Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Nad pääsesid uputusest

Nad pääsesid uputusest

Nad pääsesid uputusest

„Ärgake!” Šveitsi-korrespondendilt

TEATEID üleujutuste kohta saabus 2000. aasta oktoobris mitmest maailma nurgast. Tugevad vihmasajud olid põhjustanud maalihkeid, mille tõttu mäenõlvadelt langes varingus alla koguni terveid puid.

Üks neist paikadest, mis üleujutuste tõttu kannatada sai, oli Lõuna-Šveitsis asuv Valais’ kanton. Valais’ kanton asub mõlemal pool Rhône’i jõge, mis algab Berni Alpidest Rhône’i liustikust ja voolab läände 170 kilomeetri kaugusele Genfi järve. Mõlemale poole jõge jäävad mäeahelikud toidavad jõge lumesulamisveega, mis voolab jõkke paljude väikeste ja suurte ojadena. Tavaliselt ei tekita selline veevool mingeid probleeme, kuid suurte vihmasadude korral ujutab vesi üle kogu ala, põhjustades palju häda.

Nii juhtus Itaalia piiri ääres Gondos. Seda 150 elanikuga mägiküla tabas muda- ja kivilaviin, mis laastas suure osa külast. Peagi ujutasid suured vihmasajud üle ka teisi paiku Valais’ kantonis. Maanteed ja raudteed olid läbi lõigatud ning majad hakkasid täituma muda ja kividega. Paiguti olid mudavallid 4 meetri kõrgused. Üks naine aga nägi, kuidas üle 30 meetri kõrguse mudalaviiniga voolasid tema küla poole suured kivid ja seisvad puud.

Markus ja Tabitha on abielupaar, kes elas selle loodusõnnetuse ajal Mörelis. „Ärkasime hommikul kella kuue paiku, kui kuulsime summutatud lööki ning tundsime rappumist,” meenutab Markus. „Läksin taskulambiga õue, et näha, mis toimub. Ja see, mida ma nägin, vapustas mind täielikult. Majad ja sillad oli kivilaviini tõttu purunenud ning üks auto oli vastu meie naabrite maja paiskunud. Kuna ühed meie naabrid ei saanud enam ukse kaudu majast välja, aitasin nad välja läbi akna. Kui ma koju tagasi läksin, oli meil Tabithaga aega vaid nii palju, et mõned asjad kaasa haarata.”

Markus ja Tabitha, kes on Jehoova tunnistajad, leidsid peavarju oma kaasusklike juures väljaspool ohupiirkonda. „Kuigi pääsesime eluga,” ütleb Markus, „oli Tabitha veel mitu päeva šokis.” Mis aitas Tabithal sellest šokist üle saada? „Usukaaslastega koos olemine ja nende toetus,” vastab Tabitha ja lisab: „Samuti paljude naabrite abi.”

Markusele ja Tabithale meenus piiblitekst Õpetussõnad 18:24, mis ütleb, et „mõni sõber on ustavam kui vend”. Kui väärtuslikud on küll sellised sõbrad hädaajal!

[Kaart lk 20]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Katastroofipiirkond

Gondo

[Pilt lk 20]

Markus ja Tabitha

[Pildi allikaviide lk 20]

Mise à disposition par www.crealp.ch