Sünd siia külma maailma

BEEBI sünnib külma ja kõledasse ning stressirohkesse maailma. Olgugi et beebi ei saa oma tundeid sõnades väljendada, arvavad mõned teadlased, et loode on juba enne sündimist ümbritsevast maailmast teadlik.

Raamatus „The Secret Life of the Unborn Child” öeldakse: „Nüüd me teame, et sündimata laps on ümbritsevast teadlik, ärritustele reageeriv inimolend, kes elab alates kuuendast elukuust (või ehk koguni varasemast ajast) tundeeluliselt aktiivset elu.” Ehkki beebi ei pruugi sündimiskogemust mäletada, arvavad mõningad teadlased, et stressirohke sünnikogemus võib tema hilisemat elu mõjutada.

Pärast sündi kestab stress edasi. Emaüsast väljunud beebi ei saa enam toitu automaatselt. Hapniku ja toitainetega varustavat ühendusliini pole enam. Edasielamiseks tuleb ise hingama ja toitu sööma hakata. Ta vajab kedagi, kes teda toidaks ja ka tema muude füüsiliste vajaduste eest hoolitseks.

Vastsündinu peab hakkama ka hingeliselt, emotsionaalselt ja vaimselt arenema. Niisiis vajab beebi kedagi, kes tema eest hoolitseks. Kes saaks seda kõige paremini teha? Mida beebi oma vanematelt vajab? Kuidas saab neid vajadusi kõige paremini rahuldada? Järgnevad artiklid püüavad neile küsimustele vastata.