Kas kõik teed viivad Rooma?

ESITA

Kas kõik teed viivad Rooma?

„ÄRGAKE!” AUSTRIA-KORRESPONDENDILT

ROOMA impeeriumi teed pakkusid kaugetele provintsidele pealinnaga head ühendust. Need ühendasid pakse Gallia metsi Kreeka linnadega ja Eufrati jõge La Manche’i väinaga. Eelkõige tegid need teed peaaegu kõik impeeriumi alad ligipääsetavaks Rooma leegionidele, mis kehtestas Rooma võimu. Nendelt sillutatud maanteedelt hargnes palju väiksemaid teid Rooma provintsidesse. Tänu sellele sündiski vanasõna „Kõik teed viivad Rooma”.

Rooma impeeriumis oli üle 80 000 kilomeetri teid. Kuidas on tänapäeval võimalik neid uurida ja mõista, milline mõju oli neil muistsele maailmale? Üks võimalus on uurida 13. sajandist pärit Peutingeri kaarti.

Ajaloolased usuvad, et Peutingeri kaart on koopia sel ajal valmistatud kaardist, mil Rooma väed marssisid mööda neid kuulsaid teid. Aastal 1508 sai Lõuna-Saksamaa Augsburgi linna raekirjutaja Konrad Peutinger selle käsitsi tehtud koopia enda valdusse ning kaardile omistati tema nimi. Nüüd on see kaart Austria Rahvusraamatukogus Viinis ladinakeelse nimega Tabula Peutingeriana.

Terve Rooma maailm kirjarullis

Tänapäevaste klasside seintel ripuvad õpilaste tarvis tihti peaaegu ruudukujulised kaardid. Peutingeri kaart oli aga 34 sentimeetri laiune ja lahtirullituna 6,75 meetri pikkune. See oli algselt valmistatud 12 eraldi pärgamendilehest, mis otsapidi kokku liimiti. Nendest 11 on alles tänini. Kaardil on Rooma impeerium selle õitseajal, kui selle valdused ulatusid Britanniast Indiani. Hoolimata teadmistest, mis kellelgi võivad olla selle piirkonna kohta tänapäevaste kaartide abil, võib esimest korda Peutingeri kaarti uurides ikkagi segadusse sattuda. Miks?

Peutingeri kaart pole valmistatud tänapäeva geograafidele, vaid oli mõeldud muistsetele rännumeestele. Rullkaarti oli tee peal kerge käsitseda. Kuid selleks, et sobitada vajalikke detaile kirjarullile, pidi kaardi valmistaja vähendama impeeriumi põhja-lõuna suunalisi mõõtmeid ja suuresti venitama laiust ida-lääne suunas. Tulemuseks on moonutatud mõõtmetega kaart, mida on aga kerge lahti teha ja järgida, uuesti rulli keerata ja kaasas kanda. Rännumees leidis kiiresti parima tee, kuidas jõuda ühest kohast teise. See oli teekäijatele tähtsam kui Itaalia kuju, Musta mere suurus või tegelik suund. *

Peutingeri kaart on mitmevärviline, mis hõlbustab selle kasutamist. Teed on punase joonega, mäed on pruunid ja jõed rohelised. Kaart nimetab sadu linnu, mis on tähistatud majade, müüriga ümbritsetud hoovide ja kindlustornidega. Need sümbolid paistavad märkivat nois paigus olnud rajatisi. Kaardilt on näha ka linnadevahelised kaugused, jaamad ja puhkepaigad.

Peutingeri kaardil on märgitud mitu piiblilist kohta ja sündmust. Kaks ladinakeelset kirjet on Siinai mäe piirkonna kohta. Üks neist ütleb: „Kõrb, kus Iisraeli lapsed rändasid Moosese juhtimisel 40 aastat.” (Joosua 5:6.) Teine märgib: „Siin said nad Siinai mäel seaduse.” (3. Moosese 27:34.)

Jeruusalemma juurde on märgitud selle teine nimi Aelia Capitolina, mis on tuletatud Publius Aelius Hadrianuse nimest. Meie ajaarvamise 2. sajandil andis see Rooma keiser linnale enda nime. Kirjas on ka Õlimäe ladinakeelne nimi. (Luuka 21:37.)

Kas kõik teed viivad Rooma?

Mõned teed viisid Aquileiasse, Kirde-Itaalias paiknenud linna. Kaardil on Aquileial paksud müürid ja vahitornid. Kuna Aquileia asus tähtsatel ristteedel ja sellel oli korralik sadam, oli see üks Rooma impeeriumi tähtsamaid linnu.

Via Egnatia läbis risti Balkani poolsaare Aadria mere rannikust kuni Konstantinoopolini (praegu İstanbul). Peutingeri kaardil tähistab seda linna jumalanna kuju, kes istub troonil ja on valmis sõjaks. Mitmed teed viisid Süüria Antiookiani, mis praegu on Türgi linn Antakya. Antiookia oli Rooma impeeriumi suuruselt kolmas linn pärast Roomat ja Aleksandriat. See linn on kaardil märgitud istuva jumalannana, keda ümbritseb aupaiste.

Peutingeri kaart näitab 12 teed, mis viivad Rooma. Üks neist on Via Appia ehk Appiuse tee. Apostlite tegude raamat viitab sellele, et apostel Paulus käis mööda seda teed oma esimesel misjonireisil Rooma. Selle rännaku ajal kohtus Paulus Roomast mööda Appiuse teed tulnud kristlastega Trestabernas (kolm taverni), mis samuti on Peutingeri kaardil märgitud (Apostlite teod 28:15).

Mis sümboliga on Peutingeri kaardil märgitud Rooma linn? Roomat tähistab troonil istuv purpurses rüüs keisrinna. Maakera ja valitsuskepp tema käes viitavad maailma valitsemisele, mis oli koondunud sellesse impeeriumi pealinna.

Kas on siis õige öelda, et kõik teed viivad Rooma? On küll, kui vaadelda peateedelt hargnevat tihedat teedevõrku. Peutingeri kaardilt on näha, kuidas impeerium laiendas peateede kaudu võimu oma alade üle, võimaldades Roomal valitseda talle alluvaid provintse peaaegu 500 aastat. Ka tänapäeval võib reisida mööda neid iidseid teid endise Rooma impeeriumi aladel – seda aga oma kujutlusis ja Peutingeri kaarti teejuhiks võttes.

[Allmärkus]

^ lõik 8 See on nõnda ka tänapäeval. Nüüdisaja metrookaardid on tihti moonutatud, kuid samas on neid kerge kasutada.

[Kaart lk 13–15]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Tavatu teejuht – Peutingeri kaart

HISPAANIA

MAROKO

BRITANNIA

PRANTSUSMAA

SAKSAMAA

AUSTRIA

Aquileia

Rooma

Suurendatud ala leheküljel 15

ITAALIA

AAFRIKA

KREEKA

İstanbul

EGIPTUS

TÜRGI

Siinai mägi

Jeruusalemm

SÜÜRIA

Antakya

Kaspia meri

IRAAN

INDIA

[Kaart lk 15]