järsku poest varastama, peaksid vanemad arvestama lapse võimalike tundeeluhäiretega. Laste tervishoiuprobleemide spetsialist dr Richard MacKenzie mainib: „Arvan, et lapse millise tahes eriskummalise käitumise puhul tuleks arvestada depressiooniga, enne kui pole selgunud midagi muud.”
Mõned noored varastavad kaaslaste mõjutusel – selline vargus võib tagada vastuvõtmise sõpruskonda. Poest võidakse varastada ka igavuse peletamiseks. Elukutselistele poevarastele on vargused elatusallikaks. Olgu põhjus milline tahes, vargad näppavad iga päev miljonite dollarite väärtuses kaupa. See kõik tuleb kellelgi kinni maksta.
[Allmärkus]
^ lõik 7 Mõned selle artiklisarja nimed on muudetud.
[Kast lk 5]
KLEPTOMAANIA
Maria jutustab: „Poevargustega oli mul probleeme juba teismeeas. See tung muutus tasapisi tugevamaks, kuni hakkasin varastama kaupa kuni 500 dollari eest päevas.
Oma südames ei taha ma varastada, paraku on muutunud see tung äärmiselt jõuliseks. Tahaksin tõesti end muuta.” Kuna varastamiskihku on nii raske ohjeldada, kahtlustab Maria endal kleptomaaniat.
Sõna „kleptomaania” tähenduseks on „impulsiivselt tekkiv vastupandamatu tung varastada esemeid ilma mingi vajaduseta”. See pole pelgalt sõltuvus, vaid paistab lähtuvat pigem sügavatest tundeeluprobleemidest.
Paadunud vargaid kiputakse ekslikult kleptomaanideks tituleerima, ent arstide arvates esineb kleptomaaniat tegelikult harva. Ameerika psühhiaatrite ühingu andmeil kannatab selle häire all vähem kui 5 protsenti poevarastest. Niisiis tuleks olla ettevaatlik poest varastamise tembeldamisega kleptomaaniaks. Varastamise põhjuseid võib olla teisigi.
[Pilt lk 5]
Hoolitsevad vanemad püüavad jõuda selgusele, miks laps poest varastab